2-14-56985/4 - Pärimisõigus - Pärandi hoiumeetmete rakendamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

08.09.2014.a esitas Korteriühistu XXX Harju Maakohtule avalduse XXX pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Avalduse kohaselt asub avaldaja hallatavas kortermajas aadressil XXX, Tallinn korteriomand nr 41, mis kinnistusraamatu andmetel kuulus XXX(isikukood XXX, surnud XXX.a). Nimetatud korteriomand seisab tühjana ning on väga halvas seisus. Igal pool on niiskus ja sellest tulenevad kahjustused, s.h hallitus. Ka oli korteris umbes 7-8 aastat tagasi põleng. Põlengu ja niiskuse tõttu on kahjustatud ka korteri kandvad konstruktsioonid. Niiskus imbub maja koridori, mille tõttu kannatab ka korteriomanike ühiskasutuses olev koridor. Kuna korteris on ahjuküte ja tühjana seisvat korterit keegi ei küta, on talve- ja kevadperioodil ka kõrvalasuvates korterites, vaatamata suurenenud küttekuludele, külm. Veelgi enam, kuna korter asub esimesel korrusel, on võimalus, et sinna võivad siseneda kõrvalised isikud, mistõttu on olemas oht (s.h tuleoht) ka naaberkorteritele ja kogu majale. Korteril lasub ka võlgnevus avaldaja ees, mis 10.08.2014.a seisuga oli 4368,93 eurot ja see suureneb pidevalt. XXXpärandi võttis vastu tema õde XXX, kes aga suri XXX.a. XXXpärijad ei ole pärimisasja algatamiseks ühegi notari poole pöördunud, seetõttu ei ole notarile teada, kes on XXXpärijad. Avaldaja on iseseisvalt välja selgitanud, et XXXal on tütar XXX, kes ei ole aga tänaseni asunud pärandvara valitsema, pärandvarasse kuuluvat korterit hooldama ega pärandaja võlgnevusi tasuma. Eeltoodu alusel palub avaldaja seada XXXpärandvarale hooldaja ja määrata XXXpärandvara hooldajaks XXX. Lisaks palub avaldaja anda pärandvara hooldajale nõusolek ja korraldus peale pärandvara inventuuri läbiviimist võõrandada pärandvarasse kuuluv korter. Avaldaja on seisukohal, et praegusel juhul vajab XXXpärandvarasse kuuluv korter pärandvara hoolduse käigus võõrandamist, seda järgmistel põhjustel. XXX on surnud juba alates 17.07.2010.a. Seega on pärandaja surmast möödunud juba rohkem kui neli aastat. Selle aja jooksul ei ole XXX pärijad välja ilmunud ega asunud pärandvara valitsema. Pärandvarasse kuulavat korterit keegi pärijatest ei kasuta ning see kogub pidevalt kommunaalvõlgnevusi. Korter on väga halvas seisus ning ohustab otseselt ka avaldajat kui kaasomanikku, kõrvalkortereid ja majanaabreid. Lisaks niiskuskahjustuste mõjule kõrvalasuvatele ruumidele ja majale, on olemas ka reaalne tuleoht tühjana seisvale korterile, selle naaberkorteritele ning kogu majale. Korteriosa kiire võõrandamine oleks ka võimalike pärija(te) huvides, kuna pärija(te) väljaselgitamine ja pärimistunnistus(te) väljastamine võib venida määramatusse tulevikku. Selle aja jooksul võivad korteriosa kommunaalkulud kasvada suuremaks vastava pärandiosa väärtusest.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 586 lg-st 1 otsustab kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui TsMS 57. peatükis sätestatust ei tulene teisiti. PärS § 110 lg 1 p-d 1-3 annavad kohtule aluse pärandaja surma korral rakendada pärandavara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada, pärija ei viibi pärandvara asukohas või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. Käesoleval juhul ei ole XXX pärijad selgunud ning keegi pärandit vastu võtnud ei ole. Seega esinevad PärS § 110 lg 1 p-de 1-3 kohased eeldused, mis lubavad kohtul rakendada pärandi hoiumeetmeid. PärS § 110 lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine. PärS § 111 lg 1 ja 3 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete rakendamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel. XXX suri XXX.a. Notariaalset testamenti ega pärimislepingut XXX ei teinud. Kohus leiab, et kuivõrd pärandi vastuvõtmine XXX pärijate poolt on ebaselge, on põhjendatud rakendada tema pärandvara suhtes hoiumeetmeid. See on vajalik käesoleval juhul eelkõige põhjusel, et pärandvara hoiumeetmete rakendamata jätmine võib ohustada avaldaja nõude rahuldamist pärandvara arvel. Vastavalt PärS § 112 lg-le 1 nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. PärS § 112 lg 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. PärS § 112 lg-st 3 tulenevalt on hooldaja kohustatud: 1) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 2) andma pärandvara arvel ülalpidamist PärS §-s 132 nimetatud isikule; 3) täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; 4) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; 5) võtma PärS § 111 lg-s 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast;

6) esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks. TsMS § 590 lg 3 järgi kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist. Avaldaja palub määrata pärandvara hooldajaks XXX, kes on andnud selleks ka oma nõusoleku. Kohtu hinnangul on XXX sobiv isik pärandvara hooldaja kohustusi täitma ning kohus ei ole tuvastanud hooldajaks määramise välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus XXX pärandvara hooldajaks XXX, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. PärS § 112 lg 4 alusel ei ole hooldajal õigus käsutada pärandisse kuuluvat kinnisasjas, kohus võib PärS § 112 lg 1,4 mõtte kohaselt anda loa kinnisasja käsutamiseks. Kohus leiab, et on põhjendatud anda pärandvara hooldajale luba müüa pärandvarasse kuuluv korteriomand peale inventuuri läbiviimist. Mis puudutab avaldaja taotlust hooldajale tasu määramise ja asja menetluskulude osas, siis lahendab kohus need hoolduse lõpetamisel ja hooldaja ametist vabastamisel. PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138-141. PärS § 138 esimese lause järgi määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri. PärS § 139 lg-tes 1-7 on sätestatud, et inventuuri nõude esitaja esitab inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Kui inventuur on tehtud pärandvara hoiumeetme rakendamise ajal, ei ole olulise põhjuseta vaja pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud, kehtivad PärS §-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. PärS § 139 lg 8 järgi inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. PärS § 140 lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Üleskutsemenetluse läbiviimine on sätestatud PärS § 140 lg-tes 2-3. PärS § 141 lg-te 1 ja 2 järgi kantakse pärandvara nimekirja pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja sama seaduse § 140 lg-s 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel (PärS § 145).