lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-3611/4

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-3611/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1039
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

02.04.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-3611

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani määruskaebus Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna 28.02.2015 kandemäärusele nr 231082015 kinnistamisasjas nr 8966201550

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna 28.02.2015 kandemäärus nr 231082015 kinnistamisasjas nr 8966201550

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna kohtutäitur määruskaebus

Menetlusosaline

Avaldaja Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kristiina

Feinmani

RESOLUTSIOON:

1.Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna 28.02.2015 kandemäärus nr 231082015 kinnistamisasjas nr 8966201550 jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Avaldus ja menetluse käik
1.Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman esitas 06.02.2015 Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, millega palus seada kinnistusregistriosa nr 3480702, asukohaga Harjumaa, Aegviidu vald, Aegviidu alev, Jalaka 2 ja kinnistusregistriosa nr 11479801, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Punane 13, kolmandasse jakku käsutamise keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks Swedbank AS ja kohtutäitur Kristiina Feinmani kasuks.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.Kohtutäitur märkis, et ta on alustanud täitemenetlust võlgnik AT suhtes ning soovib arestida võlgnikule kuuluva vara. Võlgnik on 29.11.2012 surnud MT kaaspärijaks 1/3 suuruses mõttelises osas. Pärimistunnistuse alusel kanti kinnistusraamatu

registriosadesse nr 3480702 (4/7 mõttelise osa ulatuses) ja nr 11479801 ühisomanikena sisse NT, AT, AT. Esimese astme kohtu määrus

3.Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna 28.02.2015 kohtunikuabi kandemäärusega nr 231082015 jäeti kinnistamisavaldus rahuldamata.
4.Kohtunikuabi märkis, et ühisomand asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 järgi on kahele või enamale isikule ühel ajal kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandi korral kuulub ühisomanikele ühine täielik võim kogu ühisomandis oleva asja üle, see on ühine (osadeks jagamata) õigus asja vallata, kasutada ja käsutada AÕS § 68 lg 1 mõttes. Eeltoodust tuleneb, et ühisomandis olev ese liigub käibes tervikuna, osadeks jagamata ja kohtutäitur saaks sissenõude pöörata ühisomandis olevale esemele tervikuna. Käesoleval juhul puudub kõikide ühisomanike suhtes kehtiv täitedokument ja seega sissenõuet tervele kinnisasjale pöörata ei saa (täitemenetluse seadustik (TMS) § 15, § 14).
5.TMS § 54 lg 1 ja lg 3 kohaselt peaks keelumärke ulatus olema selgelt nähtav ja tuvastatav. Antud juhul peaks keelumärge keelustama võlgnik AT käsutuse tegemise konkreetselt temale kuuluva eseme ulatuses. Taotletav eesmärk oleks täidetav juhul, kui võlgnikule kuuluv osa asjast oleks eraldatud teiste mittevõlgnike osast ja kui võlgniku osa suurus ühises asjas oleks selgelt määratud. Kinnistu nr 11479801 ja kinnistu nr 3480702 4/7 mõtteline osa ei kuulu aga võlgnikule ainuomandina, vaid kuulub mitmele omanikule ühiselt (pärimisseadus (PärS) § 147 lg 1, AÕS § 70 lg 4).
6.TMS § 138 lg 2 järgi võib kinnisasja osale sissenõude pöörata siis, kui see osa on kaasomaniku mõtteline osa. AT-le kuuluvale kinnisasja osale saaks pöörata sissenõude juhul, kui ühisomand oleks pärijate vahel kaasomandiks jagatud. Antud asjas on kinnistu osadeks (kaasomandiks) jagamata, st võlgniku osa ühisomandist on kindlaks määramata. Kuna seaduses ei ole sätestatud juhtu, et sissenõuet saaks pöörata osale ühisomandist, siis ei saa võlgniku ühisomandi osale sissenõuet pöörata ja arestimise tagamiseks kinnistusraamatusse keelumärget kanda ning seetõttu tuleb kinnistamisavaldus jätta rahuldamata. Määruskaebus
7.Kohtutäitur esitas kohtunikuabi kandemääruse peale määruskaebuse, milles palus kohtunikuabi kandemääruse tühistada ja rahuldada 06.02.2015 esitatud kandeavalduse. Samuti palus kohtutäitur pikendada enda poolt 06.02.2015 – 11.02.2015 esitatud analoogsete kandeavalduste menetlemise tähtaega kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lg 2 alusel kuni käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumiseni.
8.Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Vaatamata asjaolule, et kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest, võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest (PärS § 148 lg 1). PärS § 148 lg 2 järgi lähevad osa omandajale üle üksnes kaaspärija varalised õigused ja kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija. Seega kuulub võlgnikule kindlaks määratud kaasomandi osa pärandvara ühisusest, mida ta võib vabalt käsutada, ilma et selleks oleks vaja teiste kaaspärijate eelnevat nõusolekut. Kohtutäitur taotlebki võlgnikule kuuluva varalise õiguse (pärandvara ühisuse, mille hulka kuulub mh ka kinnisasi) käsutamise keelamist. Käesoleval juhul pöörab kohtutäitur sissenõude võlgnikule kuuluvale 1/3 mõttelisele osale pärandvarast, mitte aga ühisomandis olevale kinnisasjale või muule pärandvara hulka kuuluvale esemele või mõttelisele osale nendest. Seega ei aresti kohtutäitur kinnisasja TMS § 142 mõttes, vaid pärandvara ühisuse kaasomandi osa TMS § 110 ja § 129 lg 1 alusel. Keelumärke

seadmisel nii, et võlgnikul on keelatud käsutada pärandvara ühisusse kuuluvat kinnisasja, on keelumärke ulatus selgelt tuvastatav. Selliselt sissekantav keelumärge ei riiva kaaspärijate õigust talle kuuluva pärandvara ühisuse mõttelist osa vabalt käsutada PärS § 148 lg 1 kohaselt. Kohtutäituri eeltoodud seisukohti toetab ka Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2014 lahend tsiviilasjas 2-14-930. Menetluse edasine käik

9.Tartu Maakohtu Kinnistusosakond võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 06.03.2015 kandemäärusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-tele 1, 6 ja 61 lahendamiseks Harju Maakohtule. Kohtunikuabi märkis, et ta ei võta seisukohta taotluse osas pikendada 06.02.2015 – 11.02.2015 esitatud analoogsete kandeavalduste menetlemise tähtaega KRS § 46 lg 2 alusel kuni käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumiseni, kuna need menetlused ei ole seotud käesoleva menetlusega ja seetõttu ei saa kohtutäituri taotlust lahendada.
10.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 23.03.2015 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei korda ringkonnakohus määruse põhjendusi, sest nõustub nendega. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja väidetega, et PärS § 148 lg-test 1 ja 2 koosmõjus tuleneb keelumärke seadmise võimalikkus taotletud kujul. AÕS § 70 lg 4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega on võlgnik kinnisasja kindlaks määramata osa omanik. Kuigi PärS § 148 lg 2 kohaselt lähevad osa omandajale üle kaaspärija varalised õigused ja kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija, ei tähenda see, et võlgnikul on kindlaksmääratud osa kinnisasjast AÕS § 70 lg 4 mõttes. TMS § 138 lg 2 järgi võib kinnisasja osale sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa ühises asjas AÕS § 70 lg 3 mõttes, s.o kindlaks määratud osa. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja