Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Avaldaja sai 28.01.2015 kohtutäituri teate täitetoimingu kohta, milles kohtutäitur kohustas avaldajat tasuma täiteasjas nr 027/2014/843 kohtutäituri tasu summas 4931,58 eurot 30.01.2015. 30.01.2015 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles avaldas, et juhul kui võlgnik ja sissenõudja on kokku leppinud võlgnevuse tasumises, ei saa kohtutäitur võlgnikult nõuda kogu täituri tasu. Kohtutäitur jättis 17.02.2015 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja ei nõustunud kohtutäituri 17.02.2015 otsusega, leides, et kohtutäitur viitab otsuses üksnes kohtutäituri seaduses sisalduvale üldregulatsioonile, mis ei ole käesoleva asja lahendamisel piisavaks aluseks. Olukorras, kus sissenõudja ja võlgnik on täitemenetluses võlgnevuse tasumises kokku leppinud, ei ole kohtutäituril õigust nõuda võlgnikult täituri tasu täies ulatuses. Olukorda, kus võlgnik ja sissenõudja on kokku leppinud kohustuse täitmises graafiku alusel ja kohtutäitur on vastavatel asjaoludel täitemenetluse peatanud, tuleb käsitleda vabatahtliku täitmisena kokkulepitud graafikus sätestatud tähtaegadel. Seega täidab võlgnik kohustust vabatahtlikult ja kohtutäituril on sellisel juhul õigus nõuda kohtutäituri põhitasu üksnes poole ulatuses seaduses ettenähtust. Ka oli avaldaja seisukohal, et võlgnevuse tasumise korral graafiku alusel kokkuleppel sissenõudjaga muutub kohtutäituri tasu tulenevalt KTS § 32 lg-st 5 sissenõutavaks üksnes võrdelises osas sissenõutud summast. Seetõttu on alusetu kohtutäituri teates esitatud nõue, millega nõutakse kogu kohtutäituri tasu maksmist koheselt, s.o. enne kui kokkulepitud graafiku alusel teostatavate maksete tähtaeg on saabunud. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur teatas, et jääb oma 17.02.2015 otsuse juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata. TMS § 25 lg 1 kohaselt määrab kohtutäitur täitedokumendis märgitud nõude täitmiseks vabatahtliku täitmise tähtaja, milleks antud juhul oli 10 päeva teate kättesaamisest arvates. Võlgnikule toimetas kohtutäitur täitmisteate koos lisadega kätte 22.07.2014 ja nõude vabatahtlik täitmise aeg möödus 01.08.2014. Käesoleval hetkel ei toimu nõude vabatahtlikku täitmist. Vabatahtlik täitmine ei saa jätkuda pärast vabatahtliku täitmise tähtaega. Vabatahtlik täitmine on täitemenetluses ainukordselt esilekerkiv võlgniku võimalus nõude rahuldamiseks hilisema sunni rakendamiseta. Sealjuures TMS § 25 märgitud „vabatahtlik“ ei tähenda varalistest kohustustest vabanemist (antud juhul kohtutäituri põhitasu mittemakstava poole osas). Lisaks annab vabatahtliku täitmistähtaja jooksul nõude rahuldamine võimaluse tasuda kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses (TMS § 25 lg 2). Täitemenetluses on küll sissenõudja nõusolekul võimalik menetlustoimingu läbiviimist edasi lükata (TMS § 44) aga märgitud õigus ei ole kuidagi seotud vabatahtliku täitmistähtaja pikendamise õigusega. Võimalus tasuda kohtutäituri põhitasust pool rakendub üksnes siis, kui täitmisel olev nõue rahuldatakse otse sissenõudjale või kohtutäituri vahendusel selleks antud vabatahtliku täitmistähtaja jooksul. Tasumist vabatahtliku täitmistähtaja jooksul täitemenetluses toimunud ei ole. Samuti ei ole teatanud sissenõudja vabatahtliku täitmistähtaja jooksul nõude täieliku või osalise tasumise kohta. Antud juhul ei saa rakendada TMS § 25 lg 2, s.o. poole kohtutäituri põhitasu nõudmist, kui sissenõudja ja võlgnik on kokku leppinud võlgnevuse tasumises. Sissenõudjal või võlgnikul puudub õigus otsustada kohtutäituri põhitasu üle. Seadusandja on loonud kindlad alused, millal saab kohtutäitur nõuda põhitasu üksnes pooles ulatuses ning selles puudub viide võlgniku ja sissenõudja otsustamisõigusele. Kohtutäituri põhitasu määr tuleneb seadusest (KTS § 35) ning selle üle otsustab kohtutäitur (KTS § 31 lg 1), mitte sissenõudja või võlgnik. Täitemenetluses kehtib tasu väljamõistmisel üldine põhimõte, kus täituri tasu osas ei ole õigust kaubelda (KTS § 28 lg 2 II lause).

Vabatahtliku täitmistähtaja järgselt sissenõudja ja võlgniku kokkulepet ei saa lugeda vabatahtliku täitmistähtaja pikendamiseks TMS § 25 lg 1 kirjeldatud viisil. Kohtutäitur selgitab, et täitemenetluse avamisel määrab kohtutäitur mh vabatahtliku täitmise aja, mis kajastub hiljem võlgnikule kättetoimetataval täitmisteatel. Kuivõrd seadusandja on andnud vabatahtliku täitmistähtaja määramisel kohtutäiturile teatava diskretsiooni kohaldamise õiguse (vahemik 10-30 päeva) ei saa nõude vabatahtlikuks tasumiseks kohtutäitur sissenõudja nõusolekuta anda pikemat aega kui 30 päeva. Vabatahtlikku täitmistähtaega saab kohtutäitur seega määrata pikema kui 30 päeva, vaid sissenõudja nõusolekul. Sissenõudja vaidlusaluses täitemenetluses oma soovi määrata vabatahtlik täitmistähtaeg pikemaks kui 30 päeva kohtutäiturile esitanud ei ole. Seega ei saa lugeda vabatahtliku täitmistähtaja pikendamiseks sissenõudja ja võlgniku kokkulepet. Käesoleval hetkel ei toimu nõude sissenõudmist suuremas osas, kui kohtutäituri põhitasu võrdeliselt sissenõutud summaga (sissenõudjale tasutud osa). Kaebusest nähtub, et võlgnik on sõlminud sissenõudjaga kokkuleppe kohtutäituri väliselt ja võlgnevuse osaline tagastamine toimub hetkel otse sissenõudjale. See tähendab, et kohtutäituril puudub ülevaade sissenõutud summa suurusest, tasumise maksmise päevast või lõplikust tähtajast. Mis omakorda tähendab, et kohtutäitur ei saa arvutada võrdeliselt kohtutäituri põhitasu olukorras, kus nõuet rahuldatakse osaliselt. Just seetõttu on kohtutäitur esitanud kohtutäituri põhitasu nõude tasumiseks võlgnikule. Täitemenetluses vabatahtliku täitmistähtaja järgselt nõude osaline või täielik rahuldamine (kas siis sissenõudjaga kokkuleppel või mitte) ei tähenda automaatselt õigust tasuda kohtutäituri põhitasu seaduses sätestatust vähemas määras. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja kohtule oma seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus 29.04.2015 määrusega jättis Harju Maakohus avaldaja kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 17.02.2015 otsusele täiteasjas nr 027/2014/843 rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda. Kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 vaatas kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi TsMS § 477 lg 1 järgi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, ja lõike 2 järgi vaatab kohus hagita asja läbi ja lahendab kohtuistungit pidamata. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti; lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus märkis, et asjas on tuvastatud, et avaldaja suhtes on algatatud 22.07.2014 täitemenetlus (t.lk 32-33) sissenõudja Euro Kreedex OÜ ja Tallinna notar Margus Veskimäe 07.02.2014 notariaalse dokumendi nr 600 alusel. Kohtutäitur esitas avaldajale täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega andis avaldajale 10-päevase vabatahtliku täitmise tähtaja. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud 22.07.2014 (t.lk 27). Vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg möödus 01.08.2014.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 25 lg 2 sätestab, et täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Ka kohtutäituri seaduse § 32 lg 4 sätestab, et rahalise nõude täitmisel selgitatakse täitmisteates võlgnikule, et kui ta täidab täitedokumendi enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, siis peab ta maksma põhitasu üksnes pooles ulatuses. Täitmisteates märgitakse numbritega kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga ning vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv pool põhitasust koos käibemaksuga. Kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda menetluse põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Avaldaja ei ole avalduses tuginenud asjaolule, et ta täitis nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Maakohus nõustus täituriga, et võlgnikult võib nõuda kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses siis, kui täitedokument täidetakse selleks antud vabatahtliku täitmistähtaja jooksul. Kohus selgitas juba käesoleva kaebuse menetlusse võtmisel, et avaldajal on õigus esitada kohtule kaebus kohtutäituri 17.02.2015 otsuse peale, milles kohtutäitur on võtnud seisukoha avaldaja 30.01.2015 kaebuse (t.lk 7) suhtes. Kohus selgitas, et avaldaja kohtule esitatava kaebuse asjaolud saavad olla täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 tulenevalt samad, mis kohtutäiturile kaebuse esitamisel. Avaldaja ei ole 30.01.2015 kaebuses välja toonud väidet, et võla tasumisel graafiku alusel kokkuleppel sissenõudjaga muutub kohtutäituri tasu tulenevalt KTS § 32 lg 5 sissenõutavaks üksnes võrdelises osas sissenõutud summas. Samuti on uudne avaldaja väide, mille kohaselt olukorda, kus võlgnik ja sissenõudja on kokku leppinud kohustuse täitmises graafiku alusel ja kohtutäitur on vastavatel asjaoludel täitemenetluse peatanud, tuleb käsitleda vabatahtliku täitmisena kokkulepitud graafikus sätestatud tähtaegadel. Sellele vaatamata on kohtutäitur vastuses kaebusele oma seisukoha avaldanud ja menetlusökonoomilistel kaalutlustel annab kohus neile oma hinnangu. TMS § 25 lg 1 kohaselt, kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Seega tuleneb TMS § 25 lg-st 1, et täitur saab määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva üksnes sissenõudja nõusolekul. Täitur selgitas, et sissenõudja ei ole andnud käesolevas täitemenetluses nõusolekut määrata vabatahtlik täitmistähtaeg pikemaks, kui 30 päeva. Seega sai kohtutäitur täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja määramisel lähtuda TMS § 25 lg 1, mille kohaselt kohtutäituri määratud tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Kohus nõustus täituriga ka selles, et vabatahtliku täitmistähtaja järgselt sissenõudja ja võlgniku kokkulepet võla tasumise osas ei saa lugeda vabatahtliku täitmistähtaja pikendamiseks TMS § 25 lg 1 kirjeldatud viisil. Samuti nõustus kohus täituriga selles, et kuivõrd võlgnik on sõlminud sissenõudjaga kokkuleppe kohtutäituri väliselt ja võlgnevuse osaline tagastamine toimub otse sissenõudjale, puudub kohtutäituril ülevaade sissenõutud summa suurusest, tasumise maksmise päevast või lõplikust tähtajast, mistõttu ei saa kohtutäitur KTS § 32 lg 5 kohaselt arvutada võrdeliselt kohtutäituri põhitasu olukorras, kus nõuet rahuldatakse osaliselt. Määruskaebus 14.05.2015 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada Harju Maakohtu 29.04.2015 määruse ja teha uue määruse, millega tühistada Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 17.02.2015 otsus täiteasjas nr 027/2014/843 ja jätta avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda.

Avaldaja on seisukohal, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud materiaalõigusnorme ja menetlusõiguse norme viisil, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi. Avaldaja hinnangul on kohus jätnud tähelepanuta avalduse alternatiivse aluse, mis on toonud kaasa eksliku lõppjärelduse. Avaldaja tugines kohtule esitatud avalduses kahele alternatiivsele alusele, millest tulenevalt pidas Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 17.02.2015 otsust õigusvastaseks. Esmalt leidis avaldaja, et olukorda, kus võlgnik ja sissenõudja on kokku leppinud võlasumma täitmises graafiku alusel, saab käsitleda vabatahtliku täitmisena TMS § 25 mõttes, kuivõrd vastava kokkuleppega on nõustunud ka kohtutäitur. Vaidlustatavas määruses on maakohus põgusalt selgitanud, miks ei ole võlgniku ja sissenõudja kokkulepe käsitletav vabatahtliku täitmisena. Kohus põhjendas oma seisukohta asjaoluga, et võlgnik ja sissenõudja ei saa omavahelise kokkuleppega muuta kohtutäituri seadusest tulenevat tasumäära. Täiendavalt selgitas kohus, et kohtutäitur määrab vastavalt TMS § 25 lg-s 1 täitemenetluse avamisel vabatahtliku täitmise aja, mis kajastub ka võlgnikule esitatavas täitmisteates. Vastav tähtaeg ei või ilma sissenõudja nõusolekuta olla pikem kui 30 päeva. Avaldaja hinnangul ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et võlakohustuse täitmiseks kokkulepitud maksegraafikuga on nõustunud ka kohtutäitur, mida kinnitab asjaolu, et kohtutäitur on täitemenetluse oma 20.10.2014 otsusega seoses maksegraafiku sõlmimisega peatanud. Kohtu viide TMS § 25 lgle 1 ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd seadus ei välista võimalust algselt määratud vabatahtliku täitmise tähtaega hiljem pikendada. Samuti ei sätesta seadus piire vabatahtliku täitmise tähtaja ajalisele pikendamisele ulatuses millega on nõus sissenõudja. Käesoleval juhul on kõik nimetatud tingimused täidetud, s.o. maksegraafikuga nõustudes on sissenõudja nõustunud vabatahtliku täitmise pikema tähtajaga, samuti on kokkulepe kooskõlastatud kohtutäituriga, kes on kokkuleppe alusel täitemenetluse peatanud. Eelnevast tulenevalt on ekslik ja asjakohatu vaidlustatavas määruses avaldatud seisukoht, mille kohaselt on kokkulepe vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks sõlmitud üksnes võlgniku ja sissenõudja vahel. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et maksegraafiku koostamise näol on tegemist vabatahtliku täitmisega TMS § 25 mõttes, kuivõrd sellega võtab võlgnik endale vältimatult kohustuse kokkulepitud tähtajaks võlgnevus tasuda. Vastav tõlgendus on ilmselgelt kooskõlas ka täitemenetluse seadustiku mõttega, andes sissenõudjale reaalselt laiemad võimalused oma nõue ka tegelikult maksma panna ilma, et sellega kaasneks võlgniku maksejõuetus. Samuti vähendab kokkuleppel võlgnevuse osamaksetena tasumine kohtutäituri kohustusi, mistõttu on täitetasu vähendamine igati põhjendatud ja kohane. Harju Maakohtu 29.04.2015 määruses esitatud äärmiselt kitsas tõlgendus vabatahtliku täitmise tähtaja sisust on väär ja lähtub üksnes kohtutäituri huvist, jättes samas tähelepanuta nii võlgniku kui ka võlausaldaja huvi. Kaebaja hinnangul ei ole selline tõlgendus kooskõlas täitemenetlust reguleerivate õigusaktide üldise mõttega. Ekslik ja kaebuse faktiliste asjaoludega on vastuolus vaidlustatava määruse põhjendus, mille kohaselt ei ole avaldaja 30.01.2015 kaebuses esitanud pretensioone selle osas, et kohtutäituril ei ole tulenevalt KTS § 32 lg-st 5 õigus nõuda täitetasu enam kui proportsionaalses osas juba sissenõutud summast. Asjaolu, et avaldaja ei ole oma 30.01.2015 kaebuses viidanud konkreetsele normatiivsele alusele, ei muuda kaebuse sisu ja eesmärki. Muuhulgas pidas kaebuse esitaja kaebuses silmas ka seda, et olukorras, kus võlgnik tasub võlgnevust kokkulepitud graafiku alusel, ei saa kohtutäitur koheselt sisse nõuda kogu täitetasu, vaid saab seda teha üksnes proportsionaalselt juba tasutud võlasummaga. Nagu nähtub kohtutäituri poolt kohtule esitatud seisukohast, mõistis ka tema esitatud kaebust samamoodi, kuivõrd on esitanud vastavale positsioonile oma vastuväited ega ole välja toonud kohtu poolt hiljem esitatud kitsendavat tõlgendust. Seega on põhjendamatu ja meelevaldne kohtu tõlgendus, mille kohaselt ei ole avaldaja oma 30.01.2015 kaebuses silmas pidanud KTS § 32 lg-st 5 tulenevat võlgniku kaitsenormi. Eelnevast tulenevalt on kohus jätnud alusetult kohaldamata KTS § 32 lg 5 regulatsiooni, mis on asjas kaasa toonud väära lõppotsustuse.

Vastus määruskaebusele Puudutatud isikud määruskaebuse osas oma seisukohta ei esitanud. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 29.04.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses toodud põhjendustel jõudnud õigele järeldusele, et avaldaja kaebus kohtutäituri 17.02.2015 otsusele täiteasjas nr 027/2014/843 tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu seisukohti pikemalt korrata. Avaldaja ei ole määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid maakohtu seisukohti väärata. Avaldaja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta kohtule esitatud kaebuse alternatiivse aluse, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi. Esimese alternatiivse alusena kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel on avaldaja tuginenud asjaolule, et olukorras, kus sissenõudja ja võlgnik on täitemenetluses võlgnevuse tasumises kokku leppinud, ei ole kohtutäituril õigust nõuda võlgnikult tasu täisulatuses. Seejuures tugines avaldaja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 25 lg-le 2, millele vastavalt võib täitedokumendi vabatahtliku täitmise korral nõuda võlgnikult kohtutäituri põhitasu üksnes poole ulatuses seaduses ettenähtust. Teise alternatiivse alusena kaebuse esitamisel tõi avaldaja esile, et võlgnevuse tasumise korral graafiku alusel kokkuleppel sissenõudjaga muutub kohtutäituri tasu tulenevalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg-st 5 sissenõutavaks üksnes võrdelises osas sissenõutud summast. Seoses eelnimetatud alternatiivsete alustega, millele avaldaja kohtule esitatud kaebuses tugines, peab ringkonnakohus vajalikuks esmalt märkida, et maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja ei ole vastavalt TMS §-s 218 ettenähtule nimetatud asjaolusid esitanud kohtutäiturile 30.01.2015 esitatud kaebuses. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt on ekslik ja vastuolus kaebuse faktiliste asjaoludega maakohtu põhjendus, et avaldaja ei ole 30.01.2015 kaebuses esitanud pretensioone selle osas, et kohtutäituril ei ole KTS § 32 lg-st 5 tulenevalt õigus nõuda täitetasu enam kui proportsionaalses osas juba sissenõutud summast. Kuivõrd maakohus on aga eeltoodule vaatamata menetlusökonoomilistel kaalutlustel avaldaja vastavatele seisukohtadele andnud siiski oma hinnangu, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks pikemalt vastata määruskaebuse väitele seoses kohtutäiturile esitatud kaebuses toodud asjaoludega. Vastuseks määruskaebuse väitele seoses avaldaja poolt kohtule esitatud kaebuse esimese alternatiivse alusega märgib ringkonnakohus, et ekslik on avaldaja käsitlus, mille kohaselt on maksegraafiku näol tegemist vabatahtliku täitmise tähtajaga TMS § 25 mõttes. Nõustuda ei saa ka avaldaja seisukohaga, mille kohaselt ei ole maakohtu viide TMS § 25 lg-le 1 käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd seadus ei välista võimalust algselt määratud vabatahtliku täitmise tähtaega hiljem pikendada. Samuti ei ole maakohus erinevalt määruskaebuses väidetust asunud vaidlustatud määruses seisukohale, et kokkulepe vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks on sõlmitud üksnes võlgniku ja sissenõudja vahel. Vaidlusaluses täitemenetluses on vabatahtlik täitmistähtaeg möödunud ning seda ei ole

pikendatud. Seejuures toetab ringkonnakohus kohtutäituri ja maakohtu hinnangut selles, et vabatahtliku täitmistähtaja järgselt sissenõudja ja võlgniku kokkulepet võla tasumise osas ei saa lugeda vabatahtliku täitmisaja pikendamiseks TMS § 25 lg-s 1 kirjeldatud viisil. Seega on nii kohtutäitur kui ka maakohus õigesti järeldanud, et antud juhul puudub alus TMS § 25 lg 2 rakendamiseks, s.o kohtutäituri põhitasu nõudmiseks pooles ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus alusetult jätnud kohaldamata KTS § 32 lg 5 regulatsiooni. Vaidlustatud määruses on maakohus põhjendatult nõustunud kohtutäituriga ja leidnud, et kuivõrd võlgnik on sõlminud sissenõudjaga kokkuleppe kohtutäituri väliselt ja võlgnevuse osaline tagastamine toimub otse sissenõudjale, puudub kohtutäituril ülevaade sissenõutud summa suurusest, tasumise päevast või lõplikust tähtajast, mistõttu ei saanud kohtutäitur KTS § 32 lg 5 kohaselt arvutada võrdeliselt kohtutäituri põhistasu olukorras, kus nõuet rahuldatakse osaliselt. Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda.

Allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.