TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

XXXesitas 28.01.2015 Harju Maakohtule avalduse XXXsurnuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt alustas 01.09.2008 Põhja Prefektuur XXXjälitusmenetlust, seisuga 21.01.2015 ei ole õnnestunud isiku viimimiskohta tuvastada. Avaldaja on XXX(surn XXX) poeg, XXX on XXX tütar. XXX on vaja surnuks tunnistada seoses XXX pärimismenetlusega. Kohus võttis avalduse menetlusse 04.02.2015 kohtumäärusega. Kohus luges puudutatud isikuteks XXX, XXX, XXX, XXXja XXX, keda kohustas esitama seisukoha avaldusele 20 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest. Kohus avaldas 04.02.2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus teadmata kadunud isikut XXXesitama kohtule andmed oma elusoleku kohta hiljemalt kuue nädala jooksul alates teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Teates avaldati hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsuti kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid XXX kohta. Lisaks saadeti 04.02.2015 määruse ärakiri siseministrile, kellel lasub seaduse kohaselt kohustus esitada kohtule isikute surnukstunnistamise osas seisukoht. Seisukoha esitamiseks määras kohus tähtaja 20 päeva alates määruse kättesaamisest. 23.02.2015 esitas kohtule oma seisukoha Siseministeerium, mille kohaselt edastas Siseministeerium XXX kohta teadaolevate andmete saamiseks järelepärimise Politsei- ja Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on XXX teadmata kadununa tagaotsitav alates 01.09.2008. XXX kadumisest teavitas tema tütar XXX 13.07.2008. Teataja sõnade kohaselt esinesid XXX mälulüngad, mida kinnitab ka 20.05.2008 aset leidnud juhtum nr XXX (isik kõndis Tallinn-Keila maanteel Lehola küla juures ning ei teadnud oma elukohta ja ei osanud öelda, kuidas ta sinna maanteele sattus). Esmased otsingud tulemusi ei andnud ning 01.09.2008 alustas Põhja Prefektuur teadmata kadunud isiku tagaotsimist, mis on dokumenteeritud toimikus nr 0823000821. Tagaotsimise käigus ei ole õnnestunud selgitada XXXasukohta ega leitud teavet tema elutegevusest peale kadumist. Isikule väljastatud isikut tõendavad dokumendid on käesolevaks ajaks kehtivuse kaotanud ning uute dokumentide väljastamiseks avaldust esitatud ei ole. Piirikontrolli andmekogu kohaselt ei ole isiku piiriületusi fikseeritud. Võttes arvesse eeltoodut ning arvestades XXXterviseprobleeme ning võimalikku vanust, on siseminister seisukohal, et kohus võib nimetatud asjaolusid arvestades XXXsurnuks tunnistada. Puudutatud isik XXXesitas kohtule oma seisukoha 15.02.2015, millest nähtuvalt annab teada, et seoses XXX avaldusega XXXsurnuks tunnistamiseks vastuväiteid esitada ei soovi ning on nõus XXXsurnuks tunnistamisega. Puudutatud isik XXXesitas kohtule oma seisukoha 15.02.2015, millest nähtuvalt selgitab, et nägi enda õde XXXviimati umbes 10 aastat tagasi. See toimus õe XXX suvilas. Pärast seda ei ole kohtunud. Hiljem helistas mõningatel kordadel XXX tütar XXX ja ütles, et ema on kadunud ja ega ta minu juurde ei ole tulnud. Tavaliselt XXX ikka leiti, aga viimasel korral enam ei leitud. Kuna XXX ei ole õnnestunud nii pikka aega leida ja ta ei ole endast mitte mingil moel märku andnud siis nõustub XXX XXXsurnuks tunnistamisega. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 3 kohaselt on hagita asjaks isiku surnuks tunnistamise menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. TsMS § 509 lg 1 järgi algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õigustatud huvi, eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane (TsMS § 509 lg 1 p 2). TsMS § 509 lg 2 kohaselt märgitakse isiku surnuks tunnistamise avalduses, miks avaldaja on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest, ja samuti asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi 2. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse

tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Käesoleval juhul on avaldaja esitanud Harju Maakohtule avalduse XXX surnuks tunnistamiseks seoses XXX tütre XXX(surn XXX, avaldaja ema) pärimismenetlusega. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on XXX teadmata kadununa tagaotsitav alates 01.09.2008. XXX kadumisest teavitas tema tütar XXX 13.07.2008. Tagaotsimise käigus ei ole õnnestunud selgitada XXX asukohta ega leitud teavet tema elutegevusest peale kadumist. TsMS § 510 lg 1 kohaselt avaldas kohus pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti avaldas hoiatuse võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsus kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid XXX kohta. Kohtule andmeid isiku elusoleku kohta ei esitatud. TsMS § 510 lg 4 järgi teatas kohus siseministrile menetluse algatamisest ning küsis temalt riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ning seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Siseminister asus oma vastuses seisukohale, et arvestades PPA poolt avaldatut ja XXX terviseprobleeme ning võimalikku vanust, võib kohus XXX surnuks tunnistada. Arvestades avaldaja, puudutatud isikute ja siseministri poolt avaldatud andmeid ja seisukohtasid rahuldab kohus avaldaja avalduse TsÜS § 19 lg 1 alusel, kuivõrd viimased andmed XXX elusoleku kohta pärinevad 2008. aastast, siis peab kohus juhindudes TsMS § 20 lg 2 sätestatust põhjendatuks lugeda isiku surmaajaks 31.12.2008. TsMS § 511 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb kohtumäärus avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded, toimetada kätte avaldajale ja siseministrile ning edastada jõustumisest alates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Määrusele võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul alates määruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest (TsMS § 512 lg 1). Määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud (TsMS § 511 lg 4). Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskuludest riigilõiv jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.