1.Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman (avaldaja) esitas 6. veebruaril 2015 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus seada kinnistusregistriosade nr 3480702 ja nr 11479801 kolmandasse jakku käsutamise keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks Swedbank AS (sissenõudja) ja avaldaja kasuks. Keelumärke kohaselt on Aleksei Tširkinil (võlgnik) keelatud käsutada pärandvara ühisusse kuuluvat kinnisasja. Kinnistamisavaldusele lisatud selgituste kohaselt on avaldaja alustanud täitemenetlust võlgniku vastu ning soovib arestida võlgnikule kuuluvat vara ehk võlgnikule kuuluvat pärandvara ühisuse kindlaks määratud kaasomandi osa. Võlgnik on Mihhail Tširkini kaaspärijaks 1/3 suuruses mõttelises osas.
Pärimistunnistuse alusel kanti kinnistusraamatu registriosadesse nr 3480702 (4/7 mõttelise osa ulatuses) ja nr 11479801 ühisomanikena sisse võlgnik, Natalia Tširkina ja Aleksandr Tširkin. Puudub võimalus seada korraga keelumärge tervele kaasomandi osale. Seadus aga ei välista keelumärke seadmist üksikule registrisse kantud esemele.
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 28. veebruari 2015. a kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Kandemääruse põhjenduste kohaselt liigub ühisomandis olev ese käibes tervikuna, osadeks jagamata ja kohtutäitur saaks sissenõude pöörata ühisomandis olevale esemele tervikuna. Puudub kõikide ühisomanike suhtes kehtiv täitedokument ja seega sissenõuet tervele kinnisasjale pöörata ei saa. Keelumärge peaks keelustama võlgnikul käsutada konkreetselt temale kuuluvat eset. See eesmärk oleks täidetav juhul, kui võlgnikule kuuluv osa asjast oleks eraldatud mittevõlgnike osast ja kui võlgniku osa suurus ühises asjas oleks selgelt määratud. Kinnistute mõtteline osa ei kuulu võlgnikule ainuomandina, vaid mitmele omanikule ühiselt. Võlgnikule kuuluvale kinnisasja osale saaks pöörata sissenõude juhul, kui ühisomand oleks pärijate vahel kaasomandiks jagatud. Kinnistu on kaasomandiks jagamata, st võlgniku osa ühisomandist on kindlaks määramata. Kuna seaduses ei ole sätestatud juhtu, et sissenõuet saaks pöörata osale ühisomandist, siis ei saa võlgniku ühisomandi osale sissenõuet pöörata ja arestimise tagamiseks kinnistusraamatusse keelumärget kanda.
3.Avaldaja esitas kandemääruse peale määruskaebuse, milles palus kandemääruse tühistada ja kandeavalduse rahuldada.
4.Tartu Maakohtu kinnistusosakond võttis 6. märtsi 2015. a määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus võttis 23. märtsil 2015 määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. aprilli 2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei nõustu ringkonnakohus väidetega, et pärimisseaduse (PärS) § 148 lg-test 1 ja 2 koosmõjus tuleneb keelumärke seadmise võimalikkus taotletud kujul. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega on võlgnik AÕS § 70 lg 4 järgi kinnisasja kindlaks määramata osa omanik. Kuigi PärS § 148 lg 2 kohaselt lähevad osa omandajale üle kaaspärija varalised õigused ja kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija, ei tähenda see, et võlgnikul on kindlaksmääratud osa kinnisasjast AÕS § 70 lg 4 mõttes. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 138 lg 2 järgi võib kinnisasja osale sissenõude pöörata ainult siis, kui see on kaasomaniku mõtteline osa ühises asjas AÕS § 70 lg 3 mõttes, s.o kindlaks määratud osa.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Avaldaja esitas 16. aprillil 2015 Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole kandemäärus ja kohtumäärus seaduslikud ega põhjendatud ning tuginevad asjasse puutumatutele materiaalõiguse normidele. Käesoleval juhul on tegemist võlgnikule kuuluva pärandvara ühisuse mõttelise osaga. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse PärS § 147 kohaselt kaasomandi sätteid. Pärandvara hulka kuulub vähemalt üks kinnisasja mõtteline osa ning üks korteriomand, mis üksikute esemetena kuuluvad kaaspärijate ühisomandisse, kuid koos moodustavad pärandvara ühisuse, millest kindlaks määratud osa kuulub võlgnikule. Nimetatud kaasomandi osa liigub käibes eraldi ja kohtutäitur saab sellele TMS § 110 alusel sissenõuet pöörata. Kaasomandi osa pärandvara ühisusest võib vabalt käsutada teiste kaaspärijate eelneva nõusolekuta. Keelumärke kandmine registrisse ei muuda õiguslikku olukorda, tegemist oleks olemasoleva aresti nähtavaks tegemisega TMS § 71 lg 2 järgi. Enne pärandvara jagamist ei kuulu ühelegi kaaspärijale ükski pärandvara hulka kuuluv üksik ese mingis kindlaksmääratud osas. Teistel võlgnikuks mitteolevatel kaaspärijatel säilib võlgniku osale keelumärke kandmisel õigus nõuda pärandvara jagamist ning võimalus kasutada teisi kaaspärija õigusi. Kui kohtutäitur ei tee aresti nähtavaks, puudub kolmandatel isikutel mõistlik võimalus saada arestist teada, mistõttu on võlgnikul võimalik vara käsutada. Materiaalõiguslikult ebaõiged on ka viited TMS §-dele 14 ja 15. Erinevalt abikaasade ühisvarast ning seltsinguvarast on pärandvara ühisuse puhul selle kaasomandi osa kindlaks määratud. Vastupidi pärandvara ühisusest ei saa abikaasade ja seltsingu puhul vahetuda vara üks ühisomanikest. Pärandvara ühisuse puhul saab aga kinnistusraamatusse kantud ühisomanik vahetuda ehk pärandvarasse kuuluv üksik ese jääb peale pärandvara ühisuse kaasomaniku vahetumist ikkagi ühisomandisse. Kinnisasja puhul toimuks omandi üleminek kinnistusraamatuvälisena. Sissenõuet ei pöörata kinnisasjale, mistõttu ei ole asjakohased viited kinnisasjale sissenõude pööramise sätetele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu määruse resolutsioon jääb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 ja § 695 alusel muutmata, arvestades Riigikohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Lähtudes määruskaebusest, tuleb kolleegiumil lahendada küsimus, kas kinnistusraamatusse on võimalik kanda keelumärge pärandvarasse kuuluva kinnisasja käsutamise keelamiseks nii, et kaaspärijast võlgnikul on keelatud käsutada pärandvara ühisusse kuuluvat kinnisasja. Maakohtu kinnistusosakond ja kohtud on leidnud, et taotletud viisil ei ole võimalik keelumärget kinnistusraamatusse kanda. Kolleegium nõustub kohtute järeldusega.
9.Avaldaja on taotlenud kinnisasjale keelumärke seadmist. Kinnistusraamatusse kinnistu käsutamise keelumärke seadmine on vajalik kinnisasja arestimiseks, st kinnisasjale sissenõude pööramiseks (TMS § 142 lg 1) (vt Riigikohtu 5. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10, p 9). TMS § 140 lg 1 kohaselt võib sissenõudja nõude täitmiseks pöörata kinnisasjale sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. TMS § 138 lg 2 kohaselt võib kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa või kui sissenõudja nõue põhineb õigusel, millega mõtteline osa on koormatud. Kohtute tuvastatud asjaolude kohaselt on vaidlusaluste kinnisasjade ühisomanikena kinnistusraamatusse kantud võlgnik, Natalia Tširkina ja Aleksandr Tširkin (tl-d 2, 32 pöördel). Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lg 4). Pärandvara kujutab endast vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogumit (Riigikohtu 24. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-14, p 15). Igale kaaspärijale kuuluvad konkreetsed asjad või nende osad määratakse kindlaks pärandvara jagamisel (PärS § 152 lg 1). Seetõttu ei tulene kaaspärijale pärandvara ühisuse mõttelise osa kuulumisest, et kaaspärijale kuulub ka vastav mõtteline osa pärandvara hulka kuuluvatest üksikutest esemetest, mille käsutamist saab TMS-i alusel piirata. TMS ei võimalda käesoleval juhul kinnisasjade käsutuskeeldu kinnistusraamatusse kanda, sest võlgnik ei ole ainuomanik ega kaasomanik, kellele kuuluks kindlaks määratud mõtteline osa kinnisasjadest. Kolleegium nendib, et PärS § 147 teise lause kohaselt kohaldatakse pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kaasomandi sätteid, st kaaspärija õigused on mitmeti samased kaasomaniku õigustega. Samas ei või kaasomandi sätete kohaldamine minna vastuollu kaaspärija õiguste ja kohustuste kohta sätestatuga. PärS § 148 lg 1 teine lause sätestab sõnaselgelt, et kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Seega oleks kaaspärijate õigusi reguleerivate sätetega vastuolus, kui pärandvara hulka kuuluvatele üksikutele esemetele saaks sissenõuet pöörata samal viisil nagu kaasomaniku mõttelisele osale.
10.Kolleegium nõustub avaldaja väidetega, et kohaldatav ei ole TMS § 14 lg-s 1 ja §-s 15 sätestatu, mis käsitleb abikaasade ühisvarale ja seltsinguvarale sissenõude pööramise erisusi. Eelviidatud sätted on erinormid spetsiifilistele ühisvara liikidele sissenõude pööramiseks. Puudub alus arvata, et keelumärge on võimalik kinnistusraamatusse kanda ka juhul, kui seadus seda otseselt ei välista. AÕS § 53 lg 1 järgi kantakse kinnistusraamatusse ainult seaduses ettenähtud andmed. Lubamatu sisuga kannete kinnistusraamatusse kandmist tuleb takistada muuhulgas kandest tuleneva eksliku mulje ja hilisemate realiseerimisraskuste vältimiseks (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-12, p 12). Eelnevast tulenevalt on täitemenetluse raames kinnistusraamatusse märgete tegemise võimalused TMS-is sõnaselgelt sätestatud. Kinnistusraamatusse ei ole võimalik kanda keelumärkeid, mille sissekandmist ei ole seaduses ette nähtud.
11.Kehtiva õiguse järgi puudub kolleegiumi hinnangul võimalus TMS § 54 lg 3 ja § 129 lg 2 järgi
muuta nähtavaks pärandvara ühisuse mõttelise osa arestimine. TMS § 129 lg 2 kohaselt kantakse avalikku registrisse kantud õiguse käsutamise keelamise kohta registrisse käsutamise keelumärge. Varale sissenõude pööramise üldsätete kohaselt tehakse omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge (TMS § 54 lg 3). Seega saab pärandvara ühisuse mõttelise osa käsutamise keelamiseks kanda keelumärke vaid avalikku registrisse, kui kaaspärija mõtteline osa on registrisse kantud ning seadus näeb ette keelumärke registrisse kandmise võimaluse. Pärimismenetluste, pärimistunnistuste ja pärandvara ühisusest osa võõrandamise kohta kantakse andmed pärimisregistrisse (PärS § 1761 lg 2, § 1762 lg 7). Pärimisregistrist võivad nähtuda andmed selle kohta, kes ja millises osas on kaaspärijad, ning seetõttu ka kaaspärija mõttelise osa suurus pärandvara ühisusest. Kuid PärS § 1762 ei näe ette võimalust kanda pärimisregistrisse keelumärget kaaspärija pärandvara ühisuse mõttelise osa käsutamise keelamiseks.
12.Iseenesest ei ole välistatud, et sissenõudja õigusi võib kahjustada olukord, kus kaaspärija mõttelisele osale sissenõude pööramist ei ole avalikus registris nähtavaks tehtud. Seetõttu selgitab kolleegium kaaspärija mõttelisele osale sissenõude pööramise kohta järgmist.
13.Selleks, et pöörata sissenõue pärandvara ühisuse mõttelisele osale, tuleb esiteks kindlaks määrata täitemenetluse ese. Sellest sõltub, millised täitemenetluse toimingud on sissenõude pööramiseks võimalikud ja vajalikud. Kaaspärija positsioon pärimisseaduse tähenduses kujutab endast õiguste ja kohustuste kogumit: pärandvara omandiõigus ühiselt teiste pärijatega (PärS § 147), õigus nõuda kaaspärijale langevat osa pärandvarast ning vastutus pärandil lasuvate kohustuste eest võrdeliselt pärandiosaga (PärS § 148 lg 2, § 151), õigus nõuda pärandvara jagamist (PärS § 152), teise kaaspärija poolt ühisusest osa müümisel ostueesõigus (PärS § 149) jne. Kui kaaspärija käsutab (võõrandab, pandib vms) talle kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, on käsutuse esemeks mõtteline osa pärandvarast kui kogumist (vara ja sellega seotud õigused ja kohustused) (PärS § 148 lg 2) (Riigikohtu 24. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-14, p 15). Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi hinnangul kaaspärijale kuuluva mõttelise osa puhul tegemist varalise õigusega TMS § 110 jj tähenduses.
14.Muuhulgas kuulub kaaspärijale õigus nõuda pärandvara jagamist, arvestades PärS §-s 155 sätestatut. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale (PärS § 152). TMS § 111 kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 118 lg 1 kohaselt on nõude arestimise puhul sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Mitme sissenõudja olemasolu korral võib igaüks hageda nõude täitmist kõigi sissenõudjate jaoks. TsMS § 378 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi on hagi tagamise abinõud muuhulgas kostjale
kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. Kaaspärija mõttelisele osale sissenõuet pöörates on kohtutäituril võimalik TMS § 111 alusel arestida võlgnikust kaaspärija nõue teiste kaaspärijate vastu pärandvara jagamiseks. Sellisel juhul on võlgniku suhtes kohustatud kolmandateks isikuteks teised kaaspärijad. Nõue on arestitud, kui arestimisakt on kõigile kaaspärijatele kätte toimetatud (TMS § 114 lg 4). Pärandvara jagamise nõude arestimise puhul on sissenõudjal TMS § 118 lg 1 järgi muuhulgas õigus esitada hagi teiste kaaspärijate vastu. Pärandvara jagamise hagi tagamiseks on hagejal õigus taotleda hagi tagamise korras keelumärke kandmist kinnistusraamatusse omandi käsutamise keelamiseks või eelmärke sissekandmist, mis tagaks ühisvara jagamise nõuet, st et kinnistusraamatu seisu vaidluse kestel ei muudetaks (ühisvara jagamise nõude kohta vt Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 45). Pärast pärandvara jagamist on võimalik sissenõue pöörata juba pärandvara jagamisel võlgnikule määratud esemetele, mh võlgniku kui kinnisasja kaasomaniku mõttelisele osale, kui pärandvara jagamisel jääb mõni kinnisasi kaasomandisse.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse.
16.Kuna menetluses osaleb ainuüksi kohtutäitur avaldajana ja samas jääb kaebus ka rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 2 järgi avaldaja enda kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda, siis ei ole vaja menetluskulusid TsMS § 174 järgi rahaliselt kindlaks määrata. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.