Kohtuotsuse tegemise aeg ja 23. aprillil 2015.a., Tallinnas koht 2-14-58527 Tsiviilasja number XXX hagi XXX vastu tunnistada lubamatuks täiteasja nr. Tsiviilasi 022/2014/2447 sundtäitmine, täitemenetluse lõpetamiseks, alusetult tasutud summa väljamõistmiseks ning täitemenetluses tasutud sissenõudmiskulude väljamõistmiseks Hagihind 842,29 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX); Hageja volitatud esindaja Talvi XXX (e- post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX); Kostja lepinguline esindaja Kerli Kaasik (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn; e- post: [email protected]).
Menetluse liik
Kohtuistung 05.03.2015.a., edasi kirjalik menetlus
3.Jätta rahuldamata XXXhagi XXXvastu tunnistada lubamatuks täiteasja nr. 022/2014/2447 sundtäitmine, täitemenetluse täiteasjas nr. 022/2014/2447 lõpetamiseks, alusetult tasutud summa 371,55 või 467,55 euro väljamõistmiseks ning täitemenetluses tasutud sissenõudmiskulude väljamõistmiseks.
6.Määrata kindlaks ja mõista välja XXX XXX kasuks menetluskulu summas 1 020 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses
sätestatud
alustel
võib
menetlusosaline
taotleda
riigipoolset
menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXXesitas 05.10.2014.a. kohtule hagi XXXvastu tunnistada lubamatuks täiteasja nr. 022/2014/2447 sundtäitmine, lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr. 022/2014/2447, täitemenetluse käigus tasutud summade, sh panga teenused tagastamiseks, sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 30.09.2013.a. otsusega mõistetud hagejalt tütre kasuks välja elatis summas 192 eurot alates 05.05.2013.a. 30.04.2014.a. esitas XXX XXX seadusliku esindajana kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse XXXvastu võlgnevuse 842,29 euro sissenõudmiseks perioodi 21.05.2013.a.-30.04.2014.a. eest. Hageja leiab, et viimasel puudub elatise võlgnevus, kuivõrd nõue on rahuldatud ja osaliselt tasaarvestatud. Hageja on tasunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise järgmiselt: 05.05 – 21.05.2013 e 16 päeva eest 102,40 eurot on tasutud 16.04; 22.05 – 31.05.2013 e 10 päeva eest 64 eurot on tasutud 16.04; juuni 2013 192 eurot on tasutud 16.04; juuli 2013 192 eurot on tasutud 16.04; august 2013 192 eurot on tasutud 16.04; detsember 2013 144 eurot on tasutud 31.12.2013, 192-144 suusad = 48 eurot; märts 2014 192 eurot on tasutud 21.04.2014.a., 192–101,89 riided-jalatsid = 90,11 eurot; aprill 2014 192 eurot on tasutud 11.05.2014.a. ja mai 2014 192 eurot on tasutud 15.05.2014.a. Hageja arvas detsembri 2013 elatisest maha suuskade ja suusasaabaste maksumuse 144 eurot, kontole kandis ülejäänud summa 48 eurot. Suusad osteti 29.12.2012.a. maksumusega 160 eurot, millest arvati maha aastane kulumine 10 % ehk 16 eurot, 21.04 märtsi elatisest arvas hageja maha summa 101,89 lapsele ostetud riiete ja jalatsite eest ning kandis ülejäänud 90,11 eurot tütre kontole. Ajavahemiku mai - august 2013.a. eest on elatise XXX eest tasunud XXX. XXX tegi ülekande summas 742,40 ehk elatis mai-august 2013.a., kuid üksteise valestimõistmise tulemusena kanti raha XXX, mitte XXX kontole. 15.03.2015.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis on hageja palunud tunnistada lubamatuks täiteasja nr. 022/2014/2447 sundtäitmine, mõista kostja seaduslikult esindajalt XXX välja täitemenetluse käigus alusetult tasutud summa, olenevalt olukorrast, kas 371,55 eurot või 467,55 eurot ja mõista kostja seaduslikult esindajalt XXX välja täitemenetluses tasutud sissenõudmiskulud lähtuvalt kompenseeritavast summast (II köide t/l 134). Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning palub hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 5 225,53 eurot, millest riigilõiv 175 eurot, õigusabikulu 4 725 eurot, hageja esindaja transpordikulu 129,95 eurot, hageja transpordikulu 41,35 eurot ja hageja saamata jäänud töötasu 154,23 eurot (II köide t/l 199). Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja on oma võlgnevust tunnistanud ja oma kohustuse täitnud ning täitemenetlus on lõpetatud. Kohtuotsuses oli märgitud elatise saajaks XXXning elatise summa pidi laekuma tema kontole. Kohtuotsuses oli märgitud kostja elatise saajaks, kuivõrd juba eelnevalt oli hageja võlgnevuses oma laenukohustuse täitmisega ning hageja võlgnevus võeti automaatselt maha XXX kontolt. Kohus on elatise summa 192 eurot välja mõistnud rahas ja XXXei ole andnud nõusolekut elatise maksmiseks muul viisil ning võlgniku poolt tehtud kingitusi välisreisidelt ega eelnevatel aastatel soetatud suuskade maksumust ei saa elatisest maha arvata. Kostja esitas 30.04.2014.a. kohtutäiturile nõude summas 842,29 euro sissenõudmiseks. 06.10.2014.a. esitas kostja kohtutäiturile nõude vähendamise avalduse summas 338 eurot tingimusel, et ühisvara saab jagatud ning hageja võtab tagasi kõik esitatud hagid ja kaebused. Arvestades, et hageja on tasunud
kohtutäiturile nõude summas 504,29 eurot ja hageja tasus mais 2014 aprilli elatise summas 192 eurot otse kostja kontole, siis on hageja elatise võlgnevus kostja ees 338 -192 = 146 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 1 020 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 16.01.2015.a. kohtumääruses (II köide t/l 27) kui ka 05.03.2015.a. kohtuistungil (II köide t/l 100-102).
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi teise lause kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
6.Kohtule esitatud 05.05.2014.a. täitmisteate kohaselt on täiteasja nr. 022/2014/2447 menetlust alustatud sissenõudja 30.04.2014.a. täitmisavalduse alusel ja täitedokumendiks on Harju Maakohtu 30.09.2013.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-13-24518 (I köide t/l 63).
7.Osundatud kohtuotsusega on kohus muuhulgas hagejalt kostja kasuks mõistnud välja elatise tagasiulatuvalt alates 5.maist 2013.a. kuni 21.maini 2013.a. ühekordse maksena 102,40 eurot ning alates 21.maist 2013.a. igakuise elatise summas 192 eurot. Samuti on kohus määranud kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, millise kohaselt tuleb elatis üle kanda kostja kontole iga jooksva kuu 10 kuupäevaks (I köide t/l 48-54). Vaidlust ei ole, et viidatud kohtuotsus jõustus 01.04.2014.a. Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2014.a. kohtuotsusega samas tsiviilasjas (I köide t/l 55-62).
8.Kostja esindaja on saatnud 08.04.2014.a. hagejale e-kirja ning palunud väljamõistetud elatis tasuda hiljemalt 13. aprilliks 2014.a. ning selgitanud, et juhul kui nimetatud kuupäevaks ei ole sissenõutavaks muutunud summa laekunud, siis pöördutakse kohtutäituri poole võlgnevuse sissenõudmiseks (I köide t/l 68-69).
9.Kohtule esitatud 30.04.2014.a. täitmisavalduse kohaselt palub kostja hagejalt sisse nõuda tasumata elatise võlgnevus summas 842,29 eurot ajavahemiku 21.05.2013.a. 30.04.2014.a. eest (I köide t/l 188-190). Samuti nähtub nimetatud summa 05.05.2014.a. täitmisteatelt võlgnikule (I köide t/l 63).
10.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hagejalt on elatis kostjale väljamõistetud igakuiselt summas 192 eurot ning nimetatud summa tuli tasuda kostja arvelduskontole. Samuti ei ole vaidlust selles, et täitmisele esitati hageja vastu elatise võlgnevuse nõue summas 842,29 eurot, täitemenetluse käigus on kostja nõuet vähendanud 338 euro võrra ning täitemenetluse käigus on kostjale laekunud kohtutäituri vahendusel 504,29 eurot. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et nimetatud täiteasja menetlus on lõpetatud 04.11.2014.a. TMS § 48 lg 1 p 3 alusel.
11.Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal lasus 30.04.2014.a. täitmisavalduses märgitud elatise võlgnevus summas 842,29 krooni. Hageja on seisukohal, et temal elatise võlgnevust ei ole, kuivõrd hageja eest on 16.04.2014.a. elatise tasunud XXX 742,40 eurot kostja seadusliku esindaja arveldusarvele ning samuti on hageja ostnud kostjale suusad summas 144 eurot ja riideid, jalatseid kogusummas 101,89 eurot ning arvestanud nimetatud summad tasumisele kuuluvast elatisest maha (I köide t/l 4). Kostja sellise hageja käsitlusega ei nõustu.
12.Kostja poolt kohtule esitatud tabelist nähtub, et hagejal oli vaidlusaluse perioodi eest elatise maksmise kohustus kogusummas 2 278,40 eurot (I köide t/l 183). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja kostjale tasunud 2013.a. elatist maikuus 102,40 eurot ja 64 eurot, juuni, juuli, august eest 3 x 192 eurot, detsembri eest 144 eurot (tasutud 48 eurot), 2014.a. veebruari ja märtsi eest 2 x 192 eurot. Aprillikuus on hageja tasunud kostjale märtsikuu eest elatist 90,11 eurot ja veebruarikuu eest 192 eurot. Samuti on hageja mahaarvestanud XXX poolt tasutud 338 eurot (I köide t/l 183).
13.Seega moodustas kostja arvutuskäigu järgi hageja poolt tasumata elatis 30.04.2014.a. seisuga kogusummas 842,29 eurot (I köide t/l 183). Kohtutäiturile esitas kostja koos täitmisavaldusega samasuguse tabeli hageja võlgnevuse kujunemise kohta (I köide t/l 188190). Seega on hageja väited selle kohta, et viimasele ei ole aru saada elatise võlgnevuse kujunemine asjakohased.
14.Hageja on arvamusel, et ta on tasunud elatise järgmiselt: mai 2013.a. elatise kogusummas 166,40 eurot ning juuni, juuli, augusti 2013.a. elatise kogusummas 576 eurot 16.04.2014.a. (I köide t/l 191). Pooled ei vaidle, et perioodil september kuni november 2013.a. ja jaanuar 2014.a. on hageja elatise tasunud ning antud summade laekumisega on kostja võlgnevuse arvutamisel ka arvestanud (I köide t/l 90, 183).
15.Hageja on tasunud detsembri 2013.a. elatise 31.12.2013.a. summas 48 eurot arvestades elatise summast 192 eurot maha suuskade maksumuse 144 eurot, märtsi 2014.a. elatise 21.04.2014.a. summas 90,11 eurot arvestades elatise summast 192 eurot maha riiete/jalatsite maksumuse 101,89 eurot (I köide t/l 90).
16.Samuti on hageja tasunud elatist 07.04.2014.a. veebruarikuu eest summas 192 eurot (I köide t/l 90). Osundatud summaga on kostja arvestanud ning pole selles osas sundtäitmist kohtutäiturilt nõudnud (I köide t/l 189).
17.Samuti on hageja välja toonud, et ta on tasunud kostjale aprillikuu elatise 11.05.2014.a. ning maikuu elatise 15.05.2014.a. (I köide t/l 90). Kohus selgitab, et kostja on arvestanud võlgnevuseks ka aprillikuu elatise, kuivõrd täitmisavalduse esitamise seisuga 30.04.2014.a. oli vastav elatissumma maksmata. Kohus selgitab, et vastavalt täitedokumendile tuli elatis tasuda iga jooksva kuu 10 kuupäevaks (I köide t/l 55). Kostja ei ole nõudnud kohtutäiturile esitatud täitmisavalduses maikuu 2014.a. elatise tasumist, kuivõrd võlgnevus on esitatud täitmisele 30.04.2014.a. seisuga (I köide t/l 189).
18.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
19.Pooled on erimeelt elatise kogusummas 742,40 eurot kostjale tasumisega. Kohtule esitatud ja eelpool viidatud maksekorralduse kohaselt on XXX tasunud 16.04.2014.a. XXX arveldusarvele 742,40 eurot selgitusega „XXX eest elatis mai 2013-166,40, juuni-august 2013 3x192 eur kokku 742,40“ (I köide t/l 91).
20.Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole kohase täitmisega, kuivõrd eelpool osundatud
kohtuotsuses on kindlaksmääratud täitmise kord ning selle korra kohaselt tuleb elatis tasuda kostja arveldusarvele (I köide t/l 55).
21.Kostja on põhistanud, et kuivõrd hagejal ning kostja seaduslikul esindajal XXX oli laenukohustus ning hageja võlgnevus võeti automaatselt maha XXX arvelduskontolt, siis oli elatise kohustuse täitmine kostja arvelduskontole taotluslik (I köide t/l 182, 196-199).
22.Kohtule esitatud 25.05.2010.a. avaldusest nähtub, et hageja ning XXX on esitanud Swedbank AS-ile avalduse muuta laenulepingut teenindavat arvelduskontot, millisele pank on andnud ka oma nõusoleku (I köide t/l 200). Seega tuleneb eeltoodust, et laenulepingu tagasimakseid tuli tasuda hagejal, mitte XXX .
23.Kostja leiab, et kuivõrd XXX kontolt on samal päeval 16.04.2014.a. maha võetud hageja võlgnevus Swedbank AS-i ees laenulepingu XXX alusel summas 403,61 eurot (I köide t/l 195, 202), siis tuleb lugeda, et kohustus hageja poolt on kostjale vastavalt kohtuotsusele selles osas täitmata. Kostja on arvestanud elatise võlgnevuse arvutamisel 338 euro laekumisega aprillis 2014.a. (I köide t/l 189).
24.Ka kohtule esitatud XXX arvelduskonto väljavõttest nähtub, et nimetatud isiku kontolt võeti laenumakseid maha üksnes juhul, kui teisel kontol vastavad summad puudusid, sest neid on panga poolt teostatud selgitusega muudel kontodel nõuete katteks 08-08155-EL (I köide t/l 195). Seega nõustub kohus antud juhul kostja seisukohaga, et kuivõrd elatise tasumise kord oli kohtuotsusega kindlaksmääratud ning see tuli tasuda kostja arveldusarvele, siis tuleb lugeda selles osas s.o. 403,61 eurot kostjale elatise nõue mittetäidetuks.
25.Pooled vaidlevad 31.12.2013.a. teostatud makse summas 48 euro ja 21.04.2012.a. teostatud makse summas 90,11 euro üle. Hageja väidetel on ta teostanud tasaarvelduse 2013.a. detsembrikuu elatise summalt 144 euro ulatuses ja aprillis tasutud 2014.a. märtsikuu elatise summalt 101,89 euro ulatuses. Kostja hageja tasaarvestusega ei nõustu.
26.Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2014.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-13-24518 resolutsiooni punktis 3 on märgitud kohtuotsuse täitmise viis ja kord (I köide t/l 55). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus oma otsuse lk. 6 selgitanud, et vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse vanavanematele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud (I köide t/l 60).
27.Kohus leiab, et antud juhul hageja poolt kostjale ostetud suusad, riided ning jalatsid, ei kuulu tasumisele kuuluva elatisega tasaarvestamisele, kuivõrd viidatud kohtuotsuse kohaselt tuleb elatist maksta rahas. Kohus selgitab, et elatise tasaarvestamine hageja poolt ostetud rõivaste vm asjadega on võimalik, kuid seda eelneval kostja seadusliku esindaja nõusolekul. Antud juhul tsiviilasja materjalidest vastavat nõustumust ei nähtu. Ka ei ole kostja seaduslik esindaja selliselt elatise maksmist heakskiitnud (I köide t/l 184).
28.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kuivõrd kostja seaduslik esindaja on asjad vastu võtnud ja lapsele kanda andnud, siis võib järeldada sellest kostja seadusliku esindaja heakskiit, kuivõrd nimetatu ei ole kooskõlas eelpool viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ega ka PKS § 100 ning TsÜS § 68 lg 3 sätestatuga. Hageja sellised järeldused on meelevaldsed.
29.Seega lasus hagejal võlgnevus kostja ees ka detsembrikuu 2013.a. elatise eest summas 144 eurot ning märtsikuu 2014.a. elatise eest summas 101,89 eurot, kokku 245,89 eurot (I köide t/l 90). Hagejal oli tasumata ka 30.04.2014.a. seisuga elatis aprillikuu eest summas 192 eurot, sest 07.04.2014.a. tasus hageja elatist veebruari eest (I köide t/l 90).
30.Sellest tulenevalt on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et hagejal lasus 30.04.2014.a. seisuga elatise võlgnevus kostja ees summas 841,50 eurot (403,61 + 144 + 101,89 + 192). Kostja on aga arvestanud täitmisavalduses võlgnevuseks 842,29 eurot, eksides 0,79 euroga (I köide t/l 188-191). Ilmselt on tegemist ümardamisveaga, kui kostja on 742,40 eurost maha arvestanud 403,61 eurot (742,40 – 403,61 = 338,79).
31.Vaidlust ei ole selles, et täitemenetluse käigus on kostja vähendanud 06.10.2014.a. täitmisel olevat nõuet 338 euro võrra (I köide t/l 214-215). Seega asub kohus seisukohale, et kuivõrd kostja on oma nõuet vähendanud rohkem kui 0,79 eurot ning nõude vähendamine sisaldab ka aprillikuu 2014.a. elatist, mille hageja tasus 11.05.2014.a. s.o. peale täitmisavalduse esitamist, siis hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu ning sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2014/2447 ei ole lubamatu.
32.Hageja on palunud lõpetada ka täitemenetlus täiteasjas nr. 022/2014/2447 (I köide t/l 12, 139). Hageja hilisemates menetlusdokumentides vastavat nõuet märkinud ei ole (II köide t/l 134). Kohus selgitab, et kuivõrd TMS § 48 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks, siis ei ole antud juhul tegemist kohase nõudega. Samuti ei ole vaidlust selles, et käesoleval juhtumil on täitemenetlus lõpetatud 04.11.2014.a. TMS § 48 lg 1 p 3 alusel (I köide t/l 192). Vaata selles osas ka Riigikohtu 28.04.2011.a. kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-2611 p. 12 ja Riigikohtu 18.03.2015.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-184-14 p. 16.
33.Samuti on hageja palunud kostja seaduslikult esindajalt XXXlt hageja kasuks välja mõista täitemenetluse käigus alusetult tasutud summa olenevalt olukorrast kas 371,55 või 467,55 eurot ning täitemenetluses tasutud sissenõudmiskulud lähtudes kompenseeritavast summast (II köide t/l 134). Esmalt on kohus seisukohal, et kuivõrd antud nõuded on suunatud isiku vastu, kes ei ole menetluses kostjaks, siis on tegemist perspektiivitute nõuetega, sest hagi on esitatud XXXvastu. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2014/2447 ei ole lubamatu, siis sellest tulenevalt jäävad rahuldamata ka hageja nimetatud nõuded.
34.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hageja esitas kohtule 09.03.2015.a. taotluse 05.03.2015.a. toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja nõustub hageja ettepanekuga protokolli parandamiseks osaliselt.
35.Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.
36.Antud juhul on hageja taotlenud kostja lepingulise esindaja seisukohtade täpsustamist. Kohus leiab, et tegemist ei ole asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Põhisisu osas on kostja lepingulise esindaja seisukohad protokollis piisavalt kajastatud. Kohus selgitab, et nimetatud kostja seisukoht on kajastatud kostja 04.12.2014.a. kirjalikus menetlusdokumendis p. 3.26 (I köide t/l 185). Seega puudub vajadus kostja lepingulise esindaja sõnavõttu täpsustada. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde.
37.Kostja on taotlenud jätta hagi läbivaatamata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd täitemenetlus on lõpetatud. Kohus kostja vastava käsitlusega ei nõustu, kuivõrd Riigikohus on 28.04.2010.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-31-10 p. 18 selgitanud, et
põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Seega tuleb jätta kostja vastav taotlus rahuldamata.
38.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
39.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 842,29 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
40.Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, jäävad menetluskulud hageja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg 1. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
41.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 1 020 eurot (koos käibemaksuga).
42.Kohtule kostja poolt esitatud õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et lepingulise esindaja tunnihind on olnud 100 eurot (ilma käibemaksuta) (II köide t/l 107, 172). Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-115-13 p. 25 leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatav õigusabiteenus tunnitasu määraga 100 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning kooskõlas eelpool viidatud Riigikohtu praktikaga.
43.Kostja esindaja on kohtule esitanud arve nr. 151018, mille spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 03.12.2014.a. tutvunud tsiviilasja materjalidega, kujundanud seisukoha, suhelnud kliendiga ja koostanud vastuse 1 tund, 04.12.2014.a. on esindaja koostanud vastuse, komplekteerinud lisad ja esitanud need kohtule 1 tund 30 minutit, 09.02.2015.a. on esindaja tutvunud kohtumäärusega ja hageja 29.12.2014.a. seisukohtadega, koostanud kostja seisukohad 1 tund, 10.02.2015.a. on esindaja tutvunud toimikuga, suhelnud kliendiga, koostanud kostja seisukoha ja komplekteerinud lisad 1 tund 30 minutit (II köide t/l 107-108).
44.Samuti on kostja esindaja esitanud kohtule arve nr. 151042, mille spetsifikatsiooni kohaselt on esindaja 04.03.2015.a. tutvunud toimikuga, ettevalmistunud istungiks 20 minutit, 05.03.2015.a. osalenud kohtuistungil 1 tund 30 minutit ja 16.03.2015.a. koostanud kostja lõplikud seisukohad, komplekteerinud lisad ja edastanud need kohtusse 1 tund 40 minutit (II köide t/l 172-173).
45.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis märgitud menetlustoimingud ja nendele kulunud aeg vastab kostja esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele ning kuulub täies ulatuses hageja poolt kostjale hüvitamisele.
46.Kostja palub välja mõista menetluskulu koos käibemaksuga (II köide t/l 104).
47.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kostja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas 8 tundi 30 minutit (8 tundi 30 minutit x 100 eurot = 850 + 20 % = 1 020). Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 1 020 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.