Hageja XXXX, hageja volitatud esindaja XXXX, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol, kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata XXXXhagi XXXXja XXXXvastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXXXilt Eesti Vabariigi kasuks 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud kulud tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud andmetele.
5.Saata kohtuotsuse ärakiri Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Harjumaal XXXX vallas XXXX külas asuv XXXX kinnistu võõrandati kostjatele 15.02.2013 sõlmitud notariaalse lepingu alusel. Kinnistu võõrandati hageja ja temast faktiliselt lahus elava abikaasa XXXX poolt, kuna vastav kinnistu kuulus nende ühisvarasse. Lisaks müüdud kinnistule kuulusid hageja ja tema abikaasa ühisvarasse ka antud kinnistul asetsevad vallasasjad. Kinnistu andis kostjatele üle XXXX koos maja võtmetega ning kõikidest asjadest, mis olid majas või teistes abiruumides tehingu ehk notariaalse müügilepingu sõlmimise ajal hageja endale midagi ei saanud.
2.Kuigi hageja ja XXXX jõudsid kinnistu võõrandamise suhtes üksmeelele, siis vallasasju kinnistult enne müüki ära ei viidud, kuna XXXX ei teadnud, milliseid asju tal uues korteris vaja läheb. Müüdud maja vabastamise tähtajaks lepiti notariaalses müügilepingu p-s 2.5 kokku 1.märts 2013, kuid suusõnaliselt olid pooled nõus ka pikema tähtajaga lähtuvalt uue korteri leidmise ajast XXXX poolt. Lisaks eelnevale suulisele kokkuleppele avaldas hageja esindaja XXXX XXXX kinnistu notariaalse müügilepingu sõlmimisel notari juures, et hageja soovib ülejäänud ühisvarasse kuulunud ja kinnistule jäänud vallasasju kätte saada. Kostjad oli sellega suuliselt nõus.
3.Hageja sai 1. märts 2013 teadlikuks, et XXXX on müüdud kinnistult välja kolinud ning seepeale helistas hageja volitatud esindaja kostjale I seoses sooviga hageja vallasasjadele järgi tulla, kuid kostja I vastas, et talle ei sobi kuna ta ei ole enam kinnistul. Kostjaga I lepiti kokku, et hageja saab oma asjad kätte järgneval laupäeval ehk 8. märtsil 2013. Hageja esindaja ja tema abilised said kinnistult kätte vaid osa vallasasju. Ülejäänud vallasasjad jäid saamata, kuna need olid kas osaliselt kostja I poolt põletatud, nende valduse üleandmisest keelduti, need olid kadunud ehk ei asetsenud oma tavapärasel kohal või vastavatele asjadele puudus ligipääs, kuna kostja I hageja esindajat ja tema abilisi kõikidesse ruumidesse ja ehitistesse ei lubanud.
4.Vallasasjad, mida hageja käesoleva hagiga välja nõuab või nende hüvitamist on traktor T25 tarvikud, ühehõlmaline ader, väärtus 150 eurot; kartulivõtu rootor väärtus 250 eurot; lattniiduk 280 eurot; kartuli äke 150 eurot; sahk väärtus 250 eurot; kaaruti väärtus 400 eurot; kultivaator väärtus 195 eurot; kreissaag väärtus 350 eurot; aidakaal väärtus 100 eurot; 2 riidekappi väärtus kokku 200 eurot; elektripliit väärtus 50 eurot; kirstsügavkülmik väärtus 200 eurot; püstine sügavkülmik väärtus 139 eurot; 2 vitriinkappi väärtus kokku 170 eurot; Võru sektsioonkapp väärtus keskmiselt 115 eurot; kahe inimese magamistoa komplekt keskmine väärtus 125 eurot; täispuidust kirjutuslaud hinnanguline minimaalne väärtus 75 eurot; alumiiniumist aiakäru väärtus 80 eurot; kompressor väärtus 300 eurot; veepump väärtus 70 eurot; halli värvi nahkdiivan väärtus 75 eurot.
5.Hageja palub kostjatelt vallasasjad AÕS § 80 lg 1 alusel hagejale tagastada või nende väärtus hävinemise või kaotsi mineku tõttu VÕS § 1043 lg 1 ja § 132 lg 1 alusel hüvitada, alternatiivselt nõude seoses poolte vahel suuliselt sõlmitud hoiulepingu rikkumise alusel.
6.Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud suuline hoiuleping VÕS § 883 mõistes, kuna kostjad nõustusid notari juures kinnistu müügilepingu sõlmimise ajal hageja esindaja poolt hageja nimel tehtud pakkumusega sõlmida kokkulepe ehk leping VÕS § 8 mõistes, et kostja hoiab hageja vallasasju seni, kuni XXXX on sealt ära kolinud ja hagejal on võimalik oma vallasasjadele järgi tulla. Pooled tegid eraldi kokkuleppe kreissae osas, kuna seda ei olnud hageja esindajal võimalik ära viia, sest see oli maa külge kinni külmunud ning kostja nõustus seda hoidma kuni kevadeni. Kostjad ei ole aga siiani lubanud või võimaldanud ülejäänud vallasasju, sh kreissaagi hagejal tagasi võtta.
7.Juhul, kui kostjatel pole võimalik hageja poolt hoiule antud vallasvara tagastada, siis nõuab hageja hoiule antud vara hüvitamist kostjatelt solidaarselt VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 137 lg 1 alusel, kuna kostjad on rikkunud hoiulepinguga võetud kohustust vallasasju hoida ja säilitada ning seetõttu on hoiule antud vara kas hävinenud või kaotsi läinud, mistõttu on nende tagastamine võimatu ja seega tuleb kostjatel vastava vara väärtus hüvitada VÕS § 132 lg 1 järgi.
8.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohustada kostjaid AÕS § 80 lg 1 alusel hagejale välja andma hageja poolt nõutud vara või hagejale kuuluva vara tagasi andmise võimatuse korral kohustada kostjaid solidaarselt hüvitama VÕS § 137 lg 1 ja § 1043 alusel hageja poolt nõutud vara väärtus kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 1 ja § 132 lg-ga 1 kogusummas 3 724 eurot. Alternatiivselt palub hageja kohustada kostjaid VÕS § 889 alusel tagastama kostjatele hoiule antud vara hagejale lähtuvalt pooltevahelise hoiulepingu hagejapoolsest ülesütlemisest või hageja poolt hoiule antud vara tagastamise võimatuse korral kohustada kostjaid hüvitama solidaarselt VÕS § 137 lg 1, § 115 lg 1; § 883 ja § 885 alusel hageja poolt nõutud vara väärtus vastavalt hagi p-s 1.27 toodule kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 1 ja § 132 lg-ga 1 kogusummas 3 724 eurot. Hageja soovib alternatiivselt teiste nõuete rahuldamata jätmise korral vallasvara tagastamist või selle hariliku väärtuse hüvitamist kostjalt VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel. Kostjate vastuväited
9.Kostjad on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjad märgivad, et kõik kokkulepped olid tehtud notaris, st mingeid kokkuleppeid praegu nõutavate ja muude asjade kohta poolte vahel ei olnud, samuti ei olnud ka mingeid nõudmisi. Ostumüügi lepingu ja kinnistu üleandmis ja vastuvõtmis aktis ei ole sõnagi sellest, et hageja või keegi muu soovib mingeid hetkel nõutud asju saada.
10.XXXX kinnistu müügilepingu p1.1. sätestati, et lepingu esemeks oli kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Tehingu sõlmimise ajal kumbki müüjatest ei avaldanud soovi kinnistul asuvaid vallasasju ära viia. Mingeid suulisi kokkuleppeid lisaks poolte poolt kirjaliku lepingu allkirjastamisele notari juure ei sõlmitud. Kõik vallasasjad, mis ei olnud kinnistu osad, olid lepingu p1.4.5. kohaselt kinnistu oluliseks osaks oleva ehitist (elamut) teenivat vallasasjad, mis aitasid peaasja (elamu) otstarvet täita. Kõik vallasasjad, mis ei olnud kinnistu osad, olid vajalikud majapidamise tavaliseks majandamiseks. Ehk siis teenisid peaasja ja olid sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Seega vallasajad olid XXXX kinnistu olulise osa päraldisteks ja nende üleminek kostjate omandusse toimus vastavalt hageja tahtele.
11.Hageja on esitanud tõendi, millest nähtub, et hageja viis talle kuuluvad isiklikud ja majapidamise tarbed kinnistult ära, kui ta sealt hiljemalt 2010 lahkus. Seega ei ole hageja tõendanud, et on tagasinõutavate asjade omanik. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit, et tagasinõutavad asjad on kostjate valduses.
12.Kostjad on seisukohal, et tegemist ei saa olla ka hoiulepinguga, kuna kostjad omandasid kõik kinnistul olevad päraldised (vallasasjad) vastavalt hageja tahtele. VÕS § 883 ei kohaldu iseendale kuuluvate vallasasjade hoiustamisel.
13.Kostjad on seisukohal, et pooled ei ole XXXX kinnistu müügilepingu punkti 1.1. suuliselt muutnud. Isegi, kui hageja ja kostjate vahel oleks olnud suuline kokkulepe päraldiste (vallasasjade) üleandmise või hoiustamise kohta (mida ei olnud), siis oleks see tulenevalt TsÜS §84 lg-st 1 õiguslike tagajärgedeta ja kuna hageja väitel ei ole tühiseid lepinguid täidetud, siis ei pea kostjad ka hagejale midagi üle andma.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuste ja asjas esitatud tõenditega, ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.15.02.2013 on XXXX ja kostjad sõlminud kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (lk 13-23). Hageja on väljendanud XXXX abikaasana enda nõusolekut 15.02.2013 sõlmitud lepingute sõlmiseks (lk 12). 02.03.2013 on XXXX ja kostja I allkirjastanud kinnistu üleandmise ja vastuvõtmise akti (lk 72).
16.Hageja palub kostjatel välja nõuda vallasasjad kostjate ebaseaduslikust valdusest asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel või selle vara hüvitamist summas 3 724 eurot. Alternatiivselt leiab hageja, et poolte vahel on sõlmitud suuline hoiuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 883 alusel, mille alusel tuleb kostjatel vallaasjad hagejale tagastada või selle väärtus hüvitada VÕS § 885 alusel. Viimase alternatiivina leiab hageja, et kostjatel tuleb hagejale vallasasjad tagastada või selle väärtus hüvitada VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel. Hageja on seisukohal, et kostjate omandatud kinnistu ei ole kostjatele üle läinud koos hagis nimetatud vallasvaraga, kuna vallasvara ei kuulunud kinnistu juurde. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu, ning on seisukohal, et hagis nimetatud asjad on kinnistu päraldised, mis läksid kostjatele üle koos kinnistu omandamisega.
17.AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Tulenevalt eeltoodust on vindikatsiooni nõude eeldusteks asjaolu, et hageja on väljanõutavate asjade omanik ning kostjad valdavad hagejale kuuluvaid asju ilma õigusliku aluseta. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hagi esemeks olevad vallasasjad kuuluvad hagejale ning on kostjate valduses. Kohus on asjas kuulanud üle tunnistajad, kelle ütlustest ei tulene, kas kostjate valduses on hagis nimetatud asjad või mitte. Kohus märgib, et TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb üldine tõendamiskoormis, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on hagejale tema tõendamiskoormist täiendavalt selgitanud ka 05.01.2015 e-kirjas (tlk 84), milles on rõhutanud, et hageja peab iga üksiku eseme puhul tõendama, et tegemist on tema omandisse kuuluvate ning kostjate valdusesse läinud asjadega. Hageja on kohtule esitanud fotod (lk 91), millest hageja hinnangul peaks nähtuma, et kostjate omandis on hagejale kuuluvad asjad (kapid ja voodi). Kohus märgib, et eelnimetatud tõenditega ei ole võimalik tuvastada, et kostjate valduses on hageja poolt nõutud asjad (kapid ja voodi), kuna antud tõendist ei nähtu, millal ning millest fotod tehtud on. Samuti ei ole hageja enda omandiõigust ning kostjate valdust tõendavaid tõendeid esitanud teiste hagiavalduses nimetatud esemete osas. Kohus on seisukohal, et kinnistule jäänud vara koosseisu ei tõenda ka väidetavalt tsiviilasjas nr 2-13-53335 esitatud XXXX vastus (lk 116), kuna selle pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et nimetatud vara läks kostjate valdusesse kinnistu üleandmisel. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue AÕS § 80 alusel ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja ei ole tõendatud, et kostjad oleksid saanud hageja omandisse kuuluvad asjad õigusliku aluseta enda valdusesse.
18.Täiendavalt märgib kohus, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostjate valduses on enne ostu-müügilepingu sõlmimist hagejale kuulunud esemed, ei anna see alust hagi rahuldamiseks. Nimelt tuleb sellisel juhul lahendada küsimus, kas hagi esemeks olevad vallasasjad on 15.02.2013 sõlmitud lepingu eseme päraldised.
19.15.02.2013 sõlmitud kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (lk 13-23) punkt 1.1 kohaselt on lepingu esemeks Harjumaal XXXX vallas XXXX külas asuv XXXX kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Punkt 1.4.5 kohaselt on lepingu esemeks oleval kinnistul paiknevad kinnistu oluliseks osaks ehitised, mille koosseisus on elamu, garaaž, saun, laut-küün, kuurid, kelder, pumbamaja, kasvuhoone ja kaev. Hageja palub kostjalt välja nõuda traktor T25 tarvikud - ühehõlmaline ader, kartulivõtu rootor, lattniiduk, kartuli äke, sahk, kaaruti, kultivaator; kreissaag; aidakaal; 2 riidekappi; elektripliit; kirst-sügavkülmik; püstine sügavkülmik; 2 vitriinkappi; „Võru“ sektsioonkapp; kahe inimese magamistoa komplekt; täispuidust kirjutuslaud; alumiiniumist aiakäru; kompressor; veepump; hall nahkdiivan.
20.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 57 lg 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Kohus, lähtudes eelnimetatud vallasasjade objektiivsetest tunnustest ja lepingu punktis 1.4.5 nimetatud kinnistu oluliseks osaks olevatest ehitistest, on seisukohal, et hageja poolt väljanõutavate vallasasjade näol on tegemist päraldisetega, kuna vallasasjad on ruumiliselt ja majanduslikult seotud kostjate omandis oleva kinnistuga, mis täidavad kinnistu funktsiooni või teenindavad seda lähtudes kinnistu oluliseks olevatest ehitistest.
21.Kohus märgib, et kinnistu müügilepingust, hüpoteegiga koormamise lepingust ja asjaõiguslepingust ega kinnistu üleandmise ka vastuvõtmise aktist ei tulene, et pooled oleksid kokku leppinud kinnistul olevate asjade üleandmise hagejale. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid, millest tulenevalt saaks kohus asuda vastupidisele seisukohale. Asjaolu, et kostjad on lubanud hagejal enda kinnistult vallasasju ära viia, ei tõenda, et pooled oleks notariaalses lepingus sätestatust teisiti kokku leppinud. Kohus on seisukohal, et pooled on 15.02.2013 sõlmitud kinnistu müügilepingus, hüpoteegiga koormamise lepingus ja asjaõiguslepingus kokku leppinud, et kostjatele läheb kinnistu üle koos päraldistega, st koos kõigi kinnistul asuvate vallasasjadega. Ka kinnistu üleandmise ja vastuvõtmise aktist ei saa järeldada vastupidist.
22.Ka Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-45-13 p-s 25 asunud seisukohal, et selleks, et päraldised ei läheks müügilepingu sõlmimisel üle, oleks see tulnud müügilepingus eraldi sätestada. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole müügilepingus vastavasisulist kokkulepet, seega on hagis nõutud vallasasjad müügilepingu esemeks oleva kinnistu päraldised TsÜS § 57 lg 1 mõttes. TsÜS § 57 lg 3 kohaselt peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Seega on 15.02.2013 sõlmitud kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt kostjatele üle läinud ka päraldised, mille väljaandmist või hüvitamist hageja nõuab kostjatelt.
23.Kohus ei pea vajalikuks analüüsida hageja alternatiivseid nõudeid, kuna kohus on tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et kostjate valduses on enne ostu-müügilepingu sõlmimist hagejale kuulunud asjad ning samuti on kohus tuvastanud, et isegi juhul, kui hageja oleks vastavaid asjaolusid tõendanud, siis kostjatele on kinnistu koos päraldistega üle läinud, mistõttu hageja puudub vallasasjade ja hüvitise saamise nõudeõigus. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
24.Tulenevalt TsMS § 126 lg-st 1 ja § 134 lg-st 1 on hagihind 3 724 eurot. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud hageja kanda.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
27.Kostjad paluvad hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 858 eurot (sisaldab käibemaksu).
28.Kohus analüüsib, millises ulatuses on kostjate esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Kostjate esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal tutvumiseks materjalidega ja hagile vastuse koostamiseks 4 tundi ja 30 minutit. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 9-leheküljelise hagi (lk 2-10), millele on liidetud 38 lk-d kirjalikke tõendeid. Kostjate esindaja on 05.03.2015 esitanud 4-leheküljelise hagi vastuse (lk 142-145). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud toimingud on põhjendatud, samuti kohus nõustub toimingute ajalise kuluga, arvestades esitatud dokumentide ja tõendite mahtu ning sisukust.
29.Kostjate esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjate esindajal kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks 2 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on 12.03.2015 kohtuistung kestnud 1 tund ja 31 minutit (lk 148150). Kohus leiab, et kuigi kohtuistungi toimumise ajaks oli pooltele selged vaidluse asjaolud, tuli kostjate esindajal siiski ka kohtuistungiks ette valmistuda, sh tutvuda kohtutoimikuga, seega on eelnimetatud toimingud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses.
30.Kokku on kostjate esindaja töötunnid põhjendatud 6 tunni ja 30 minuti osas. Kostjate esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-165-13 p 16). Kohus on kontrollinud, et kostjad ei ole käibemaksukohuslased ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
31.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostjate esindaja töötunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostjate esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostjate esindaja töötundide põhjendatud maht oli 6 tundi ja 30 minutit ning töötunni hind 110 (ilma käibemaksuta) eurot, on kostjate esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga kokku 858 eurot.
32.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostjate taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab hagejat hüvitama kostjate menetluskulud 858 euro ulatuses, mis koosneb lepingulise esindaja tasust. Kohus arvestas kostjate menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, menetluse aega, asjas toimund istungit, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente.
33.Kohus on käesolevas asjas andnud hagejale 15.12.2014 määrusega menetlusabi ning vabastanud hageja riigilõivu tasumise kohustusest 325 euro ulatuses. TsMS § 190 lg-le 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 325 eurot. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lg-st 5 tulenevalt tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest.