Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

2 (12)

enampakkumise korraldamiseks ei ole keskmisest täitemenetlusest keerukam ega ka ajakulukam. Sisuliselt ei ole kohtutäitur ei oma otsuses ega ka otsuses kaebusele suutnud põhjendada lisatasu nõudmist. Arvestades eeltoodud asjaolusid, palub kaebaja kohtutäituri 03.02.2015a. otsused tühistada.

3 (12)

eesmärgil 03.02.2015 Kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuses sisalduva täitemenetluse algatamise tasu väljanõudmise otsustuse, et asjaolu oleks ka võlgnikule üheselt arusaadav. Seega on võlgniku kaebuse väide täitemenetluse algatamise tasu topeltmääras sissenõudmisest ekslik. Kohtutäituri lisatasu on välja mõistetud õiguspäraselt. Kohtutäitur koostas 03.02.2015 Kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse, millega otsustas, juhindudes KTS § 43 ja § 45 sätestatust, välja mõista kohtutäituri lisatasu XXX(XXX) ja XXX(XXX) vara müümise eest enampakkumisel 2% vara müügi hinnast: 1) kohtutäituri lisatasu, summas 1920.00 eurot, sh käibemaks 320.00 eurot (lisatasu arvestatakse maha vara müügi tulemist, vastavalt 03.02.2015 koostatud aktile Kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamine). Kohtutäitur on Kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuses esitanud selgitused, et kinnisasi võõrandati 80 000.- euro eest ning et täitetoimingu sisuks, mille tegemise eest lisatasu nõutakse on: kinnisasja müümine enampakkumisel ja tulemi jaotamine. Lisatasu nõudmise sisulisteks põhjendusteks on tulemi koostamise õiguslike asjaolude analüüs, enampakkumise korraldamise ajakulu, menetlusdokumentide vormistamine. KTS § 45 lg 1 kohaselt, enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Seega sätestab seadus, et kohtutäituril on õigus nõuda lisatasu enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest. Asjaolusid, et kohtutäitur korraldas tulemuslikult lõppenud enampakkumise, viis selle läbi ja koostas tulemi jaotamise akti, ei ole võlgnik vaidlustanud. Kuivõrd kohtutäitur on Kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuses viidanud, et lisatasu nõudmise põhjendusteks on tulemi koostamise õiguslike asjaolude analüüs, enampakkumise korraldamine, menetlusdokumentide vormistamine. Seega tugineb kohtutäitur lisatasu väljamõistmisel seaduses sätestatud alustele. KTS § 43 lg 1 järgi, kui käesoleva seaduse §-des 44–47 nimetatud täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas, on kohtutäituril õigus nõuda käesolevas seaduses sätestatud ulatuses lisatasu. Lisatasu määratakse kindla summana või tunnitasuna. Lisatasu lisandub põhitasule ja seda saab nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning kohtutäitur on teinud täitetoimingu, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu. Kohtutäitur on Kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuses välja (kordus)enampakkumise läbiviimiseks tehtud toimingud ja nende ajakulu:

toonud

ka

31.10.2014

Vara enampakkumisest teatamine, kuulutuse avaldamine 54 minutit

01.12.2014 nurjus)

Enampakkumise läbiviimine, dokumentide koostamine (enampakkumine 53 minutit

08.12.2014

Vara allahindamine, akti koostamine1 tund ja 16 minutit

30.12.2014

Vara enampakkumisest teatamine, kuulutuse avaldamine 43 minutit

28.01.2015

Enampakkumise läbiviimine, dokumentide koostamine

1 tund 23 minutit

4 (12)

28-29.01.2015, 03.02.2015 Tulemi koostamine 28.01.2015 ja akti vormistamine 03.02.2015 2 tundi 15 minutit Lisaks nimetatule on kohtutäitur teinud enampakkumise läbiviimisele suunatuna järgmised menetlustoimingud: 1) Sissenõudja poolt esitatud kinnisasja hindamisaktiga tutvumine (20 minutit); 2)

Võlgnikuga üürilepingu alase kirjavahetuse pidamine (5 minutit);

3) 25.09.2015 kirjavahetus sissenõudjaga varale alghinna määramisest ning võlgniku ettepanekust vara müümisest sissenõudjale (21 minutit); 4) 17.09.2014 kinnisasjaga tutvumine arestimise eesmärgil, võlgnikule selgituste esitamine kaasomanikevahelise enampakkumise tingimustest ja omandi üleminekust (45 minutit); 5)

26.09.2014 kinnisasja arestimise akti koostamine (2 tundi 15 minutit);

6)

Võlgnikule selgituste andmine, seoses enampakkumise läbiviimisega ();

7) 16.10.2014 kirjavahetuse pidamine sissenõudjaga kinnisasja hinna vaidlustamise ja enampakkumise läbiviimise osas (5 minutit); 8) 31.10.2014 täitekulu otsuse koostamine vara enampakkumise teate edastamisega seonduvalt koos postitamisega (10 minutit); 9) 23.10.2014 telefonivestlus võlgnikuga enampakkumise läbiviimise teemal (enampakkumise läbiviimise vormi – suuline või elektrooniline enampakkumine - ja sellest tuleneva enampakkumise eripära kohta) (11 minutit); 10) 29.10.2014 ja 30.10.2014 helistamine võlgnikule täpsustamaks enampakkumise vormi valikut (2 minutit); 11) 30.10.2014 käidud võlgniku juures kodusel aadressil enampakkumise läbiviimise viisi täpsustamiseks (vestlus kohalviibinud meesterahvaga, 37 minutit); 12) 13.11.2014 võlgniku selgitustaotlusel vastamine enampakkumise läbiviimise kohta (6 minutit); 13)

17.11.2014 võlgniku selgitustaotlusele vastamine (2 minutit);

14) 19.11.2014 vastamine võlgniku 18.11.2014 selgitustaotlusele seoses enampakkumise läbiviimisega (13 minutit); 15) 07.12.2014 sissenõudja ja võlgniku seisukohtadega tutvumine seoses vara allahindamisega (4 minutit); 16) 16.12.2014 võlgniku kaebusega vara allahindamisele tutvumine, selle põhjenduste analüüs ning teate koostamine kaebuse läbivaatamise kohta (17 minutit); 17)

31.12.2014 kohtutäituri otsuse koostamine võlgniku kaebusele (3 tundi);

18)

28.12.2014 katsed kontakteeruda telefoni teel kordusenampkkumisel osalemise osas);

5 (12)

19) 28.01.2015 sissenõudjale enampakkumisel ostetud kinnisasja omandamiseks laenuga selgituste esitamine (14 minutit); 20) 02.02.2015 võlgniku poolt Harju Maakohtusse esitatud kaebusega tutvumine (30 minutit); 21) 03.02.2015 kirjavahetus notariga enampakkumisel müüdud kinnisasja võõrandamiseks raha deponeerimiseks ja võõrandatud varale hüpoteegi seadmise tingimustest, kinnistamisavalduse koostamine ja sellega seonduvate dokumentide (nt enampakkumise akt) edastamine notarile (25 minutit); 22)

11.02.2015 vastuse esitamine kohtule võlgniku kaebusele (2 tundi 30 minutit);

23) 17.02.2015 võlgniku kaebusega tutvumine ja kaebuse läbivaatamise teate koostamine ja edasta mine (20 minutit); 24)

20.02.2015 Harju Maakohtule täitetoimiku edastamiseks komplekteerimine (2 tundi);

25)

25.02.2015 Võlgniku kaebuse läbivaatamine (25 minutit);

26) 06.03.2015 vastus võlgnikule järelepärimisele raha väljamaksmise kohta tulenevalt vara müümisest enampakkumisel (17 minutit); 27) 09.03.2015 kohtutäituri otsuse koostamine ja väljastamine võlgniku kaebusele (3 tundi); 28)

Käesoleva otsuse koostamine ja edastamine kohtule (5 tundi).

Kohtutäitur leiab, et ka nimetatud menetlustoimingud on olnud suunatud enampakkumise läbiviimisele ning käsitletavad kohtutäituri poolt tehtud tööna, mille eest on õigus saada lisatasu, mis on käsitletav töötasuna kulunud tööaja eest. Lisaks tuleb arvestada, et kohtutäituri tasult, mis jääb võlgniku kanda, s.o. summas 800.- eurot (ilma käibemaksuta), kuulub tasumisele kohustusliku maksena tasu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale 3% (24.- eurot), lisaks on kohtutäituri tasu maksustatav FIE-le sätestatud maksuõiguse kohaselt (KTS § 4 lg 5), millest tulenevalt kuulub tasult riigile maksmisele nii sotsiaalmaks (33%) kui tulumaks 20%. Samuti kannab kohtutäitur tasust oma büroo ülalpidamisega seotud kulud. Kõik nimetatud toimingud on olnud suunatud enampakkumise läbiviimisele ja tulemusliku enampakkumise tulemusena on laekunud rahaline tulem, mille jagamiseks kohtutäitur on koostanud omakorda ka tulemi jagamise akti. Kohtutäitur on kaalutlenud lisatasu sisustavate toimingute ajalist kulu ja õiguslikku keerukust ning jõudnud seisukohale, et viidatut arvestades on proportsionaalne kohaldada lisatasu mitte seadusega sätestatud maksimummääras (3% vara müügihinnast), vaid määras 2% vara müügihinnast (mille tulemuseks on 80 000.- x 2% = 1600.eurot). KTS § 32 lg 3 kohaselt, kohtutäituri tasule lisandub käibemaks. Seega lisandub kohtutäituri lisatasule käibemaksu näol 20% ehk 320.- eurot. Seega moodustab kohtutäituri lisatasu 1920.- eurot, nagu ongi toodud Kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuses. Võlgniku kanda on arvatud omakorda 1⁄2 nimetatud põhitasu määrast (1920:2=960.- eurot). Sissenõudja on samuti pidanud nimetatud lisatasu määra õiguspäraseks.

6 (12)

Kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus on väljastatud 03.02.2015 nii võlgnikule kui ka sissenõudjale pärast 28.01.2015 toimunud enampakkumise lõppu ning tasu on võetud tulemi jaotamisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, vastavuses KTS § 45 lg 2 sätestatuga. Lisatasu võimalus on ette nähtud selleks, et kompenseerida täiturile tehniliselt või õiguslikult keeruka või ajaliselt kuluka täitetoimingu tegemist ning motiveerida täiturit tegema keerulisi ja vastutusrikkaid täitetoiminguid. Alltooduga põhistab kohtutäitur ka viimatinimetatud aspekte. Lisaks ajakulukusele on (kinnis)vara võõrandamine seotud täiturile kaasneva vaieldamatult tavapärasest oluliselt kõrgema vastutuse määraga võlgniku, aga ka sissenõudja ees. Esmalt, kohtutäitur, asudes võõrandama (võlgnikule kuuluvat) kinnisvara, on seotud võlgniku omandiõiguse ehk isiku põhiõiguse intensiivse riivega, sest enampakkumise tulemusena muudetakse kohtutäituri poolt läbiviidavate menetlustoimingutega võlgniku omandiõigust võlgniku omandiõigus võõrandatud varale lõpeb. Põhiseaduse /PS/ § 32 kohaselt, igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus./.../ Seega kaasneb kinnisvara võõrandamisega igakordselt vältimatult riive võlgniku/kinnisasja omanike põhiõigustega (omandipõhiõigus) selle lõpetamise tõttu. Teiseks, TMS § 223 sätestab õiguskaitsevahendina täitemenetluse osalistele hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, mille kohaselt, enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi (lg 1). Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib: /.../ 3) ostja nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu tagastamist; 4) menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt (lg 2). Seega sätestab seadus kohtutäiturile (sh enampakkumise läbiviimisel) menetlusnormide vastu eksimisel alused kohtutäiturile vastutuse (sh kohtutäituri büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest) kohaldamiseks täitemenetluse osaliste ees. Arvestades eeltoodut on kohtutäituri poolt enampakkumise läbiviimine igal juhul vastutusrikas ja sellest tulenev õiguslikult keerukam menetlustoiming, mille läbiviimist kompenseeritakse samuti kohtutäituri lisatasuga. Kohtutäituri lisatasu ongi antud juhul samuti seadusega sätestatud vastutusrikka menetlustoimingu tegemise kompenseerimise vahendiks. Kohtutäituri hinnangul, analüüsides kaebuses esitatut, on võlgnik jätnud ilmselgelt ülaltoodud olulised asjaolud, mis omavad puutumust käesoleva õigusvaidluse lahendamisel, tähelepanuta. Kuna KTS § 47 lg 1 kohaselt, käesoleva seaduse §-des 36, 38 ja 381 nimetatud täitetoimingute tegemisel väljaspool kohtutäituri bürood on kohtutäituril õigus nõuda alates teisest tunnist lisatasu, mille suurus on 19 eurot. Kohtutäitur ei ole lisatasustatud täitetoiminguid teinud 7 (12)

väljaspool bürood, mistõttu ei kohaldu neile KTS § 47 lg 1 sätestatu, siis omakorda puudub õiguslik alus tunnitasu kohaldamiseks käesolevas täiteasjas. Kuivõrd võlgnik otseseid täitekulusid ei ole vaidlustanud, siis kohtutäitur neid täiendavalt ei käsitle. Kuna võlgniku kaebus ei kuulu rahuldamisele, siis puudub sisuline alus ka 03.02.1015 koostatud akti Kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamine muutmiseks, millist võlgnik oma 11.02.2015 kaebusega samuti vaidlustanud ei olegi. Ülaltoodut kokku võttes leiab kohtutäitur, et kohtutäituri lisatasu on proportsionaalne tehtud menetlustoimingutega (võlgniku kanda jääb 800.- eurot+käibemaks ehk kokku 960.- eurot) ning see on välja mõistetud õiguspäraselt, mistõttu puudub alus võlgniku kaebuse rahuldamiseks. Võlgnikul puudub õigus vaidlustada kohtutäituri põhitasu väljamõistmist. Võlgnik vaidlustab oma kaebusega kohtule ka põhitasu väljamõistmist. Kohtutäitur selgitab, et täitemenetluse põhitasu on 03.02.2015 Kohtutäituripõhitasu väljamõistmise otsusega välja mõistetud sissenõudjalt, juhindudes KTS § 36 lg 3 sätestatust, kaasomanikevahelise enampakkumise korral on kohtutäituri põhitasu 278 eurot. Tasu maksab parima pakkumise teinud kaasomanik. Antud täitetäiteasjas tegigi parima pakkumise sissenõudjast kaasomanik, Eva Valing, kellelt ka kohtutäitur põhitasu välja mõistis. Võlgnikult ei ole seega põhitasu välja mõistetudki, mistõttu puudub võlgnikul õigustatud huvi kohtutäituri põhitasu väljamõistmise vaidlustamiseks, lisaks ei ole võlgnik ka sissenõudja esindaja. Seega on võlgniku poolt kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse vaidlustamine põhjendamatu, võlgnikul selleks õigustatud huvi puudumise tõttu. Kohtutäitur leiab, et kuna võlgnik on esitanud maakohtusse põhjendamatu kaebuse, siis puudub alus menetluskulude kohtutäiturilt väljamõistmiseks. Toodust tulenevalt on õiguspärane jätta kõik käesoleva tsiviilasja menetluskulud võlgniku kanda. Kokkuvõtvalt leiab kohtutäitur, et kuna kohtutäituri menetlustoimingud on tehtud kooskõlas seadusega, kohtutäituri Otsus on õiguspärane, siis puuduvad alused võlgniku kaebuse rahuldamiseks. Juhindudes ülaltoodust ning TsMS § 172 lg 1, § 475 lg 1 p 15, § 477 sätestatust, palub kohtutäitur jätta XXX(XXX) kaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta XXX kanda.

8 (12)

Nagu eelpool toodust näha, ei ole kohtutäitur oma 03.02.2015 otsusega täiteasjas 025/2014/2718 mõistnud välja XXX kohtutäituri põhitasu, vaid jätnud selle nagu seaduses sätestatud, parima pakkumise teinud kaasomaniku XXXkanda ning nõudnud XXX, kui võlgnikult, välja täitemenetluse alustamise tasu seaduses sätestatud korras. Seega on XXX nõue kohtutäituri põhitasu väljamõistmise tühistamise osas tühine. Lisaks ei ole XXX tõendanud, et on tasunud 3.10.2014 pangaülekandega käesolevas täitetoimikus 025/2014/2718 väljamõistetud täitemenetluse alustamise tasu. Sissenõudjale XXX teadaolevalt on võlgniku XXX poolt tasutud kohtutäitur Kaire Põlts’ile 6.10.2014 summa 4052,72 eurot täitetoimikus 025/2014/2795, kus täideti Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-13-13160 XXX väljamõistetud menetluskulude hüvitamise nõuet summas 3716,76 eurot millele lisandus 335,96 eurot kohtutäituri täitekulude katteks (sh. täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot, kohtutäituri põhitasu 316,20 eurot, otsesed täitekulud 0,60 eurot). Kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus on seaduspärane. Kohtutäituri 03.02.2015 otsuses täiteasjas 025/2014/2718 on kohtutäitur lähtunud seaduses sätestatust ning teinud vastavalt Kohtutäituri seaduse § 43 ja § 45 otsuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

9 (12)

11 (12)

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.