Määruskaebuse esitaja (hageja): E.S. (isikukood: XXX); esindaja vandeadvokaat Rene Varul; Vastustaja (kostja): T.T. (isikukood: XXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Tartu Maakohtu 17. veebruari 2015.a määrus, millega tühistati Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2015.a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1373 kohaldatud hagi tagamise abinõud.
2.Jätta E.S. ’a määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 390 lg 1).
E.S. (hageja) esitas 28. jaanuaril 2015. a hagi T.T. (kostja) vastu omandiõiguse tunnustamiseks
14.jaanuari 2015. a müügilepingu alusel omandatud kasvava metsa raieõigusele Kirsi kinnistul (registriosa nr XXX) ja kinnistult raiutud metsamaterjalile. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
14.jaanuaril 2015. a kasvava metsa raieõiguse müügilepingu, mille kohaselt on Kirsi kinnistul oleva metsa raieõiguse omand läinud üle hagejale. Peale müügilepingu sõlmimist ja raieõiguse omandi
saamist, on hageja avastanud, et kostja on asunud Kirsi kinnistul raiet teostama (või võõrandanud raieõiguse kolmandale isikule) ja hagejale kuuluv mets on maha võetud. Hageja soovib, et kohus tunnustaks tema õigust omandatud raieõigusele ja metsaraie tulemusena saadud metsamaterjalile. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, millega palus tagada hagi ja keelata kostjal ja kõikidel muudel kolmandatel isikutel Kirsi kinnistult raiutud metsamaterjali võõrandamine, äratoimetamine ja muu valduse teostamine. Hageja palus anda hagi tagamise raames kohtutäiturile õiguse rakendada metsamaterjali säilitamiseks hoiumeetmeid. Hageja on seisukohal, et metsamaterjali äratoimetamisel ei ole võimalik enam hageja suhtes positiivse kohtuotsuse täitmine, samuti raieõiguse müügilepingu täitmine. Hageja soovib hagi tagamist eesmärgil, et Kirsi kinnistul raiutud metsamaterjal säiliks ja hagejale soodsa kohtulahendi puhul oleks tal võimalik saada valdus sellele materjalile. See on võimalik kui kohus keelab kostjal või muudel kolmandatel isikutel metsamaterjali võõrandamise või äratoimetamise, ja et metsamaterjali suhtes saaks kohtutäitur rakendada hoiumeetmeid.
2.Tartu Maakohus võttis hagi menetlusse ning rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt. Maakohus keelas hagi tagamiseks kostjal ja kolmandatel isikutel kostja suhtes Kirsi kinnistult (registriosa nr XXX) raiutud metsamaterjali võõrandamise, äratoimetamise ja muu valduse teostamise hagihinda, s.o 26 000 eurot arvestades. Maakohus kohustas hagejat tasuma hagi tagamise tagatise 10 000 eurot 7 päeva jooksul alates hagi tagamise määruse kättetoimetamisest. Maakohus leidis, et hageja taotlus hagi tagamiseks kuulub TsMS §-de 377 lg 1, 378 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel osaliselt rahuldamisele. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt on hagi rahuldamine õiguslikult võimalik. Maakohus asus seisukohale, et olukorras, kus hageja on esitanud nõude omandiõiguse tunnustamiseks kasvava metsa raieõigusele ja kinnistult raiutud metsamaterjalile, võib kostja poolt kinnistult raiutud metsamaterjali võõrandamine või äratoimetamine raskendada või teha võimatuks kohtuotsuse täitmise. Maakohus keelas kostjal ja kolmandatel isikutel kostja suhtes Kirsi kinnistult raiutud metsamaterjali võõrandamise, äratoimetamise ja muu valduse teostamise hagihinda, s.o 26 000 eurot arvestades. Maakohus leidis, et kohaldatava abinõu rakendamisega on tagatud metsamaterjali säilimine, mistõttu ei ole põhjendatud ega vajalik kohtutäiturile õiguse andmine metsamaterjali suhtes hoiumeetmete rakendamiseks. Maakohus leidis, et kuivõrd maharaiutud metsamaterjali näol on tegemist suhteliselt kiiresti rikneva materjaliga, siis võib selle väärtus aja jooksul väheneda. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus vajalikuks TsMS § 383 lg 1 alusel teha hagi tagamine sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks ning määras tagatise 10 000 eurot. Maakohus selgitas, et kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, tühistab kohus hagi tagamise.
3.Hageja esitas 6. veebruaril 2015. a taotluse hagi tagamise tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks kolme nädala võrra. Asjaolud on hagi tagamise määruse tegemise ajaga võrreldes muutunud. Kirsi kinnistule ladustatud väärtuslikumat metsamaterjali, s.o männipalki on ära toimetatud Läti Vabariiki, kus kohtutäituril ei ole võimu sekkuda. Hageja on pidanud kostjaga läbirääkimisi vaidluse lõpetamiseks ja põhimõttelise konsensuse saavutanud, kuigi kompromiss on allkirjastamata. Kostja tunnustab hageja õigust raieõigusele ja metsamaterjalile. Sellises olukorras ei ole hagi tagamise tagatise nõudmine enam vajalik ega otstarbekas. Kindlasti ei saa hagi tagamise tagatis olla 10 000 eurot, sest väärtuslikum materjal on minema toimetatud ja võimalik kahju ei saa olla enam nii suur. Kostja vaidles hageja taotlusele hagi tagamise tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks vastu ning palus tühistada Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2015. a määruse hagi tagamise kohta. Hagejal ei eksisteeri hagiavalduses nimetatud nõudeid kostja vastu. Kostja on Kirsi kinnistul kasvava metsa raieõiguse 22. jaanuari 2015. a lepingu alusel üle andnud Entrench OÜ-le. Raie on Entrench OÜ poolt teostatud ning raiutud metsamaterjali omandiõigus kuulub Entrench OÜ-le. Kostja ega kolmandad isikud ei ole pärast hagi tagamise määruse kättesaamist asunud Kirsi kinnistule
ladustatud metsamaterjali ära toimetama. Valed ja eksitavad on hageja väited, et pooled on jõudnud vaidluse osas konsensusele ning et kostja on tunnustanud hageja omandit raiutud metsamaterjalile. Hagi tagamisega on tekkinud otsene kahju, sest metsamaterjali hinnad on langustrendis. Ilmade soojenedes muutuvad materjali äraveo teed kasutuskõlbmatuks ning kaasneb risk materjali kvaliteedi languseks.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 17. veebruari 2015. a määrusega E. S taotluse hagi tagamise tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Maakohus tühistas 30. jaanuari 2015. a hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega keelati kostjal T. T ja kolmandatel isikutel kostja suhtes Kirsi kinnistult (registriosa nr XXXX) raiutud metsamaterjali võõrandamine, äratoimetamine ja muu valduse teostamine, arvestades hagihinda – 26 000 eurot. Maakohus rõhutas, et tagatise andmise määramine TsMS § 383 lg 1, 2 alusel on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama poolte huvidega. Hageja ei ole kohtu 30. jaanuari 2015. a määrusega määratud tähtajaks tagatist tasunud vaid on esitanud taotluse tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks. Maakohus on pidanud põhjendatuks hagi tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisega. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hagi tagamisega võib kostjale tekkida kahju. Kostja esitatud vastuväite kohaselt ei ole kompromissi hagejaga arutatud ning kostja on Kirsi kinnistul kasvava metsa raieõiguse 22. jaanuari 2015. a lepingu alusel üle andnud Entrench OÜ-le. Seega ei ole põhistatud hageja väited, et kostja tunnustab hageja õigust raieõigusele ja metsamaterjalile. Samuti ei pidanud maakohus tagatise taotluse tähtaja pikendamisel piisavaks põhistuseks asjaolu, et ladustatud metsamaterjal on kinnistult ära toimetatud, arvestades kohaldatud hagi tagamise abinõusid. Asjaolu, et väärtuslik metsamaterjal on kinnistult äratoimetatud viitab, et kohtu poolt hagi tagamine ei taga kohtuotsuse täitmist. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja ei ole vaidlustanud 31. jaanuari 2015. a määrust, millega määrati talle tagatis 10 000 eurot kostjale hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks, tuleb hageja taotlus hagi tagamise tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks jätta rahuldamata. TsMS § 383 lg 2 kohaselt tuleb tagatis anda kohtu määratud tähtajaks. Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus hagi tagamata või tühistab hagi tagamise.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.E. S esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
17.veebruari 2015. a määrus hagi tagamise tühistamise kohta. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei võimalda tsiviilkohtumenetluse seadustik eraldi vaidlustada tagatise määramist, nagu on maakohus ekslikult leidnud. TsMS § 390 lubab esitada määruskaebuse hagi tagamise tühistamise määrusele. Seega saab hagi tagamise tagatise määramist sisuliselt vaidlustada alles seejärel, kui kohus on määrusega hagi tagamise tühistanud, mitte enne; 2) ei olnud hagi tagamisel tagatise nõudmiseks põhjust ning määratud tagatis on ebamõistlikult suur. Arvestades, et vastustaja on näidanud raieõiguse müüki OÜ-le Entrench 6 200 euroga, on nõutav tagatis 10 000 eurot selgelt liiga suur. Maakohus ei ole arvestanud, et vastustaja (ja/või kolmas isik) on väärtuslikuma puidu peale hagi tagamist toimetanud Läti Vabariiki; 3) on allesjäänud puitu veelgi minema veetud peale vaidlustatud kohtumääruse andmist
17.veebruaril 2015. a. Määruses oli edasikaebamise juures ekslikult märgitud, et määruskaebus peatab hagi tagamise määruse täitmise. Maakohus on selle vea määruskaebuse esitaja taotluse alusel
oma 3. märtsi 2015. a määrusega parandanud. Praeguseks on kinnistule jäänud ladustatud puitu 1 000 – 1 500 euro väärtuses.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja T. T vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt: 1) on määruskaebuse esitaja seisukoht, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda eraldi vaidlustada tagatise määramist, ebaõige ja otseses vastuolus TsMS §-s 390 sätestatuga. TsMS § 390 1g-st 1 tulenevalt võib pool maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, esitada määruskaebuse. Määruskaebuse sisu osas menetlusseadustik piiranguid ette ei näe. Seega on määruskaebuse esitaja hagi tagamise tagatise määramise ja selle suuruse vaidlustamisel ületanud määruskaebuse esitamiseks ettenähtud kaebetähtajad ning kõik määruskaebuse esitaja vastavasisulised taotlused tuleb jätta rahuldamata; 2) on maakohus 17. veebruari 2015. a kohtumääruses õigesti leidnud, et määruskaebuse esitajale hagi tagamise tagatise maksmiseks täiendava tähtaja andmine on põhjendamatu; 3) on hagi tagamise osas alustatud täitemenetlus ning määruskaebuse esitaja saab enda õigusi kaitsta hagi tagamise abinõu väidetava rikkumise osas täitemenetluses täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Ainuüksi kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu väidetav rikkumine, s.o metsamaterjali kinnistult osaline äratoimetamine vastustaja poolt, ei saa olla hagi tagamise tühistamise määruse tühistamise põhjenduseks; 4) on vastustaja tõendanud, et Kirsi kinnistult raiutud metsamaterjal kuulub kolmandale isikule (Entrench OÜ) ning vastustajal või määruskaebuse esitajal puuduvad sellele mistahes õigused. Seega on hagi tagamise tühistamine õiguspärane. Hagi tagamise abinõuna määratud metsamaterjali võõrandamise keelu tõttu on Entrench OÜ juba otsese kahju kandnud, sest metsamaterjali hinnad on languses ning ilmade soojenemine kiirendab seisva metsamaterjali kvaliteedi langust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu
17.veebruari 2015. a määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
8.Ringkonnakohus nõustub iseenesest määruskaebuse esitajaga, et TsMS § 390 regulatsioon ei võimalda menetlusosalisel eraldi vaidlustada tagatise tasumise määramist. TsMS § 660 lõike 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Tulenevalt TsMS § 660 lõikest 1 peab määruskaebuse esitamise õigus tulenema seadusest. TsMS § 383, mis reguleerib hagi tagamist tagatise vastu, ei reguleeri määruskaebuse esitamist tagatise määramise määruse peale. TsMS § 390 lg 1 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Seega seadus ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust tagatise määramise määruse peale. Ringkonnakohus on seisukohal, et tagatise määramise vaidlustamise regulatsiooni puudumine ei välista menetlusosalise õigust esitada vastuväiteid tagatise määramisele olukorras, kus kohus on hagi tagamise tühistanud põhjusel, et menetlusosaline ei ole kohtu määratud tagatist tähtaegselt tasunud.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus tühistada maakohtu 17. veebruari 2015.a määrust, millega maakohus tühistas hagi tagamise tagatise tasumata jätmise tõttu.
TsMS § 383 lg 1 järgi võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkamise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Seejuures on seaduse kohaselt tagatise tasumine kohustuslik vaid rahaliste nõuete tagamise puhul (TsMS § 383 lg 11). Käesolevas menetluses nõuab määruskaebuse esitaja oma õiguse tunnustamist Kirsi kinnistul raietööde teostamiseks ja raiematerjali omandamiseks, seega ei ole tegemist rahalise nõudega. TsMS § 383 lg 1 kohaselt on võimalik teha hagi tagamise sõltuvaks tagatise andmisest ka sellise hagi puhul, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu. Kohus otsustab sel juhul tagatise andmise vajaduse ja põhjendatuse kaalutlusõiguse alusel (TsMS § 383 lg-te 1 ja 2 alusel).
10.Maakohus leidis 30. jaanuari 2015 määruses, et hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt on hagi rahuldamine õiguslikult võimalik, seega ei saanud kohus jätta hagi tagamata põhjusel, et hagi oleks olnud ilmselt perspektiivitu. Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada haginõude õigusliku kvalifikatsiooniga seonduvat, kuna muuhulgas tuleb ka seda arvestada hagi tagamise taotluse lahendamisel ja hagi tagamise tagatise määramisel.
10.1.Hageja on tuginenud omandiõiguse tunnustamisele AÕS § 80 alusel, paludes tunnustada tema omandit 14.01.2015.a müügilepingu alusel hageja poolt omandatud kasvava metsa raieõigusele ja kinnistult raiutud metsamaterjalile. Kolleegium märgib, et AÕS § 80 alusel omandiõiguse tunnustamine kasvava metsa raieõigusele ei ole ilmselt õiguslikult võimalik, kuna omandiõigus AÕS § 68 tähenduses on võimalik üksnes asja kui kehalise eseme (TsÜS § 49 ja § 50) suhtes. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-51-11 (p 16) selgitanud, et kasvav mets on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 järgi kinnisasja oluline osa ja kuulub TsÜS § 53 lg 2 esimese lause järgi kinnisasja omanikule. Mahavõetud mets on TsÜS § 50 lg 2 järgi vallasasi. Vähemalt tulundusmetsa näol on tegemist kinnisasjast saadava viljaga TsÜS § 62 lg 2 mõttes, mille omanikuks saab kinnisasja omanik AÕS § 115 lg 1 järgi vilja kinnisasjast eraldumisel, st metsa mahavõtmisel. Mahavõetud metsa kui vallasasja omandiõiguse saab AÕS § 92 lg 1 järgi üle anda. Raiutud metsa omandiõiguse üleminek metsamaterjali omandama õigustatud isikule sõltub AÕS § 115 lg-te 1 ja 2 kohaselt sellest, kas isik on ühtlasi ka võõra kinnisasja ja/või metsamaterjali valdajaks või mitte. Sisuliselt on raieõiguse müügi näol tegemist metsakinnisasja kasutusse andmisega teisele isikule koos õigusega raiuda sealt kinnisasjalt mets ja see omandada (vt ka Metsaseaduse § 37, eriti selle lg 7). Selline leping vastab olemuslikult VÕS §-s 339 sätestatud rendilepingu mõistele. Seadusest ei tulene, et raieõiguse võõrandamise näol oleks tegemist asjaõiguse seadmisega kinnisasjale.
10.2.Senises menetluses esile toodud asjaoludel ei ole hageja asunud Kirsi kinnistut valdama ega ole ta seal teostanud raietöid. Hageja ei ole ka viidanud asjaoludele, mille kohaselt oleks ta metsamaterjali saanud oma otsesesse valdusesse (AÕS § 115 lg 2). Nii hageja kui kostja on avaldanud, et Kirsi kinnistul on hageja asemel raietöid teostanuid kolmas isik (Entrench OÜ). Seega ei ole hageja senises menetluses ka põhistanud õiguslikku asjaolu, nagu oleks tal tekkinud juba raiutud metsamaterjali suhtes omandiõigus. Vaidluse all on hageja poolt väidetu, et kokkuleppel kostjaga tekkis hagejal Kirsi kinnistul raieõiguse müügi tulemusena õigus metsaraie teostamiseks ja metsamaterjali omandamiseks. Kuni hageja ei ole seda õigust reaalselt teostama asunud (milliseid väiteid ei ole hageja senises menetluses kohtule esitanud), saavad tema nõuded olla suunatud sellele, et kostja kui (väidetav) raieõiguse hagejale võõrandaja täidaks endale kokkuleppega võetud kohustust – võimaldada hagejal teostada raieõiguse müügiga kaasnevaid õigusi, sh teostada metsraiet ja omandada metsamaterjal. Tegemist on võlaõiguslikku laadi, s.o lepingulise suhte täitmisele suunatud nõudega, mis oma olemuselt vastab VÕS § 101 lg 1 punktile 1 ja § 108 lõikele 2 (s.o lepingupoole õigus nõuda lepingut rikkunud lepingupoolelt õiguskaitsevahendina lepingu täitmist). Hagi tagamise abinõude rakendamine on iseenesest võimalik ka sellise hagi puhul, mille esemeks on kohustada kostjat täitma hagejaga sõlmitud lepingut, mis ei seisne raha maksmises.
Hagiavalduses põhistas hageja oma väiteid poolte vahel raieõiguse müügilepingu jm asjaolude kohta, mis võimaldas kohtul hagi tagamise taotluse oma 30. jaanuari 2015.a määrusega osaliselt rahuldada.
11.Tagatise nõudmisel, sh tagatise suuruse määramisel, peab kohus kaaluma, milline on see võimalik kahju, mis hagejale võib tekkida, kui tagatise andmata jätmise tõttu jääb hagi tagamata, ja kas see kahju kaalub olulisel määral üles selle kahju, mis tekitatakse vastaspoolele (kostjale), kui hagi tagamise abinõu siiski kohaldatakse.
11.1.Maakohus lähtus tagatise suuruse (10 000 eurot) määramisel hageja märgitud hagihinnast. Hagiavalduses hageja poolt märgitu kohaselt oli vaidlusaluse raieõiguse hinnaks 26 000 eurot. Arvestades asjaoluga, et raieõiguse teostamisega kaasnevad eelduslikult ka kulutused, on alust eeldada, et raiutava metsamaterjali realiseerimisväärtus peaks raieõiguse enda väärtust pigem ületama. Seega võib pidada usutavaks, et hagi tagamise abinõuna kostjal ja kolmandatel isikutel metsamaterjali äraveo jm viisidel realiseerimise keelamine võis kaasa tuua kahju tekkimise. Kohus on põhjendatult märkinud, et maharaiutud metsamaterjali näol on tegemist suhteliselt kiiresti rikneva materjaliga, mille väärtus aja jooksul väheneb.
11.2.Kohus määras tagatise suuruseks ligikaudu 40 % hageja poolt väidetud hagihinnast. Ringkonnakohus leiab, et sellises suuruses tagatis jääb senises menetluses esiletoodud asjaolusid ja poolte huve arvestades kohtu diskretsiooniõiguse piiridesse. Usutavaks saab pidada, et kui lugeda raieõiguse väärtuseks kinnistul 26 000 eurot, siis maharaiutud puidu realiseerimise keelamisel võib selle väärtus väheneda ja tekkida kahju 10 000 euro ulatuses. Samuti sai kohus hagi tagamise otsustamisel lähtuda hagiavalduses esitatud väidetest ja asjaoludest. 30. jaanuari 2015.a määruse tegemisel ei saanud kohus arvestada hageja 6. veebruari 2015.a menetlusdokumendis esiletooduga, mille kohaselt on hagi tagamise määruse tegemise ajaga võrreldes on asjaolud muutunud ja kinnistult on vahepeal osa metsamaterjali juba ära viidud. Kohus ei saanud arvestada ka kostja
11.veebruari 2015.a seisukohtadest nähtuvaga, mille kohaselt on kostja võõrandanud raieõiguse kolmandale isikule hinnaga 6200 eurot. Oma 6. veebruari 2015.a taotluses on hageja palunud kohtul üksnes pikendada hagi tagamise tagatise tasumise tähtaega, kuid ei ole palunud tagatise suurust vähendada. Ringkonnakohus leiab, et muutunud asjaolude korral on kohtul võimalik esialgselt määratud tagatise suurust vähendada, sh jätta TsMS § 383 lg 12 alusel tagatis osaliselt nõudmata, kuid kohtul ei tule seda teha omal algatusel.
11.3.Maakohus on oma 17. veebruari 2015.a määruses põhjendanud ka hageja 6. veebruari 2015.a tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmist, leides, et hageja ei ole oma taotluses toonud välja asjaolusid, mis tingiksid taotluse rahuldamise. Hageja ei ole oma väiteid põhistanud ning asjaolu, et väärtuslik metsamaterjal on kinnistult ära toimetatud, viitab sellele, et kohtu poolt kohaldatud abinõu ei taga kohtuotsuse täitmist, mis on aga hagi tagamise kohaldamise keskseks eesmärgiks. Ehkki TsMS kohaselt ei olnud hagejal võimalik esitada eraldi määruskaebust kohtu määratud tagatise suuruse peale, on maakohus jõudnud siiski õigele lõppjäreldusele, et hageja ei ole sisuliselt esitanud maakohtule taotlust vähendada tagatise suurust.
12.Ringkonnakohus märgib, et tagatise määramise otsustamisel ei ole analüüsitud, missugune oleks võimalik hagejale tekkiv kahju juhul, kui tagatise andmata jätmise tõttu vm põhjusel jääb hagi tagamata. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka hilisemates menetlusdokumentides niisuguse võimalik kahju suurust esile toonud. Veelgi enam, hageja ei ole senises menetluses ka esitanud kahju hüvitamise nõuet, vaid sisuliselt on esitatud nõue kostja kohustamiseks täitma hageja ja kostja vahel sõlmitud raieõiguse võõrandamise müügilepingust tulenevaid kohustusi. Hagi tagamata jätmise korral saab hagejal tekkiv kahju seisneda selles, et ta kaotab võimaluse teostada raieõigust kostjale kuuluval Kirsi kinnistul ning omandada saadav metsamaterjal, mille realiseerimine eelduslikult annaks talle võimaluse tulu teenimiseks. Seejuures võib ka hagi rahuldamise korral kohtuotsuse täitmise käigus selguda, et kinnistul kasvanud mets on juba maha
raiutud ning ära veetud ning ka sel juhul on kostja lepingu täitmisele kohustamine osutunud sisuliselt tagajärjetuks. Sel juhul oleks hagejal võimalik esitada kostja vastu lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise võimaliku nõude suurust ei ole hageja senises menetluses esile toonud. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt esitatud asjaoludel ei ole tal potentsiaalselt tekkiva kahju suurus samastatav raieõiguse väärtusega 26 000 eurot, kuivõrd hageja ei ole väitnud, nagu oleks ta nimetatud summa juba kostjale tasunud.
13.Eeltoodud asjaolusid arvestades puudub ringkonnakohtu hinnangul alus asuda seisukohale, nagu oleks maakohus rikkunud oma 30. jaanuari 2015.a määruse tegemisel kaalutlusõiguse piire, määrates hagi tagamise tagatise suuruseks 10 000 eurot. Kuna hageja (määruskaebuse esitaja) ei tasunud tagatist kohtu määratud tähtajaks (6. veebruariks k.a) ega ka hiljemalt vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajaks (17.02.2015.a), siis juhindus maakohus õigesti TsMS § 383 lõikest 2 ja tühistas Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2015.a hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
14.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga (TsMS § 173 lg 1).
15.Käesoleva kohtumääruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 390 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.