09. aprill 2015, Jõhvi kell 16:00 kohtu kantselei kaudu
Kohtuistungi toimumise aeg
16. märts 2015.a
Kohtuasi
G. T. hagi AS Balti Uniform vastu (lihtmenetlus)
Hagi hind
413,67 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja (avaldaja): G. T. (IK xxx, viibimiskoht xxx) Kostja (vastaspool): AS Balti Uniform (RK xxx, asukoht Sõpruse 34, 31026 Kohtla-Järve) Kostja seaduslik esindaja: Liidia Raja
töövaidluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt AS-lt Balti Uniform (RK xxx) hageja G. T. (T. IK xxx) kasuks välja 413 (nelisada kolmteist) eurot ja 67 senti.
3.Menetluskulud jätta kostja, AS Balti Uniform kanda. Hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6.Tagastada toimik nt 4-1/1944-2014 peale kohtuotsuse jõustumist Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 627 lg 21 puudub pooltel lihtmenetluse asjas apellatsiooni korras edasikaebamise õigus. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
2-15-812 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.AS Balti Uniform esitas 16.01.2015 taotluse G. T. avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks. Eelnevalt on töövaidlusasja läbi vaadanud Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon ja oma 08.12.2014 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1944 rahuldanud avaldaja nõuded osaliselt (mõistis välja vähem makstud töötasu 413,67 eurot).
Kohus luges G. T. poolt 31.10.2014 Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduse ITVS § 24 lg 4 ja 5 koostoimest tulenevalt hagiavalduseks. Hageja nõudis tööandjalt saamata jäänud töötasu augustikuu eest 2014 summas 51,12 eurot, septembrikuu eest koos 18 ületunniga 432,30 eurot ja oktoobrikuu eest 32 ületunniga 302,30 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: Hageja töötas kostja juures perioodil 27.08.2014- 17.10.2014.a. Algselt sõlmiti tööleping suuliselt, kirjalik leping töötajatega vormistati rohkem kui 1 kuu möödumisel töö algusest - septembri lõpus või oktoobris 2014.a. Töölepingu lõppemise asjaolude üle poolte vahel vaidlus puudub, leping lõppes töötaja avalduse alusel. Töötaja töötas töölehtedel märgitud tööajaga sh. ületunnitöö. Poolte vaheliseks vaidlusküsimuseks on palgaarvestus ja töötaja töö tasustamine.
5.Kohus leiab, et kohaldamisele kuuluv esmane õigusnorm on töölepinguseaduse (TLS) § 29 lg 6, mille kohaselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.
6.TLS § 43 lg-te 1 ja 2 alusel eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Seega kui töötaja on töötanud täistööajaga ning iga päev reaalselt tehtud töötundide arv on vähemalt kaheksa tundi, on töötajal õigus saada vähemalt töötasu alammäära, mis 2014. aastal oli 355 eurot kuus ja 2,13 eurot tunnis.
2-15-812
7.Töölepingu (Tööinspektsiooni toimiku lk 4-7) punktis 3.1 leppisid pooled kokku, et hageja tööaja norm on 40 tundi nädalas ehk hageja töötas täistööajaga TLS § 43 mõttes. Töölepingu punkti 4.1. kohaselt on töötasustamise süsteemiks märgitud tükitöö. Kohus selgitab, et kokkulepe maksta töötasu tegelikult tehtud töö eest (ehk tükitöö) ei ole seadusega vastuolus ega tühine (viide Riigikohtu lahendile RKL 3-2-1-6-08 punkt 13). Selleks, et tuvastada, kas töötaja töötasu arvestati tüki- või ajapõhiselt analüüsib kohus tasustamise süsteemi kostja ettevõttes.
8.Töövaidluskomisjoni toimiku materjalidest nähtub (t.l. 25), et hageja, G. T. on töötanud augustis 2014 kokku 24 tundi; septembris – 194 tundi (normtunnid – 176) ja oktoobris – 126 tundi (terve kuu normtunnid - 184). Seega septembris tegi hageja ületunnitööd 18 tunni mahus, oktoobrikuu eest normtundide arv: 13 tööpäeva x 8 = 104 tundi ning ületunnitööd 126-104= 22 tundi. Kostja lähtus hageja töötundide arvestamisel koefitsiendist, mida arvestati lähtudes iga töötaja poolt tööpäeva jooksul valmistatud detailide hulgast ning ajast, mis professionaalsel õmblejal selle detaili valmistamiseks keskmiselt kulub. Selles tulenevalt vähendas kostja selle arvestuse tulemusena hagejale tasustatavat tööaega olulisel määra. Kostja ise selgitas vastuseks töötaja kirjalikult järelpärimisele: „ Normid on välja arvestatud professionaalsete, töökogemusega õmblejate töötulemuste põhjal, loomulik on see, et töötajatel, kellel puuduvad igasugused erialased teadmised, töökogemused ja sisseharjutatud töövõtted, on raske täita kehtestatud norme. /.../ Professionaalsele õmblejale omase kiiruse omandab keskmine õpilane umbes kuue kuuga.“ (TVK toimik lk 30-31 43 pöördel tõlge) Sellest nähtuvalt on kostja teadlik sellest, et algajate töötajate töökiirus on madalam koefitsiendis toodust, mistõttu kostja teadlikult vähendas koefitsienti kasutades hageja tegelikku tööaega vähendades tööaja arvestust olulisel määral. Samas oli tegemist tööaja arvestuse, mitte tükitöö tükihinna arvestamise ja tasustamisega. Sellel viitab selgelt ka asjaolu, et kostja tasustas hagejale eraldi korras ületunde.
9.Eeltoodu tulemusena tuvastas kohus, et tööandja (kostja) poolne töötasuarvestus on aja- mitte tükipõhine, samuti on Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist töötajale palga arvestamisele mitte tüki- vaid ajapalgaga, mille suhtes TLS § 29 lg 6 on imperatiivne säte ning sellest pole võimalik poolte kokkuleppega kõrvale kalduda. Kohus on seisukohal, et juhul kui hageja on töötanud kaheksa tundi päevas (antud juhul ei ole vaidlust töötatud töötundide arvu üle), on temal õigus saada vähemalt miinimumtasu töötatud aja eest, sõltumata tehtud töö mahust. Töötasu vähendamine tööandja poolt tulenevalt TLS § 72 sätestatust võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid rakendades, üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS § 73 lgte 1 ja 2 alusel tööandja võib töötasu alandada võlaõigusseaduse §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. Töötasu alandamine on tühine, kui tööandja ei kasuta töötasu alandamise õigust viivitamata pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist. Antud juhul ei ole tööandja seda teinud.
10.Tööandja (kostja) esitas kohtuistungil täiendava vastuväite, mille kohaselt töötaja ei ole kinni pidanud kostja poolt koostatud tööajagraafikust ning rikkus sisekorraeeskirju. Samuti väitis kostja, et töötaja ei ole täitnud oma kohustusi piisava hoolsusega. Kohus leiab, et antud kostja väide ei ole asjakohane. TLS §-dega 72 ja 73 tulenevalt on tööandjal küll õigus töötasu alandada, kuid seda tuleb teha viivitamatult pärast töötajapoolse rikkumise tuvastamist. Antud juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, et tööandja oleks sellele tuginenud enne töötasu maksmist, samuti ei oloe tööandja sellele väitele tuginenud kohtueelses menetluses töövaidluskomisjonis.
11.Tööandja selgitas kohtuistungil, et kirjalikult ei ole hagejale distsiplinaarkaristust määratud ning tööandja kinnitas ise, et hagejale oli makstud ületunnitöö eest tasu vastavalt seadusele. Samas
2-15-812 väidab hageja vastukäivalt, et tegemist ei olnud mitte aja- vaid tükipalgaga. Kohtule jääb ebaselG.s, miks kostja leidis, et ületunnitöö eest oli vaja maksta seaduse kohaselt ning normtunnitöö eest maksta vähem töötasu kui seadusega on ette nähtud.
12.Töövaidluskomisjoni toimiku materjalidest nähtub (t.l. 25), et G. T. on töötanud augustis 2014 kokku 24 tundi; septembris – 194 tundi (normtunnid – 176) ja oktoobris – 126 tundi (terve kuu normtunnid - 184). Seega septembris tegi hageja ületunnitööd 18 tunni mahus. Tööleping oli lõpetatud 17. oktoobril 2014 ja seega on oktoobrikuu eest normtundide arv: 13 tööpäeva x 8 = 104 tundi ning 126-104= 22 tundi on ületunnitöö. Kohus leiab, et hagejale tuleb tasuda nii normtunnitöö kui ka ületunnitöö eest tasu seaduses ette nähtud alammääras. Tasu maksmist suuremas ulatuses ei ole hageja tõendanud ega antud kohustus ei tulene ka töölepingust (töölepingu p 4.2.). TLS § 44 lg 7 alusel ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Seega kuulub tasumisele augustikuu eest 24 t x 2,13 = 51,12 eurot; septembrikuu eest 176 t x 2,13 + 18x 3,19= 432,30 eurot; oktoobrikuu eest 104 t x 2,13 + 22 t x 3,19 = 70,18 = 291,70 eurot. Seega kokku oli töötajal õigus saada kolme kuu eest töötasu summas 775,12 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvata välja makstud töötasu summa: 775,12154,25-156,18 (maha arvatud ka puhkusetasu) = 464,69 eurot.
13.Avalduses töövaidluskomisjonile nõudis hageja kokku saamata jäänud töötasu summas 444,86 eurot, Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõude osaliselt, summas 413,67 eurot ning hageja ei ole Töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud. ITVS § 25 lg 1 alusel töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Riigikohus oma lahendis RKL3-2-1-6-11 punktis 13 on järgmisel seisukohal /.../ oluline ka see, kas ja millises osas on jõustunud selles vaidluses töövaidluskomisjoni otsus. Maakohus leidis, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, milles loeti tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 82 alusel. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Praeguses asjas pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni hageja. Töövaidluskomisjon hageja avalduse ka rahuldas. Töövaidluskomisjonis kaotanud kostja esitas ITVS § 24 lg 4 alusel kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sellest sättest tuleneb, et kohus ei kontrolli mitte töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Seda kinnitab ka ITVS § 24 lg 2, mille kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Sellises olukorras saab rääkida töövaidluskomisjoni otsuse osalisest jõustumisest ITVS § 25 lg 1 teise lause mõttes üksnes osas, mis ei ole seotud nende hageja esitatud nõuetega, mille läbivaatamist kohtus kostja soovib. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuigi kohtu arvestuste kohaselt oleks hagejal antud juhul õigus saada töötasu suuremas ulatuses, kui Tööinspektsiooni otsusega oli kostjalt välja mõistetud, ei ole hageja Tööinspektsiooni otsust vaidlustanud ning vaidlustamata osas (hüvitise osaline väljamõistmine (sh. arvestuse alused) on otsus jõustunud. Seega ei ole ka kohtul võimalik hagi rahuldada täies ulatuses, vaid selles ulatuses, mis oli kohtus vaidlustatud ehk rahuldatud osas, s.o 413,67 eurot.
14.Eeltoodud alusel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi august-september 2014 eest kogusummas 413,67 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
2-15-812
15.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja seega jätab kohus kostja menetluskulud tema enda kanda, hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.