AS Merlain hagi Eero Oinuse vastu töösuhtes tekitatud kahju hüvitamiseks 1700 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja AS Merlain (registrikood 10301798; Side põik 3 Haage küla Tähtvere vald Tartumaa 61402; e-post [email protected]) • Hageja esindaja Ingridt Allemann ([email protected]) • Kostja Eero Oinus (isikukood 35903152710; elukoht
2.Mõista Eero Oinuselt AS Merlain kasuks välja kahju hüvitamiseks 800 eurot (kaheksasada eurot). Kahjuhüvitis kuulub tasumisele lisaks töövaidlusasjas nr 4-1/349-2014 20.06.2014.a otsusega välja mõistetud summale. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebusele tuleb lisada sellega seotud menetluskulude nimekiri.
1.AS Merlain esitas töövaidluskomisjonile avalduse Eero Oinuse vastu (töövaidlusasi nr 4-1/349-2014). Avaldaja palus välja mõista tööandjale tekitatud varaline kahju 2500 eurot.
20.06.2014.a otsusega rahuldas Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon avalduse osaliselt ja mõistis Eero Oinuselt AS Merlain kasuks välja 800 eurot. Pooled välja mõistetud summa osas töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud ning see on jõustunud.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.AS Merlain esitas maakohtule hagi, milles palus Eero Oinuselt välja mõista varalise kahju 1700 eurot. Hageja palus töövaidluskomisjoni otsuse läbi vaadata osas, millega avaldaja nõue jäeti rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja 02.05.2013.a sõlmitud töölepingu alusel hageja juures autojuhina. Tema töö sisuks oli kauba vedamine ning töö eritingimuseks töötamine välislähetustes. Tööle asumisel kinnitas kostja, et tal on kõik vajalikud eeldused veosevedajana töötamiseks ning tal on pikaajaline staaž rahvusvaheliste vedude teostamise alal. 29.11.2013.a sai hageja oma Läti Vabariigis asuvalt lepingupartnerilt Baltreiss SIA-lt nõude rikutud kauba eest 2500 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Nõude sisust tulenevalt laadis Baltreiss SIA 18.06.2013.a hagejale kuuluva veoki Saku Õlletehas AS-ile saadetava õllega. Kauba toimetas Lätist Sakku kostja ning ükski autojuht teda ei asendanud. Kauba maha laadimisel sihtkohas 19.06.2013.a oli 3 alust õllega rikutud ja need tuli hävitada. Kauba saaja töötaja tegi CMR-ile märke aluste kahjustumise kohta. Fotodelt nähtub, et õllepudelite peale laadimisel määrdumise märke ei olnud ning maha laadimisel olid alused määrdunud. Kostja ei ole hagejat teavitanud, et teel oleks kaubaga probleeme olnud. Kauba hävitamise kohta koostati akt nr 2.6-5/0277-1-1. Hagejale on varasemast teada, et autojuhid eemaldavad koormalt kohe pärast peale laadimist plommi ja tõstavad kanistrid kauba peale. Hageja ei tea, kas see juhtus ka praegusel juhul. Töötaja kohustused olid sätestatud poolte vahelise töölepingu punktis 5 ning töölepingu lahutamatuks lisaks olevas autojuhi ametijuhendis. Kostja oli kohustatud tagama veetava kauba jõudmise sihtkohta vastavalt CMR saatelehel ja/või veolepingus märgitud koguses, kvaliteedis ja tähtajal. Kostjaga oli sõlmitud ka töölepingu lisaks nr 2 olev täieliku materiaalse vastutuse leping, mis ei vasta seaduses sätestatud tingimustele ja ei ole rakendatav töötaja suhtes vastutuse kohaldamisel. Samas nähtub lisast 2, et kostja oli kohustatud tagama muuhulgas veetavate kaupade säilimise ning tegema kõik temast sõltuva kahju ärahoidmiseks. Lisaks oli kostja kohustatud tööandjale viivitamatult teatama kahju tekkimist ohustavatest asjaoludest. Kostja oma töökohustusi nõuetekohaselt ning vajaliku hoolsusega ei täitnud. Kostja ei toimetanud tema vedamisel olnud kaupa kogu mahus kvaliteetselt selle saajale ning tööandjat 19.06.2013.a. Saku Õlletehases tekkinud probleemist ei teavitanud. Hageja leidis vastutuse ulatuse kohta, et tõenäoliselt ei tekitanud kostja kahju tahtlikult, vaid oli hooletu. Kuna kostja vedas toidukaupa, oli tegemist raske hooletusega. Kostja oli pika staažiga autojuht ning lisaks instrueeriti teda hageja juures ohutusalaselt. Kostja ütles töölepingu erakorraliselt 08.10.2013.a üles, kuid töövaidluskomisjon tunnistas ülesütlemise tühiseks ning lõpetas lepingu 07.11.2013.a TLS § 107 lg 2 alusel. Hageja on esitanud kahju vähendamiseks avalduse kindlustusandjale. ERGO Kindlustus keeldus kindlustushüvitise tasumisest, kuna kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja raske ettevaatamatuse tõttu. Kahjuhüvitist ei ole põhjust vähendada kostja töötasu suuruse tõttu, mis oli 400 eurot kuus.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt plommiti kaup peale laadimisel. Saatelehel ei ole märget, et kauba maha laadimise alustamisel oleks plomm rikutud, varem eemaldatud vms. Seega ei ole tõendatud, et plomm oleks eemaldatud enne kauba maha laadimise alustamist ning õllepudelite määrdumises ei saa olla süüdi kostja. Turvakaamera fotodelt nähtub, et õllealuseid vedanud haagises ei ole põrandal maas jälge õlist. Kui õllepudelid oleks reostunud hageja poolt väidetaval viisil, oleks õlilaadne aine valgunud haagise põrandale. Kuna haagise põrand oli kuiv, ei saanud õllepudelid määrduda transpordi käigus.
Puuduvad tõendid, et õllepudelid olid määrdunud diiselkütusega. Pole teada, mis ajal turvakaamera fotod on tehtud. Isegi kui kostja oleks pannud küttekanistrid õllepudelite aluste peale, ei oleks ta normaalsele inimesena pannud aluste peale lekkivaid kanistreid lootes, et küte kanistritest sõidu ajal välja ei voola. Lekkivad kanistrid oleks juba enne õlle peale laadimist tühjaks jooksnud. Kanistreid ei ole võimalik füüsiliselt aluste peale panna, sest koormad on 3 meetri kõrgused. Kostjal ei ole õllepudelite reostumisega mitte mingisugust seost. Hävitamise akt nr 2.6-5/0277-1-1 ei ole antud vaidlusega seotud, kuna aktis puudub viide vaidlusalustele õllepudelitele. Kauba saatja nõue on koostatud 4 kuud pärast kauba maha laadimist ning kauba saaja esitatud andmete alusel. Ka ERGO Kindlustus andis seisukoha kauba saajalt saadud andmete alusel. Kauba maha laadimisel ilmselt üldse probleemi ei tekkinud, sest kauba saaja ei informeerinud koheselt transportijat. Ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et informeerimise kohustus pidi olema kostjal. Peale kauba maha laadimist andis kostja kauba saatelehe koos teiste dokumentidega hagejale üle ja seega oli hagejal 19.06.2013.a. võimalik probleem teada. Isegi kui töötaja oleks vedanud haagises diiselkütuse kanistreid, tuleks hüvitise määramisel arvestada, et kanistrite lekkimist ei saa ette näha, töötaja süü aste puudub, kostja on hageja juures töötanud lühikest aega, tööandjal ei ole olnud töötaja töö suhtes pretensioone ning töötaja töötasu oli 400 eurot kuus. Hageja ei teinud midagi kindlustusfirmalt kahjuhüvitise kätte saamiseks.
KOHTU SEISUKOHAD
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • kostja töötas 02.05.2013.a sõlmitud töölepingu alusel hageja juures autojuhina. Tema töö sisuks oli kauba vedu, s.h ka välisriiki (TVK tl 22); • kostjal on pikaajaline staaž rahvusvaheliste vedude teostamise alal; • 18.06.2013.a laadis Baltreiss SIA hagejale kuuluva veoki registreerimismärgiga XXXX Saku Õlletehas AS-ile saadetava õllega. Kostja sõitis veokiga Lätist Sakku, kaup laaditi maha Sakus 19.06.2013.a; • Baltreiss SIA esitas hagejale 29.11.2013.a nõude kahju hüvitamiseks summas 2500 eurot (TVK tl 5, 7). Pooled leppisid 15.01.2015.a kohtuistungil kokku, et vaidlust ei ole ka järgneva üle: • kostjal oli ametijuhendist tulenev kohustus hoida vara tervena; • kauba peale laadimisel Riias oli auto puhas; • transpordi käigus sai 3 alust kahjustada. Vastav märge tehti CMR-ile (TVK tl 45). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale kahju hüvitama.
5.Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Seega tuleb kostja vastutuse eeldusena tuvastada, kas hagejal on kahju tekkinud, kas kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust, kas kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega ning kas kostja on selles süüdi. Kui TLS § 72 eeldused on täidetud ning hageja saab kasutada võlaõigusseaduse kohaseid õiguskaitsevahendeid, s.h õigust nõuda kahju hüvitamist, tuleb tuvastada kostja hoolsuse määr (TLS § 16) ning sellest tulenev hüvitise summa, arvestades TLS § 74 toodud erisusi. Kohus jätab tähelepanuta poolte vahel allkirjastatud materiaalse vastutuse lepingu (TVK tl 11), kuna see ei vasta TLS § 75 nõuetele. Lepingus ei ole äratuntavalt piiritletud kostja vastutuse all olevad esemed, kokku ei ole lepitud vastutuse rahalises ülempiiris ning ei ole teada, et hageja maksis kostjale
mõistlikku hüvitist. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud seaduse sätetele vastavat lepingut, mille alusel kostja vastutaks süüst sõltumata.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 19.06.2013.a Sakus maha laaditud 3 alust õllega oli saanud kahjustada. Jook on hävitatud (TVK tl 61), OÜ Baltreiss on esitanud hagejale kui vedajale nõude ja arve kahju hüvitamiseks summas 2500 eurot (TVK tl 5, 7). Hageja on nimetatud arve alusel nõutud summa tasunud (TVK tl 16). Seega on hagejal kahju tekkinud. Kostjal oli ametijuhendi p 7.6 tulenev kohustus tagada kauba jõudmine sihtkohta CMR saatelehel või veolepingus märgitud koguses, kvaliteedis ja tähtajal (TVK tl 20). Ametijuhend on mõlema poole poolt allkirjastatud ning kohus loeb selle töölepingu osaks. Järelikult oli kostjal kohustus tagada, et 18.06.2013.a veokile laaditud kaup jõuaks sihtkohta samas seisus, kui peal laadides. Kostja võttis 15.01.2015.a kohtuistungil omaks, et kauba peale laadimisel Riias oli auto puhas. Kostja oli nõus, et kui kaup Riias peale tõsteti ja kinni plommiti, siis diisli jälgi ei olnud. Tunnistajate H.L. ja M.R. 11.03.2015.a kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et kauba maha laadimisel Sakus olid kolm auto tagaosas asuvat alust kahjustatud, pudelid olid määrdunud diisliga. Tunnistaja M.R. ütluste kohaselt tegi tema sellekohase märke ka CMR-ile (tl 80). Tunnistajate ütlustest nähtub ka see, et kui tunnistajad Saku Õlletehase töötajatena kostja kaubiku juurde jõudsid, oli kaubikul olev plomm eemaldatud. Kostja kinnitas vande all, et plommi võttis maha tema üksinda. Kostja vande all antud selgitused, et ta võttis plommi maha vahetult enne sõiduki rambi ette ajamist, ei ole usaldusväärsed ega toetatud teiste tõenditega. Kostja ei ole näidanud ega tõendanud, et diisel sai kaubikusse mingi asjaolu tõttu, mis ei ole kostjaga seotud ning mida kostja ei saanud mõjutada. Kohus leiab, et plommi üksinda maha võtmisega võttis kostja ka endale riski kauba kahjustumise puhuks. Kostja kui kogemustega kaugvedude autojuht pidi aru saama, et plommi eemaldamisega läheb talle üle risk, et kaubaga midagi juhtub. Kauba saajal ei olnud võimalik kontrollida, et kaup oleks samas seisus, mis peale laadimisel. Plommi eemaldamine ilma kauba saaja esindajata ei olnud kostja ning tunnistajate ütluste kohaselt ka korralduslikult kuidagi põhjendatud, kuna see võttis toiminguna aega 2 sekundit. Kostja ei ole suutnud tõendada, et plommi maha võtmiseks oli kauba saaja esindaja korraldus. Seega on kostja rikkunud töölepingu järgset kohustust tagada kauba jõudmine sihtkohta CMR saatelehel või veolepingus märgitud kvaliteedis. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagejal kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja tegevusega ning kostja on kohustuse rikkumises süüdi.
7.Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115, § 132 ning TLS § 74 ja § 76 alusel õigus nõuda kahju hüvitamist. Kahjuhüvitise suuruse määramisel tuleb kohtul arvestada töötaja hoolsuse määraga TLS § 16 kohaselt. Kohtul ei ole alust arvata, et kostja rikkus töölepingut tahtlikult, s.t ta soovis veetava kauba kahjustamist ning seega ei tulene töötaja vastutus TLS §-st 74 lg 1. TLS § 16 lg 1 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kostja on kohtuistungil vande all kinnitanud, et talle teada olevalt ei tohi autojuht plommi maha võtta. Tunnistajate M.R. ja H.L. vande all antud ütluste kohaselt võetakse plomm maha tavapäraselt nende töötaja juuresolekul. Seega on kostja rikkunud talle antud juhiseid. Kauba määrdumine ei ole töö iseloomust tulenev risk, vaid on otseses seoses kostja tegevusega. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta on kogemustega autojuht ning pidi järelikult ette nägema, millised võivad olla tema tegevuse tagajärjed. Kostja pidi plommi eemaldades aru saama ning ette nägema, et kauba saajal või
tema tööandjal ei ole võimalik kontrollida kauba vedamise tingimusi. Samuti ei ole kohtul tagantjärgi võimalik üheselt tuvastada, kas kostja vedas kaubaaluste peal diislikütuse kanistreid. Arvestades seda, et kostja vedas toiduaineid, on plommi eemaldamine ning veokisse mingi ainega kanistrite (vms) panek töölepingu rikkumine raske hooletuse tõttu. Tulenevalt TLS § 74 lg 2 tuleb kohtul hüvitise suuruse määramisel arvestada ka töötamise kestust ning töötasu suurust, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. TLS § 74 on kehtivas sõnastuses mõeldud kaitsmaks tööandja huve, kui ta saab töötaja tegevuse tõttu kahju. Hageja on veose kindlustanud (tl 13-20), kuid ei saa mõistlikult eeldada, et ta kindlustaks selle juhuks, kui töötaja eemaldab plommi ning paneb omal algatusel kauba juurde sinna mitte kuuluvaid esemeid. Kindlustusandja on keeldunud hüvitise tasumisest kindlustusvõtja raske ettevaatamatuse tõttu (tl 2021). Kostja töötas hageja juures alates 05.02.2013.a. Kuna tööleping lõpetati töövaidluskomisjonis 07.11.2013.a töötaja algatusel, ei saa hüvitist vähendada töötamise kestuse tõttu. Kohus leiab, et arvestades kostja varasemaid kogemusi ning tegevust (rasket hooletust) on mõlema poole suhtes õiglane piirata hüvitise summa kostja 4 kuu töötasuga, s.t 1600 eurot. Kohus leiab, et nelja kuu töötasu suurune hüvitis (s.t sisuliselt on kostja töötanud 4 kuud tasuta) on ülempiir, mida tööandja võiks kahju hüvitisena mõistlikult oodata. Samas peaks see olema ka summa, mis välistab samasuguse olukorra kordumise tulevikus. Töövaidluskomisjoni välja mõistetud kahe kuu töötasu suurune hüvitis ei ole ennetava meetmena piisav. Kuna kostja ei tekitanud kahju tahtlikult ning ka antud juhtumi asjaolusid arvestades ei ole kohtul alust kogu kahju välja mõistmiseks. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 800 eurot, seega rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja veel 800 eurot.
8.Kohus jätab tähelepanuta H.L. kirjalikud selgitused, kuna ta on menetluse käigus vande all tunnistajana üle kuulatud (TVK tl 44). Kuna kostja on menetluse kestel omaks võtnud, et Riias oli auto puhas ja Sakus avastati kaubiku põhjast ja kaubalt mingit ainet, jätab kohus tähelepanuta kauba laadimise ajal tehtud fotod ja kirjavahetuse (TVk tl 46-55, tl 72-80, 81-96).
9.Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Hageja on nõude suuruseks nimetanud 1700 eurot ning kohus mõistab sellest välja 800 eurot. Mõlemal poolel on lepingulise esindaja kulud, lisaks hagejal tõlkekulud ning riigilõiv. Seega võib eeldada, et hageja menetluskulud on suuremad, kuid kohus on rahuldanud hagi veidi vähem kui pooles ulatuses. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei ole põhjust kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
10.Apellatsioonkaebus Kuna vaidlus tuleneb töösuhtest, on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.