XXX hagi Osaühingu XXX vastu töötasu, välislähetuse päevaraha, TLS § 100 lõikes 4 nimetatud hüvitise, kasutamata põhipuhkuse hüvitise ja viivise tasumise nõuetes
Tsiviilasja hind
19 410,19 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ja tema esindaja
XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk (elektronpost [email protected])
Kostja ja tema esindaja
Osaühing XXX(registrikood XXX, aadress XXX) Seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 17.02.2015
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt XXX(XXX, isikukood XXX) hagiavaldus Osaühingu XXX(registrikood XXX) vastu.
2.Välja mõista Osaühingult XXX(registrikood XXX) XXX(XXX, isikukood XXX) kasuks töötasu 6130,55 (kuus tuhat ükssada kolmkümmend koma viiskümmend viis) eurot, millelt peetakse kinni töötaja maksukohustus ja töötuskindlustusmakse.
3.Välja mõista Osaühingult XXX(registrikood XXX) XXX(XXX, isikukood XXX) kasuks kasutamata põhipuhkuse hüvitis 911,12 (üheksasada üksteist koma kaksteist) eurot, millelt peetakse kinni töötaja maksukohustus ja töötuskindlustusmakse.
4.Välja mõista Osaühingult XXX(registrikood XXX) XXX(XXX, isikukood XXX) kasuks töölepingu seaduse § 100 lõikes 4 nimetatud hüvitis 5934,24 (viis tuhat üheksasada kolmkümmend neli koma kakskümmend neli) eurot, millelt peetakse kinni töötaja maksukohustus ja töötuskindlustusmakse.
5.Välja mõista Osaühingult XXX(registrikood XXX) XXX(XXX, isikukood XXX) kasuks päevaraha 5216 (viis tuhat kakssada kuusteist) eurot.
6.Välja mõista Osaühingult XXX(registrikood XXX) XXX(XXX, isikukood XXX) kasuks viivis põhinõude 12 975,91 (kaksteist tuhat üheksasada seitsekümmend viis koma üheksakümmend üks) eurot tasumata osalt, millelt on kinni peetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse, võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 1 (11)
alates 11.01.2012.a (üheteistkümnendast jaanuarist kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
7.Välja mõista Osaühingult XXX(registrikood XXX) XXX(XXX, isikukood XXX) kasuks viivis põhinõude 5216 (viis tuhat kakssada kuusteist) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.01.2012.a (üheteistkümnendast jaanuarist kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
8.Jätta rahuldamata XXX(XXX, isikukood XXX) hagiavaldus Osaühingu XXX(registrikood XXX) vastu töötasu 26,47 eurot (bruto), lisatasu 629,91 eurot (bruto) ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 77,92 eurot tasumise nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Jätta menetluskulud XXX(XXX, isikukood XXX) kanda 3,9% (kolme koma üheksa protsendi) ulatuses ja Osaühingu XXX(registrikood XXX) kanda 96,1% (üheksakümne kuue koma ühe protsendi) ulatuses.
10.Määrata kindlaks XXX(XXX, isikukood XXX) menetluskulude rahaline suurus ja jätta Osaühingu XXX(registrikood XXX) rahalise suurus kindlaks määramata.
11.Välja mõista Osaühingult XXX(registrikood XXX) XXX(XXX, isikukood XXX) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulud 3053,58 (kolm tuhat viiskümmend kolm koma viiskümmend kaheksa) eurot.
12.Välja mõista Osaühingult XXX(registrikood XXX) XXX(XXX, isikukood XXX) kasuks viivis menetluskulude 3053,58 (kolm tuhat viiskümmend kolm koma viiskümmend kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX(hageja, töötaja) esitas 14.11.2011 töövaidluskomisjonile Osaühingu XXX(kostja, tööandja) vastu avalduse töölepingu lõppemise aluse muutmise, töötasu, puhkusetasu hüvitise, hüvitise ja viivise nõuetes (tl-d 31-34). Töövaidluskomisjon rahuldas 12.12.2011 otsusega hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 132,53 eurot ja viivise kasutamata põhipuhkuse hüvitise maksmisega viivitamise eest. Ülejäänud nõuetes jättis töövaidluskomisjon avalduse rahuldamata (I kd, tl-d 11-16).
2.Hageja esitas 11.01.2011 Harju Maakohtule hagiavalduse töötasu 5563,88 eurot, välislähetuse päevaraha 5600 eurot, hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 6380,45 eurot ja kasutamata põhipuhkuse 13,98 päeva hüvitise 1415,86 eurot tasumise ja viivise tasumise nõuetes (I 2 (11)
kd, tl-d 5, 99). Hagist nähtuvalt soovib hageja, et kohus loeks töölepingu lõppenuks töölepingu seaduse § 91 lg 2 p 2 alusel alates 06.10.2011. Kohus võttis hagi menetlusse 13.02.2012.
3.Hageja esitas järgmised hagi aluseks olevad asjaolud. Pooled sõlmisid 27.03.2011 töölepingu. Tegelikkuses algas töösuhe 15.03.2011. Töötaja töötas töölepingu alusel tööandja juures kaugsõiduautojuhina. Töötaja allkirjastatud tööleping jäi tööandja valdusse. Tööandja ei tagastanud töötajale töötaja eksemplari töölepingust. 06.10.2011 esitas töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemise teate, mille kohaselt oli töölepingu ülesütlemise päev 06.10.2011. Teate kohaselt ütles töötaja töölepingu üles seoses tööandja poolse olulise lepingurikkumisega, mis seisneb palga maksmata jätmises. Töötaja andis teates tööandjale tähtaja töösuhtest tulenevate sissenõutavaks muutunud nõuete täitmiseks kuni 10.10.2011. Tööandja postitas 13.10.2011 vastuse. Vastuse kohaselt lähtutakse palga maksmisel töötaja lahkumisavaldusest, mida viimane väidetavalt ei ole esitanud. Vastuses viidatakse, et töötaja on rikkunud TLS § 98 lg 1 sätestatud etteteatamistähtaega ja väidetakse, et töötaja on kasutanud ametitelefoni põhjendamatult 79,68 euro ulatuses ning töötaja on kasutanud diiselkütust ülekulus 1600 liitrit. Lisaks märgitakse vastuses, et töötaja on vallandatud TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Pooled leppisid kokku töö tasustamises kombineeritult, millest osa moodustas fikseeritud kuupalk ja teise osa tasu iga läbitud kilomeetri eest. Tööandja on arvestanud töötajale igakuiselt töötasu brutosummas 278,02 eurot. Nimetatud summasid töötaja arveldusarvele laekunud ei ole. Tööandja ei ole maksnud töötajale välislähetuse päevaraha. Päevaraha suuruseks oli 32 eurot iga lähetuses oldud päeva kohta. Tööandja on töölepingu kehtivuse ajal teinud töötaja pangakontole Swedbank AS-is üheksa makset erinevates summades selgitusega „komandeeringu kulud“. Tööandja on samal ajal tasunud töötaja pangakontole AS-is SEB Pank erinevaid summasid selgitusega „reisi kulud“. Pangakontole kantud summad olid hüvitiseks teemaksude ja muude vajalike kulude eest, mida esmalt tasus töötaja.
4.Kostja esitas 23.03.2012 hagile vastuse. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata (I kd, tl-d 110-113). Kostja põhjendas vastust järgmiselt. Hageja oli hooletu töötaja, mitu korda märkas kostja suuremahulisi kütusevargusi. Hageja jättis korduvalt täitmata kostja korraldused. Kostja on pöördunud politseisse avaldusega kriminaalasja algatamiseks hageja suhtes seoses kostjalt suuremahulise kütusevargusega tööülesannete täitmise ajal. Pooled sõlmisid töölepingu 27.03.2011. Kostja tõendab seda hageja avaldusega (I kd, tl 114) ja töölepinguga (I kd, tl-d 115-117). Lepingutingimuste kohaselt oli töötaja põhipalk 278,02 eurot kuus. Hageja väide, et talle ei antud töölepingu eksemplari, ei vasta tegelikkusele. Hageja väide, et tööleping on sõlmitud 15.03.2011, ei vasta tegelikkusele. Kostja saatis koheselt pärast hageja töölepingu ülesütlemise avalduse saamist hagejale vastuse, et tööandja ütleb temaga ise töölepingu üles seoses töötaja vastu usalduse kaotusega. Kostja tõendab seda kostja vastusega hagejale (I kd, tl 122). Kostja on tasunud hageja pangakontole tema töötamise ajal kostja juures 13 021,63 eurot. Kostja tõendab seda oma AS-is SEB Pank asuva pangakonto väljavõttega (I kd, tl-d 118-119). Hageja viibis 27.03.2011 kuni 28.09.2011 töölähetuses kokku 163 päeva. Päevaraha määr oli 32 eurot. Kostja on hageja pangakontodele kandnud päevaraha 5216 eurot (arvutuskäik: 163*32=5216) ja töölähetuse kulud 6152,48 eurot. Töölähetuse kulude suurust tõendab kostja AS-is SEB Pank asuva pangakonto väljavõttega (I kd, tl-d 118-119). Hageja oli kohustatud tagastama kostjale 1653,15 eurot (arvestuskäik: hageja kontodele kantud 13 021,63 eurot - päevaraha 5216 eurot - töölähetuse kulud 6152,48 eurot = 1653,15 eurot). Hageja töötasu kostja juures töötatud aja 27.03.2011 kuni 06.10.2011 eest on 1491,41 eurot (märtsi töötasu arvutuskäik töötasu 278,02 eurot /23 tööpäevaga * 4 töötatud päeva = 48,35 eurot; viie kuu töötasu aprillist oktoobrini (v.a august) arvutuskäik: 278,02*5=1390,10 eurot; oktoobri töötasu arvutuskäik töötasu 278,02 eurot /21 tööpäevaga * 4 töötatud päeva = 52,96 eurot). Hageja ei ole tagastanud enammakstud summasid. Hageja ei ole vaidlustanud töötasu mittemaksmist tööandja poolt. Kostja kandis teadlikult hageja pangakontole suuremaid summasid, kui seda läks vaja töölähetuskulude katteks ja päevarahadeks, et oleks kaetud kostja kohustus maksta töötasu. Avansiliste maksete summad olid suuremad, kui lähetuskulud ja päevaraha. TLS § 78 lg 3 kohaselt võib tööandja pidada töötaja töötasust kinni viimasele makstud avanssi ilma töötaja nõusolekuta. Hageja nõue maksta lisatasu kilomeetrite läbisõidu eest on paljasõnaline ning tõendamata. Isegi kui selline kohustus oleks eksisteerinud, oleks selline kohustus seadusega vastuolus ja kostja ei oleks saanud seda täita. Hagejal 3 (11)
puuduvad alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja on täitnud töövaidluskomisjoni otsuse ja tasunud hagejale kasutamata puhkuse kompensatsiooni 132,53 eurot ja viivist ajavahemiku 11.10.2011 kuni 05.12.2011 eest hüvitise maksmisega viivitamise eest. Kostja tõendab seda AS-is SEB Pank asuva pangakonto väljavõttega (I kd, tl 119) ja 14.12.2011 maksekorraldusega (I kd, tl 123).
5.Hageja esitas 03.04.2012 arvamuse hagi vastuse kohta. Hageja esitas järgmised seisukohad. Kostja väide hageja toimepandud varguse ja uurimisorganitele tehtud avalduse kohta on sisutu ja paljasõnaline. Väidetava avalduse alusel mistahes menetluse alustamine ei õigusta kostja töösuhetest tulenevate kohustuste mittetäitmist. Kostja viited töötaja hooletule töössesuhtumisele on tekkinud pärast töölepingu ülesütlemist hageja poolt ning on paljasõnalised. Kostja väide selle kohta, et ta on hagejale tagastanud hageja töölepingu eksemplari, ei vasta tõele. Kostja esitas töövaidluskomisjonile ja kohtule töölepingu eksemplari, mida hageja ei ole allkirjastanud ja mille tingimused ei vasta töölepingu tingimustele, mille hageja allkirjastas. Hageja pangakontole kanti summad teemaksude tasumiseks, kütuse ostmiseks ja muudeks vajalikeks toiminguteks, et kaup sihtkohta toimetada.
6.Kostja esitas 16.05.2012 taotluse tõendite vastuvõtmiseks (I kd, tl 143). Taotluse kohaselt ei vasta tegelikkusele hageja väide, et talle tasuti raha auto tankimiseks. Nimetatud asjaolu tõendab kostja LUKOIL-i kaardi nr XXXväljavõttega (I kd, tl-d 144-148).
7.24.05.2012 kohtuistungil avaldas hageja järgmist. Hageja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse täies ulatuses. Töösuhe algas 27.03.2011 ja lõppes 06.10.2011 hagejapoolse töölepingu ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 punkt 2. Avaldus toimetati tööandjale postiasutuse kaudu. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli tööandja poolne jäme lepingu rikkumine, mis seisnes selles, et töötajale ei makstud palka. Poolte vahel oli suuline lisatasukokkulepe suurusega 0,095 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Selline lisatasu maksmine oli ettevõttes tavapärane praktika. Tööandja kohustus tasuma päevarahasid. Päevaraha kokkulepe oli 32 eurot kalendripäeva kohta, tegemist oli kirjaliku kokkuleppega. Töötaja kirjutas lepingule alla, tööandja enda allkirjaga lepingut kuni töösuhte lõpuni ei tagastanud. Töösuhte keskel kandis tööandja erinevatele töötajate kontodele summasid. Swedbank AS-i pangakontole kantud summasid käsitles töötaja töötasuna. AS-i SEB Pank kanti summad sõitudega kaasnevatega kulude katteks, sh ööbimised, teemaksud, kütus. Töötaja kasutas Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank kontodele kantud summasid seoses lähetustega tööandja huvides ja neid ei saa lugeda tema tuludeks. Tööandja kandis järjekindlalt summasid hageja pangakontodele märkides, et tegemist on reisikuludega. Töösuhet tõendab hageja töötaja avaldusega tööle võtmiseks (I kd, tl 69), Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) vormiga ja töölepinguga, millel ei ole töötaja allkirja (tl 72). Töösuhte lõppemise aega tõendab hageja postiga saadetud töölepingu ülesütlemise avaldusega (I kd, tl 47) kviitungiga tähitud kirja saatmise kohta ja digitaalselt allkirjastatud avaldusega. Töösuhte olemasolu üle ei ole pooltel vaidlust. Tööandja ei ole üheski dokumendis väitnud, et töösuhet ei olnud. Samuti tõendame seda reise kirjeldavat dokumentidega, mis on esitatud tööandja poolt. Suulist kokkulepet lisatasu kohta tõendab hageja vajadusel hageja ülekuulamisega vande all ja XXX ütlustega ja tema seletusi sisaldava dokumendiga (I kd, tl 59). Läbitud kilomeetreid tõendab hageja kostja töövaidluskomisjonile esitatud sõite kirjeldava dokumentatsiooniga ja hageja vande all antud seletustega. Päevaraha suurus oli 32 eurot. Hageja loobub nõudest enne töösuhte algusele eelneva perioodi osas. Lähetuses viibitud päevade arv on 163. AS-i SEB Pank kontoväljavõttest on näha, et on tehtud kulutusi. Selgitusega „reisikulud“ on kantud erinevaid summasid. On näha, et summa on ära kasutatud esinevatele teenustele. Pangakonto väljavõttega tõendab hageja kütuse ostmist. AS-i SEB Pank kontoväljavõttega tõendab hageja summade liikumist. LUKOILI krediitkaart ei kehti üle Euroopa tanklates. LUKOILI kaardi sai hageja enda kätte, kui hageja läks sõitu. Kui oli teine sõidukijuht, anti kaart sellele üle. Seal, kus oli võimalik LUKOILI tanklas kütust saada, ostis hageja selle kaardiga. Need oli erandlikult LUKOILI tanklad. Läbitud kilomeetrite arv on välja toodud töövaidluskomisjonile esitatud dokumentidel eelviimases lahtris (I kd, tl 86-88).
4 (11)
8.24.05.2012 kohtuistungil avaldas kostja järgmist. Poolte puudub vahel vaidlus, et hageja ja kostja vahel oli tööleping alates 27.03.2011. Töösuhe lõppes 07.10.2011, kui hageja esitas kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse. Avaldus jõudis kohale 10.11.2011. Kostja saatis 13.10.2011 hagejale ülesütlemiseavalduse seoses kütusevargusega. Puudub vaidlus töösuhte lõppemise kuupäeva suhtes. Vaidlus on töölepingu ülesütlemise aluste üle. Hageja ei ole tõendanud, et saab töölepingu üles öelda erakorraliste asjaoludega, mis seisnevad palgamaksmises. Kostja leiab et tööleping on üles öeldud TLS § 88 lg 1 punkti 5 alusel 07.11.2011. TLS § 97 lg 3 alusel sätestab, et sel juhul tööandja ei pea kinni pidama lepingu ülesütlemise tähtajast. Kostja ei ole esitanud töövaidluskomisjonile või kohtule avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Palgakokkulepe sisaldub kirjalikus töölepingus. Töölepingu punkti 4.1 kohaselt oli töötasu 278,20 eurot. Töölepingus ei ole rohkem kokkuleppeid selle kohta, et kostja oleks endale võtnud kohustuse maksta lisatasusid, mida tööleping ette ei näe. Lisatasu maksmise kokkuleppe puudumist tõendab kostja töölepinguga. Lepingus ei ole lisasätteid kilomeetritasu maksmise kohta, see tõendab seda, et mingeid kohustusi kostjal ei ole. Puudub vaidlus selle üle, et kostja pidi maksma töölepingu seaduse kohaselt lähetuskulusid ja puhkusetasusid. Kostja näitas rahasummade ülekandmisel hageja kontole eraldi lähetuskulusid ja sõidukulusid. Tööandja kokkuvõte on esitatud toimikulehtedel 118-119 (kostja AS-is SEB Pank asuv pangakonto), millest nähtub, et hageja kontole on üle kantud lähetus- ja reisikulusid. Hageja ei ole hagis nimetanud, et hageja ja kostja vahel oleks olnud kokkulepped reisikulude kohta. Kostja kandis üle avansimakseid, nimetades neid reisikuludeks, kuhu kuuluvad reisitasud ja lähetustasud. Reisikulud ei olnud mõeldud tankimiseks. Kostja tõendab seda LUKOILi krediitkaardiga (I kd, tl 144), mille hageja sai tööle asumisel ja kaardi väljavõttega (I kd, tl 146). Avansilised maksed hageja kontole sisaldasid alati summasid, mis olid suuremad, kui hageja töötasu. Kostja vastuse lisa 3 (I kd, tl 118-119) on näha konkreetselt kuude lõikes, millised summad kanti üle iga kuu eest. Summad kanti üle suuremad 3-4 korda, kui oli hageja töötasumäär. Need olid avansilised maksed, nt maikuu eest oli hagejale makstud 3241 eurot, juunis 4303 eurot. Seega need arvud näitavad, et kostjal ei olnud võlgnevusi hageja ees. Hageja ei nõudnud kostjalt töötasu maksmist. Hageja tuli tööle järgmisel kuul. Kui hageja töö poleks olnud tasustanud, siis hageja ei oleks tööle tulnud. Hageja jätkas tööd kuue kuu jooksul, seetõttu hageja kinnitused töötasu olulise hilinemise kohta ei ole tõesed. Erakorraliselt töölepingut üles öelda TLS § 191 lg 2.2 alusel hageja ei saanud. Hagejal ei olnud alust kinnitada, et kostja oleks sõlminud temaga suulise kokkuleppe kilomeetri tasu maksmise kohta läbitud km eest. Kosja vaidleb sellele vastu. Kirjalikult hageja seda tõendanud ei ole. Viitame töölepingule, mille kostja on kohtule esitanud. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kirjalikult lepiti kokku alampalga summa kohta. Lähetustasu oli kokkulepitud suuliselt. Vaidlus päevaraha suuruse 32 eurot üle puudub. Komandeeringupäevi oli 163. Õiged päevad nähtuvad konto väljavõttest, kui hagejale kanti üle rahalised vahendid päevade eest. Kostja vaidleb vastu välisriikides läbisõidetud kilomeetrite arvule. Hagejal olid täiendavad kulutused peale lähetus ja reisikulu, mis kostja tasus tema eest. Reisilähetuskulud ei läinud hagejal kütuse ostmiseks. Kostja tõendab seda LUKOILI kaardi väljavõttega (I kd, tl-d 146-147). Kõigis riikides on LUKOILI tanklad olemas, mitte ainult Venemaal.
9.Hageja esitas 13.06.2012 menetlusdokumendi (tl 169-170), milles avaldatu kohaselt on hageja seisukohal, et hoolimata palgakokkuleppe osalisest vastuolust LS § 138 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006, ei ole kilomeetrite läbimise eest makstava tasu kokkulepe tühine. Lepingute tõlgendamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse §-s 29 sätestatust ning arvestades, et antud juhul on tegemist töölepingulise vaidlusega. Tuleb arvestada asjaoluga, et tööandjal on kohustus töötajale tehtud töö eest ka kohast palka maksta. Kui lähtuda kostja tõlgendusest, et läbitud kilomeetrite pealt töötasu maksmise kohustus on tühine vastuolu tõttu seadusega, ei oleks selline tõlgendamine ilmselgelt kooskõlas seaduseandja ning poolte tegeliku tahtega.
10.Kostja esitas 05.07.2012 menetlusdokumendi (tl-d 182-183). Kostja avaldas järgmist. Hageja tankis LUKOIL kütusekaardiga nr XXX kütust koguses, millest piisas sõidu jätkamisest teistesse riikidesse. Hageja väide kostja tasutud raha kasutamise kohta kütuse ostmiseks ei vasta tegelikkusele. Kostja tõendab oma väidet kütusekaardi väljavõttega (tl-d 184-188). Hageja sai enne igat lähetust sularaha reisikulude katteks, mida hageja on kinnitanud oma aruannetes. Hageja suurendas 5 (11)
praktiliselt alati kilomeetrite läbisõidu andmeid 700-800 kilomeetri võrra. Kostja võiks nõustuda hageja andmetega iga reisi kohta, kui iga reisi läbisõitu vähendada 700 kilomeetri võrra.
11.Kohus on pärast 24.05.2012 kohtuistungit korduvalt asja arutanud kohtuistungitel ning pooled on esitanud kohtule menetlusdokumente. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt ei too kohus eraldi välja kohtuistungitel ja menetlusdokumentides avaldatu sisu. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
12.TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Sama paragrahvi 4. lõige sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 231 lg-le 2 tuginedes saab kohus lugeda tuvastatuks faktilised asjaolud, mille osas puudub pooltel vaidlus. Hageja on esitanud järgmised hagi aluseks olevad faktiväited, mille osas puudub pooltel vaidlus ning millised loeb kohus tuvastatuks: - Pooled sõlmisid 27.03.2011 töölepingu. Pooltevahelise vaidluse puudumine nähtub 24.05.2012 kohtuistungil tehtud avaldustest (I kd, tl-d 159, 161). - Tööleping on lõppenud hageja tehtud töölepingu ülesütlemise avalduse alusel. Pooltevahelise vaidluse puudumine nähtub 24.05.2012 kohtuistungil avaldatud hageja seisukohast, mille kohaselt töösuhe lõppes 06.10.2011 (I kd, tl 159) ning kostja avaldatud seisukohast, mille kohaselt töösuhe lõppes 07.10.2011, kui hageja esitas kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse (tl 161). - Pooled leppisid kokku hageja põhipalgas 278,02 eurot kuus. Hageja avaldas nimetatud väite hagis (I kd, tl 3). Kostja avaldas selle väite vastuses hagile (I kd, tl 111). Eeltoodust nähtub pooltevahelise vaidluse puudumine nimetatud asjaolu üle. - Poolte vahel oli kokkulepe, et välislähetuse päevaraha suurus on 32 eurot päevas. Pooltevahelise vaidluse puudumine nähtub hagist (I kd, tl 3), kostja vastusest (I kd, tl 111) ja 24.05.2012 kohtuistungil avaldatust (I kd, tl 162), kus pooled avaldasid päevaraha suuruseks 32 eurot päevas. - Hageja viibis välislähetuses 163 päeva. Pooltevahelise vaidluse puudumine nähtub kostja vastusest (I kd, tl 111) ja 24.05.2012 kohtuistungil poolte avaldatust (I kd, tl 163), kus pooled avaldasid, et lähetuspäevi oli 163. Töötasu maksmise nõue
13.Hageja esitas kostja vastu töötasu 5563,88 eurot maksmise nõude, millest põhitöötasu oli 1517,88 eurot. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli töösuhe ajavahemikus 27.03.2011 kuni 06.10.2011. Samuti tuvastas kohus, et pooled leppisid kokku, et kostja maksab hagejale töötasu 278,02 eurot kuus. 2011.a märtsis oli 23 töötatud päeva ning 2011 oktoobris 4 töötatud päeva. Eeltoodut arvestades oli hageja väljateenitud töötasu ajavahemiku 27.03.2011 kuni 06.10.2011 eest kokku 1491,41 eurot (2011.a märtsi töötasu arvutuskäik töötasu 278,02 eurot /23 tööpäevaga * 4 töötatud päeva = 48,35 eurot; viie kuu töötasu aprillist oktoobrini (v.a august) arvutuskäik: 278,02*5=1390,10 eurot; oktoobri töötasu arvutuskäik töötasu 278,02 eurot /21 tööpäevaga * 4 töötatud päeva = 52,96 eurot). Kohus tuvastab, et hageja poolt ajavahemikus 27.03.2011 kuni 06.10.2011 väljateenitud töötasu suuruseks oli 1491,41 eurot.
14.Hageja esitas kostja vastu töötasu 5563,88 eurot maksmise nõude, millest lisatasu oli 4046 eurot. Hageja tugineb asjaolule, et pooled sõlmisid kokkuleppe lisatasu 0,095 eurot maksmiseks iga 6 (11)
läbitud kilomeetri kohta. Hageja tugineb, et hageja läbis töötatud aja jooksul kokku 80 921 kilomeetrit. Kostja vaidleb vastu nii läbitud lisatasu kokkuleppe olemasolule kui ka läbitud kilomeetrite arvule. Kohtu hinnangul on lisatasu maksmise kokkuleppe olemasolu tõendatud hageja vande all antud ütlustega ja tunnistaja ütlustega. Hageja on kinnitanud vande all lisatasu 0,095 eurot kilomeetri kohta maksmise kokkuleppe sõlmimist (II kd, tl 49). Tunnistaja XXX on kinnitanud, et kostja ettevõttes on olnud lisatasu kokkulepete sõlmimise praktika (II kd, tl-d 46-47). Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja ütlused hageja ütluste usutavust. Kohus ei ole üle kuulanud kostja taotletud tunnistajat XXX, sest kostja ei taganud tunnistaja kohalolekut 17.02.2015 kohtuistungil. Kostja lubas tagada tunnistaja kohtusse ilmumise (II kd, tl 4). Kui pool on lubanud tagada tunnistaja istungil viibimise, kuid lubadust ei täida ning vastaspool tunnistaja ülekuulamist ei nõua, ei ole kohus kohustatud tunnistajat üle kuulama. Sellisel juhul kannab tunnistaja kohaloleku tagada lubanud pool riski, et tema väidetud asjaolud jäävad tõendamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid kostja juhatuse liikme ütluste usutavust ning lisatasu maksmise kokkuleppe puudumist. Kuivõrd ükski teine tõend ei kinnita kostja juhatuse liikme ütluste usutavust, ei saa kohus lugeda kostja juhatuse liikme ütlustega tõendatuks lisatasu maksmise kokkuleppe puudumist. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja hagejale maksma lisatasu 0,095 eurot iga läbitud kilomeetri eest. Kohus on seisukohal, et arvestades 2011.a kehtinud maksumäärasid ja kohustuslikke kindlustusmakseid oli lisatasu brutosuuruseks 0,13 eurot.
15.Liiklusseaduse (LS) § 138 sätestab, et mootorsõidukijuhi töötasu arvestamisel ja maksmisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1–14), artikli 10 nõuetest. Määruse artikkel 10 lõik 1 sätestab, et veoettevõtjatel on keelatud töölepingu alusel töötavatele või veoettevõtja käsutusse antud juhtidele makstava tasu, ka lisatasu ja preemiate kujul makstavate summade sidumine läbisõidetud vahemaa pikkusega ja/või edasitoimetatud kauba kogusega, kui makstavad summad võivad oma laadi poolest ohustada liiklusohutust ja/või soodustada käesoleva määruse rikkumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Poolte sõlmitud kokkulepe lisatasu maksmise kohta on vastuolus määruse artikli 10 lõiguga 1. Kohtu hinnangul ei too kokkuleppe sõlmimise keelu rikkumine siiski kaasa TsÜS § 87 kohaselt kokkuleppe tühisust, sest keelu eesmärk on liiklusohutuse suurendamine ja määruse rikkumise ärahoidmine. Keelu eesmärk ei ole kaasa tuua töötaja suhtes negatiivset tagajärge, milleks on töötasu saamatajäämine tasukokkuleppe tühisuse tõttu. Kohus on seisukohal, et poolte kokkulepe lisatasu maksmise kohta vastavalt läbitud kilomeetrite arvule on kehtiv.
16.Hageja tugineb sellele, et läbitud kilomeetrite arv oli 80 921 kilomeetrit (I kd, tl 7). Kostja vaidleb sellele vastu. Hageja soovis oma väiteid tõendada sõite kirjeldava dokumentatsiooni, hageja vande all antud ütluste ja sõidumeerikute andmetega (I kd, tl-d 161, 163). Kohus nõudis määrusega sõidumeerikud kostjalt välja. Kostja avaldas, et sõidumeerikuid ei ole tema valduses, mistõttu ei saa ta neid kohtule esitada. Kostja ei ilmunud 17.02.2015 kohtuistungile, mistõttu ei saanud kohus kostjat üle kuulata vastavalt TsMS § 283 lg-le 1. Seetõttu ei ole kohtul võimalik veenduda selles, et dokumenti ei ole kostja valduses. Kuivõrd kostja on istungile mitteilmumisega põhjustanud selle, et teda ei saa üle kuulata, kannab kostja riski, et kohus võib jõuda veendumusele, et kostja valdab kohtule esitamata dokumenti. 7 (11)
Kohus on seisukohal, et raamatupidamise algdokumendina pidi kostja säilitama sõidumeerikute andmeid läbitud kilomeetrite kohta, sest läbitud kilomeetrite arv oli vastavalt poolte kokkuleppele lisatasu maksmise aluseks. Kohus loeb TsMS § 283 lg 2 alusel tõendatuks, et sõidumeerikud sisaldasid andmeid selle kohta, et hageja läbis töösuhte ajal 80 921 kilomeetrit. Eeltoodust tulenevalt on sõidumeerikute andmetega tõendatud hageja väited läbitud kilomeetrite arvu kohta. Kohus tuvastab, et hageja läbis töösuhte jooksul 80 921 kilomeetrit. Eeltoodust tulenevalt on hageja väljateenitud lisatasu vastavalt poolte kokkuleppele 10 519,73 eurot (brutosumma) (0,13x80 921 = 10 519,73). Välislähetuse päevaraha maksmise nõue
17.Töölepingu seaduse (TLS) § 40 lg 2 sätestab, et töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et välislähetuse päevaraha suurus on 32 eurot päevas. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja viibis välislähetuses 163 päeva. Eeltoodust tulenevalt tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt välislähetuse päevaraha 5216 eurot (163x32=5216). Töölepingu seaduse § 100 lõikes 4 nimetatud hüvitise maksmise nõue
18.TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra (kord) § 2 lg 2 sätestab, et keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Töösuhe lõppes 07.10.2011. Kohus võtab seetõttu keskmise töötasu arvutamisel aluseks 2011.a aprillis, mais, juunis, juulis, augustis ja septembris teenitud töötasu, mis on muutunud sissenõutavaks. Töötaja teenis ajavahemikus 2011.a aprill kuni 2011.a september välja keskmise põhitöötasu 1390,10 eurot. Töötaja teenis ajavahemikus 2011.a aprill kuni 2011.a september lisatasuna välja 10 519,73 eurot. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks väljateenitud töötasu 11 909,83 eurot (vt korra § 2 lg 2). Korra § 3 lg 1 sätestab, et keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel. Ajavahemikus 01.04.2011 kuni 30.09.2011 on 128 kalendaarset tööpäeva. Eeltoodust tulenevalt on keskmise tööpäevatasu suurus 93,05 eurot (11 909,83:128=93,05). 8 (11)
Korra § 3 lg 6 sätestab, et keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. Ajavahemikus 01.04.2011 kuni 30.09.2011 on 128 kalendaarset tööpäeva, millele vastab ühe kuu keskmine kalendaarsete tööpäevade arv 21,33. Eeltoodust tulenevalt on ühe kuu keskmise töötasu suurus 1984,76 eurot (93,05*21,33=1984,76). Kolme kuu keskmine töötasu on 5954,28 eurot (1984,76*3=5954,28). Eeltoodust tulenevalt on TLS § 100 lg 4 nimetatud hüvitise maksimaalne suurus 5954,28 eurot. Kohus selgitab alljärgnevalt välja, kas ja millises ulatuses on hagejal õigus nõuda kostjalt TLS § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitist.
19.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole vaidlustanud hageja töölepingu ülesütlemist. Kohus tuvastab nimetatud asjaolu TsMS § 231 lg-de 2 ja 4 alusel. TLS § 105 lg 1 sätestab, et kui kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 sätestab, et kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kostja ei ole esitanud kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldust hageja töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks. Eeltoodust tulenevalt on vastavalt TLS § 105 lg-le 2 ülesütlemine algusest peale kehtiv. Tööleping tuleb lugeda lõppenuks 06.10.2011. Töölepingu lõppemise aja suhtes puudub pooltel vaidlus. Töölepingu ülesütlemise avaldus on kehtiv. Seetõttu on hagejal vastavalt TLS § 100 lg-le 4 õigus nõuda kostjalt hüvitist hageja kolme kuu keskmise töötasu 5954,28 eurot ulatuses. Kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitise maksmise nõue
20.TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Tööleping lõppes 06.10.2011. Hageja ei ole töölepingu kehtivuse ajal olnud puhkusel. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse. TLS § 68 lg 1 sätestab, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest. TLS § 68 lg 4 sätestab, et tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Hageja töötas kostja juures 194 kalendripäeva (alates 27.03.2011 kuni 06.10.2011). TLS § 68 lg 1 kohaselt on hüvitamisele kuuluvate puhkusepäevade arv seega 14,88 (194:365*28= 14,88). Hageja on tuginenud sellele, et hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arv on 14. Seega võtab kohus nõude suuruse kindlaksmääramisel aluseks hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvu 14. Keskmise kalendripäevatasu arvutamise vajadus tekkis pärast seda, kui hageja oli töötanud kostja juures kuus kuud. Hageja väljateenitud kuue kuu töötasu oli 11 909,83 eurot. Ajavahemikus 01.04.2011 kuni 30.09.2011 on 183 kalendripäeva. Eeltoodust tulenevalt on keskmise kalendripäevatasu suurus 65,08 eurot (11 909,83:183=65,08). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitist 911,12 eurot (14*65,08=911,12). Kostja vastuväide 9 (11)
21.Kostja on seisukohal, et ta on üle kandnud hagejale avansimakseid, nimetades neid reisikuludeks, kuhu kuuluvad reisitasud ja lähetustasud. Reisikulud ei olnud mõeldud tankimiseks. Kohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud, et kostja AS-i SEB Pank kontole tasutud summasid kasutas hageja tööga seotud kulude katteks (teemaksude tasumine, kütuse ostmine jne). Seejuures on hageja esitanud kohtule avansiaruannete kulude kirjelduse (II kd, tl-d 90-113). Kohtu hinnangul on kostjal tõendamiskoormis selle osas, et tema poolt hagejale tasutud summad olid mõeldud töötasu või päevaraha ettemaksuks, mitte tööga vahetult seotud kulude kandmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu raha tasumise nõue või et hagejale tasutud summad olid mõeldud töötasu või päevaraha ettemaksuks. Eeltoodust tulenevalt ei välista kostja vastuväited hageja nõuet. Hageja nõude lahendamine
22.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja teenis välja põhitöötasu 1491,41 eurot (brutosumma), listasu 10 519,73 eurot (brutosumma). Lisaks tuvastas kohus, et hagejal oli õigus nõuda välislähetuse päevaraha 5216 eurot, kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitise 911,12 eurot ning TLS § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitis 5954,28 eurot tasumist.
23.Kohus tuvastas, et hageja väljateenitud põhitöötasu suurus oli 1491,41 eurot (brutosumma). Hageja nõuab kostjalt 1517,88 euro tasumist. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1491,41 eurot (brutosumma). Kohus jätab rahuldamata töötasu 26,47 eurot tasumise nõude.
24.Kohus tuvastas, et hageja väljateenitud lisatasu suurus oli 10 519,73 eurot (brutosumma). Hageja on leidnud, et ta on välja teeninud lisatasu 10 337,34 eurot (brutosumma) (I kd, tl 221). Kohus ei saa ületada hageja esitatud nõude piire. Seetõttu lahendab kohus hageja 10 337,34 euro tasumise nõude. Hageja nõuab kostjalt lisatasu 4046 eurot tasumist (netosumma), millele vastab brutosummana 5269,05 eurot. Hageja leiab, et kostja on osaliselt listasu maksmise nõude täitnud 4375,53 euro tasumisega (I kd, tl 7), millele vastab brutosummana 5698,20 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu lisatasu 4639,14 eurot (brutosumma) tasumise nõue. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lisatasu 4639,14 eurot (brutosumma). Kohus jätab rahuldamata lisatasu 629,91 eurot tasumise nõude.
25.Hageja nõuab kostjalt TLS § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitise tasumist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus tuvastas, et hageja ühe kuu keskmise töötasu suurus on 1984,76 eurot ning kolme kuu keskmisele töötasule vastava hüvitise suurus on 5954,28 eurot. Hageja on leidnud, et hageja ühe kuu keskmine töötasu on 1978,08 eurot (I kd, tl 221). Kohus ei saa ületada hageja esitatud nõude piire. Seetõttu lähtub kohus hageja nõude lahendamisel hageja avaldatud keskmise töötasu suurusest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg 4 nimetatud hüvitise 5934,24 eurot (1978,08*3= 5934,24).
26.Hageja nõuab kostjalt kasutamata põhipuhkuse hüvitise 989,04 eurot tasumist (I kd, tl 221). Kohus tuvastas, et hagejal on õigus nõuda kasutamata põhipuhkuse hüvitist summas 911,12 eurot. Kohus rahuldab hageja kasutamata põhipuhkuse nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 911,12 eurot. Kohus jätab rahuldamata hüvitise 77,92 eurot tasumise nõude.
27.Hageja nõuab kostjalt päevaraha 5216 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab päevaraha 5216 eurot tasumise nõude ja mõistab rahasumma kostjalt välja.
28.Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt arvestatuna viivise protsendina väljamõistmist alates hagi esitamisest. Kohus rahuldab nimetatud nõude ning mõistab rahuldatud põhinõuetelt välja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 11.01.2012. 10 (11)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas töötasu 1517,88 eurot (bruto), lisatasu 5269,05 eurot (bruto), kasutamata põhipuhkuse hüvitise 989,04 eurot, päevaraha 5216 eurot ja TLS § 100 lg 4 nimetatud hüvitise 5934,24 eurot tasumise nõuded. Kohus jättis hagi rahuldamata töötasu 26,47 eurot (bruto), lisatasu 629,91 eurot (bruto) ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 77,92 eurot tasumise nõuetes. Eeltoodust nähtuvalt rahuldas kohus hagi 96,1% ulatuses ning jättis hagi 3,9% ulatuses rahuldamata. Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud 3,9% ulatuses hageja kanda ja 96,1% ulatuses kostja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas 17.02.2015 kohtuistungil kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seetõttu määrab kohus kindlaks üksnes hageja menetluskulude rahalise suuruse. Kohus jätab kindlaks määramata kostja menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on avaldanud, et tal on tekkinud lepingulise esindaja kulud 3177,50 eurot. Kohtu hinnangul on hagejale osutatud õigusteenuse sisuks olevad toimingud olnud vajalikud. Toimingute tegemiseks kulunud aeg on olnud põhjendatud, aega ei ole kulunud põhjendamatult palju. Õigusteenuse hind on olnud turuhinnale vastav ning mõistliku suurusega. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulude suuruse 3177,50 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda 96,1% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kindlaksmääratud menetluskulud kostjalt välja 96,1% ulatuses, millele vastab 3053,58 eurot. Kohus mõistab menetluskulude täitmata osalt vastavalt hageja taotlusele välja viivise alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.