Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
TT määruskaebus
täisealisele
AS-le
eestkostja
Avaldaja: TT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX)
Puudutatud isik I: AS (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eve Grass Puudutatud isik II: TS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX XXXX) Puudutatud isik III: MT XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX)
(isikukood
Puudutatud isik, eestkosteasutus: Kuressaare linn linnavalitsuse kaudu Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 17.02.2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Avaldaja taotlus tõendi kogumiseks ja isiku korduvaks ärakuulamiseks jätta rahuldamata.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TT kanda. Muud TT, TS ja MT menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda ja muud AS menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Asjaolud
1.TT (avaldaja) esitas 29.09.2014 maakohtule avalduse, milles palus määrata AS-le (puudutatud isik I) eestkostjaks avaldaja või MT (puudutatud isik III).
2.Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku I poeg ja puudutatud isik III on puudutatud isiku I lapselaps. Puudutatud isiku I abikaasa on TS (puudutatud isik II). Puudutatud isik I põeb Alzheimeri tõbe ja paigutati 2014. aasta augustis hooldekodusse süveneva diagnoosiga. Ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Ta ei ole üksik inimene, tal on hoolivad lähisugulased, kes on eestkostjaks sobivad ja andnud eestkostjaks määramiseks nõusoleku. Puudutatud isik II ei ole sobiv eestkostjaks. Olles teadlik oma abikaasa seisundist, viis puudutatud isik II oma abikaasa panka ja suunas teda kandma oma kontolt kogu hoiuse puudutatud isiku II arvelduskontole. Puudutatud isik II ei ole sobiv eestkostjaks.
3.Puudutatud isik II oli seisukohal, et eestkoste seadmine ei ole vajalik, või kui see on vajalik, tuleks eestkostjaks määrata Kuressaare Linnavalitsus. Eestkostjaks ei tuleks määrata avaldajat ega puudutud isikut III. Nende suhtes puudutatud isikuga I ei ole olnud soojad ja usaldusväärsed. Puudutatud isik II on hoolitsenud puudutatud isiku I eest kogu haiguse perioodil 7 aastat käesoleva ajani. Puudutatud isik II ei ole puudutatud isiku I rahalisi vahendeid kuritarvitanud ega kavatse seda teha. Kohtuistungil oli puudutatud isik II nõus olema puudutatud isiku I eeskostja.
4.Eestkosteasutus Kuressaare Linnavalitsus oli seisukohal, et eestkostjaks tuleks määrata puudutatud isik II. Puudutatud isik II on viimased aastad pühendanud ööpäevaringset järelevalvet ja hoolt vajava abikaasa eest hoolitsemisele ja sellega hästi hakkama saanud ning on puudutatud isikule I kõige lähemal seisev isik.
5.Puudutatud isikule I määratud esindaja oli seisukohal, et eestkostjaks tuleks määrata puudutatud isik II. Puudutatud isik II on seni puudutatud isiku I eest hoolitsenud ja puudutatud isik I usaldab teda. Avaldaja ja puudutatud isiku III elukoht on Tallinnas ja nende nimetamine eestkostjaks ei ole võimalik.
6.Puudutatud isik III oli seisukohal, et puudutatud isik II ei sobi eestkostjaks vanuse ja ebamajandusliku suhtumise tõttu. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
7.Pärnu Maakohus 17.02.2015 määrusega seadis puudutatud isiku I üle eestkoste viieks aastaks, s.o kuni 17.02.2020, kõigi asjade ajamiseks, võttis puudutatud isikult I ära 2(5)
tsiviilkohtumenetlusteovõime, määras, et puudutatud isikul ei ole õigust ilma eestkostja nõusolekuta teha tehinguid, v.a 30 euro ulatuses pisitehinguid kuus, ja perekonnaõiguslikke tehinguid, tunnistas puudutatud isiku I valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja luges ta hääleõiguse kaotanuks ning määras eestkostjaks puudutatud isiku II. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja muud menetluskulud riigi kanda.
8.Kohtunik kohtus puudutatud isikuga I 03.02.2015 XXXXXX XXXXXXXXXXX. Vestluse tulemusel on alust asuda seisukohale, et PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused on täidetud ja puudutatud isiku I puhul on tegemist isikuga, kes vajab eestkostet. Tuleb nõustuda ekspertiisiaktis märgituga. Eestkostja ülesanneteks peaks olema puudutatud isiku I hoolduse ja järelevalve tagamine, teda puudutavate küsimuste ning asjaajamiste korraldamine, rahaliste ja varaliste küsimuste lahendamine ning tema huvide kaitse. Puudutatud isik I ei tule enam enda elu korraldamisega iseseisvalt toime ning ei ole ka võimeline enda huvide eest seisma volituste andmise teel. Tsiviilasja materjalidest ja kohtuistungil toimunud ärakuulamiste tulemustest nähtub, et perekonnaliikmete omavaheline läbisaamine on äärmiselt pingeline. Vastastikuse usaldamatuse tõttu ei ole võimalik puudutatud isiku I huve kaitsta perekonnaliikmete kaudu eestkostjat määramata.
9.Asja materjalidest nähtub, et kuni XXXXXX XXXXXXXXXXXX paigutamiseni 2014. aasta augustis elas puudutatud isik I XXXXXXXXXX abikaasaga koos. Esimesed haigusnähud ilmnesid juba 7 aastat tagasi. Kuni 2014. aasta augustini on eestkosteasutuse teadmisel teda hooldanud, tema järelevalve taganud, teda puudutavate küsimuste ning asjaajamiste korraldamisega tegelenud ning tema huvide eest seisnud puudutatud isik II. Vestlusest XXXXXXX XXXXXXXXXX juhatajaga selgus, et XXXXXXX XXXXXXXXXXX viibimise ajal on puudutatud isiku I huvide eest seisnud samuti puudutatud isik II ning taganud tema hoolduse ja järelevalve. Avaldaja helistas emale viimati detsembris 2014. aastal ja siis ei soovinud puudutatud isik I pojaga suhelda. Oma ema külastamas ei ole poeg käinud kordagi. Puudutatud isikuga III eakatekodul ühtegi kontakti olnud ei ole.
10.Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik I, et soovib enda eestkostjana näha puudutatud isikut II, mitte avaldajat. Puudutatud isiku III nime mainimisel ta vaikis. XXXXXXXXXXX juhataja sõnul on ta puudutatud isiku II külastustel tähele pannud, kui hästi külastus puudutatud isikule I mõjub ja kui head suhted neil on. Puudutatud isik II külastab puudutatud isikut I tihti. Avaldaja on asja materjalidest nähtuvalt seni emaga suhelnud harvem, mida kinnitas ärakuulamisel ka puudutatud isik I. Puudutatud isikuga III aga ei ole puudutatud isikul I ilmselt enam olnud suhteid pikka aega. Puudutatud isikut III ei õnnestunud telefoni teel kätte saada. Puudutatud isiku I teine lapselaps MT eestkosteasutusele saadetud arvamuses ei ole toetanud puudutatud isiku III määramist puudutatud isiku I eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes on puudutatud isik II isikuomadustelt ja võimetelt sobivaim eestkostja kandidaat. Tegemist on eestkostet vajava isiku abikaasaga, kes puudutatud isiku I eest on seni hoolitsenud ning keda ta usaldab. Puudutatud isik II ei ole käitunud eestkostetava huvidega vastuolus.
11.Avaldusest nähtuvalt on avaldaja elukoht Tallinnas ning puudutatud isik III viibib enda kinnitusel välismaal (kus täpselt, ei ole ta kohtule avaldanud, nii nagu oma tegelikku elukohta käesoleval ajal). Nii eestkosteasutusel kui ka kohtul on puudutatud isikuga III vahetu kontakti saavutamine ebaõnnestunud. Jääb arusaamatuks, kuidas on
3(5)
võimalik täita eestkostja ülesandeid olukorras, kus eestkostja elukohaks on Tallinn või veel enam, kus eestkostja viibib enamuse ajast välisriigis ning temaga kontakti saamine on raskendatud. Tallinnas või välisriigis elades puudub võimalus jooksvalt XXXXXXXXXX elava puudutatud isiku I eestkostja kohustusi täita. Avaldaja ega puudutatud isiku III eestkostjaks nimetamine ei ole võimalik juba tulenevalt PKS § 179 lg-st 3, mille kohaselt eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Avaldaja on 11.08.2014 eestkosteasutusele esitatud avalduses märkinud, et tal puudub võimalus oma ema toetamiseks ning ema hooldekulud mis ületavad tema pensioni, peaks enda kandma võtma eestkosteasutus, samas kui puudutatud isiku II kannab lisakulud enda ja puudutatud isiku II säästude arvelt. Määruskaebus ja selle põhjendused
12.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.
13.Maakohus ei võimaldanud avaldajal kohtuistungil esitada piisavalt küsimusi. Avaldaja ei jõudnud temale esitatud küsimustele keskenduda ja vastata. Juba kohtuistungi alguses oli tuntav väikelinna skeem, kus kõik tunnevad kõiki ja kus lahend oli juba ette teada.
14.Maakohtu määrusest selgub, et ema on võimeline ise otsustama oma eestkoste määramise üle, kui teda küsitleti. Arvestades ema tervislikku seisukorda, ei tundu see reaalne.
15.Puudutatud isik II väide, et ema on olnud haige juba 7 aastat, on ebaõige. Avaldaja ei saanud emaga suhelda, sest puudutatud isik II püüdis seda takistada. Väide, et puudutatud isik III ei ole vanaemal külas käinud ega tema vastu huvi tundnud, ei ole õige. Ta on viibinud ja ööbinud vanaema juures mitmel korral. Puudutatud isiku II väide, et avaldaja käis külas kolm aastat tagasi, kuigi nad viisid ema koos hooldekodusse 07.08.2014, viitab sellele, et puudutatud isikul II on mäluga tõsiseid probleeme. Puudutatud isik II ei ole suutnud ema eest hoolitseda ja tal on raskusi enda toimetulekuga. Tema tervis ei ole enam heas korras.
16.Avaldaja on hooldekodusse korduvalt helistanud. Puudutatud isik III on igati sobiv eestkostja, ta lõpetab õpingud välismaal ja kaalub võimalust Saaremaale elama asuda. Kui kohus leiab, et avaldaja ei ole sobilik eestkostja, siis loobub avaldaja oma nõudest puudutatud isiku III kasuks.
17.Eestkoste on seatud ilmselgelt liiga pikaks ajaks.
18.Vajalik on puudutatud isiku II tervise kontroll psühhiaatri poolt. Avaldaja nõuab samuti puudutatud isiku I uut küsitlust avaldaja juuresolekul erapooletu inimese poolt. Menetluse edasine käik
19.Puudutatud isik III nõustus määruskaebusega.
20.Puudutatud isikule I määratud esindaja, Kuressaare Linnavalitsus ja puudutatud isik II vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
4(5)
21.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
22.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.
23.Määruskaebuses esitatud taotlus psühhiaatri poolt puudutatud isiku II tervise kontrollimiseks ja taotlus erapooletu isiku poolt avaldaja juuresolekul puudutatud isiku I uueks küsitlemiseks tuleb TsMS § 664 lg 1, § 238 lg 4 ja § 524 alusel jätta rahuldamata. Asja materjalid ei anna alust kahtluseks puudutatud isiku II vaimse tervise suhtes. OÜ XXXXXXX XXXXX XXXX 23.07.2014 tõendist nähtub, et arstliku otsuse kohaselt võimaldab puudutatud isiku II tervislik seisund olla abikaasale eestkostjaks (tl 52). Maakohtul ei tekkinud puudutatud isiku II vaimse tervise suhtes kahtlust ka tema osalemisel kohtuistungil. Puudutatud isiku I korduv ärakuulamine ei ole vajalik. Puudutatud isikut I küsitlesid erapooletu psühhiaater MS ja riigi õigusabi korras määratud esindaja, kes esitasid maakohtule vastavad arvamused (tl 59-60, 6364). Puudutatud isiku I kuulas ära ja teda küsitles ka maakohtu kohtunik (tl 84). Seadus ei näe ette huvitatud isiku viibimist eestkostet vajava isiku ärakuulamisel.
24.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Maakohus on oma seisukohti ammendavalt põhjendanud. Maakohtu määratud eestkoste tähtaeg on TsMS § 526 lg-ga 3 kooskõlas. Käesoleva asja asjaoludel saab eeldada, et eestkoste vajadus ei lange ära.
25.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud eeskostet vajava isiku menetluskulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.