J. B. hagi OÜ Vaike ja Partnerid vastu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja viivise nõudes
Hagihind
9731,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J. B. (isikukood: xxx; elukoht: xxx; e-post xxx) Kostja: OÜ Vaike ja Partnerid (registrikood: xxx; asukoht: Viru 17 – 34, Sillamäe) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Emma Shatrova
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J. B.i hagi osaliselt.
2.Välja mõista OÜ Vaike ja Partnerid J. B.i kasuks saamata jäänud töötasu brutosummas 2234 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend neli) eurot 25 eurot, puhkusetasu 196 (ükssada üheksakümmend kuus) eurot 75 senti ja viivis 262 (kakssada kuuskümmend kaks) eurot 52 senti, kokku 2693 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend kolm) eurot 54 senti.
3.Ülejäänud nõuete osas, s.o saamata jäänud töötasu 3286,82 eurot ja viivise 3751,37 eurot nõudes kuulub hagi rahuldamata jätmisele.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib
apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks A.b kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. I
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.J. B. esitas 22.04.2014 Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus OÜ-lt Vaike ja Partnerid sisse nõuda töötasu 2012 augusti eest vastavalt sõlmitud töölepingule brutosummas 3476,79 eurot, (netosumma 2700 eurot). Kuna tööleping ei eeldanud katseaja olemasolu, pidi tööandja teatama töölepingu katkestamisest ühe kalendrikuu ette. Seetõttu palus töötaja nõuda tööandjalt töötasu 2012.a septembrikuu eest brutosummas 2044,28 eurot (netosumma 1600 eurot). Samuti palus töötaja tööandjalt välja mõista puhkusetasu 196,75 eurot ja viivise summas 4013,91 euro.
2.Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjoni 19.06.2014.a otsusega oli J. B.i avaldus rahuldatud osaliselt. OÜ-lt Vaike ja Partnerid oli J. B.i kasuks välja mõistetud töötasu brutosummas 2234,25 eurot. Samuti oli OÜ-lt Vaike ja Partnerid töötaja kasuks välja mõistetud puhkusetasu brutosummas 196,75 eurot ja viivis 262,54 eurot. Oktoobrikuu töötasu nõudes oli menetlus lõpetatud avaldaja loobumise tõttu.
3.OÜ Vaike ja Partnerid esitas 07.07.2014 kohtule taotluse J. B.i Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses läbivaatamiseks.
4.J. B. esitas kohtule hagi OÜ Vaike ja Partnerid vastu töötasu, puhkusetasu ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 23.juulil 2012 tööle OÜ Vaike ja Partneid. Nad töötasid praktiliselt ilma puhkepäevadeta, kuna tööd oli palju ja aega objekti üleandmiseni oli vähe. Ületunde tehti ka argipäeviti. Juulikuu palga sai ta kätte, kuid järgmise augustikuu palk jäi saamata. Hoolimata töölepingust alates septembri esimesest päevast jäi ta tööst ilma. Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu 2012 augusti eest vastavalt 23.07.2012 sõlmitud töölepingule brutosummas 3476,79 eurot, (netosumma 2700 eurot). Lepinguline tunnitöötasu on 10 eurot (neto), töötatud tundide arv 270 tundi. Seoses sellega, et tööleping ei eeldanud katseaja olemasolu, pidi tööandja teatama töölepingu katkestamisest ühe kalendrikuu ette, mida aga ei tehtud. Seetõttu palub hageja kostjalt välja mõista töötasu 2012.a septembrikuu eest netosummas 1600 eurot (20 tööpäeva x 8 tundi x 10 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista puhkusetasu töötatud aja eest summas 196,75 eurot ning saamata saanud töötasu eest viivise suuruses 0,13 % kalendripäeva eest summas 4013,91 eurot.
5.Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, kuna OÜ Vaike ja Partnerid juhatuse ainuliige on Emma Ehatrova ja direktorit ei ole osaühingul kunagi olnud. Juhatuse ainuliige ei ole sõlminud hagejaga töölepingut ega ole kedagi selleks ka volitanud. Esitatud töölepingu koopias puudub pädeva isiku allkiri, juhatuse liikmel ei ole teada, kes on tööandja nimelt töölepingu allkirjastanud. Esitatud nõue ei vasta palgaseaduse nõuetele, kuna esinevad riigimaksu maksmise nõuded, viivised ja muud nõuded, mis võiksid olla esitatud juhul, kui tegemist oleks kehtiva töölepinguga. Puhkusetasu ja viivise nõudes on ilmselt aritmeeritiline viga, kuna päeva keskmine palk on asendatud kuupalgaga ning viivis on arvestatud enam kui aasta eest. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.
6.Kohtuistungil 04.03.2015 jäi hageja oma hagiavalduse juurde ning selgitas, et ta töötas reaalselt ainult augustikuus, septembris neile enam tööd ei pakutud. Objekt asus Sillamäel Kutsehariduskeskuse juures. Juulis maksti palka sularahas. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud e-toimiku kaudu.
II KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, kuulanud ära hageja seletused, tutvunud tsiviilasja ja töövaidluskomisjoni materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Hageja palus hagiavalduses välja mõista saamata jäänud töötasu 2012 augusti ja septembri eest, puhkesehüvitise ja viivise saamata jäänud töötasu eest kokku summas 9731,73 eurot. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta hagi rahuldamata, kuna pooled ei ole töölepingut sõlminud.
9.Töövaidluskomisjoni istungil loobus hageja septembrikuu töötasu nõudest. Töövaidluskomisjoni 19.06.2014 otsusega on lõpetatud menetlus oktoobrikuu töötasu nõudes avaldaja loobumise tõttu. Hageja oktoobrikuu 2012 eest töötasu nõuet töövaidluskomisjonile esitanud ei ole. Seega on töövaidluskomisjon ilmselgelt ekslikult oma otsuses märgitud septembrikuu töötasu nõude asemel oktoobrikuu töötasu nõude.
10.ITVS § 24 lg1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevats päevast. ITVS § 24 lg2 järgi on kohtusse pöördumise vormiks sellisel juhul hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. ITVS § 24 lg 3 esimene lause sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. ITVS § 24 lg 4 esimese lause sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. ITVS § 24 lg 4 teine lause sätestab, et et sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. ITVS § 25 lg 1 esimene lause sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. ITVS § 25 lg 1 teine lause sätestab, et töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. ITVS § 25 lg 1 kolmas lause sätestab, et kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.
11.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-176-14 04.03.2015 tehtud kohtuotsuse p 10 eelkäsiteletud sätetest tulenevalt järeldanud, et töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel kehtivad mõlemale poolele ühesugused põhimõtted, st et juhul, kui töövaidluskomisjon jätab rahuldamata või rahuldab talle esitatud avalduse osaliselt, siis avaldajal on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldamata osas ja vastaspoolel on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub selle osalisel vaidlustamisel ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega juhul, kui töötaja esitab TVK-le taotluse mõista tööandjalt välja töötasu ja TVK rahuldab selle nõude osaliselt, siis on tegemist olukorraga, kus töötaja peab TVK otsusega mittenõustumise korral esitama ITVS § 25 lg 1 esimese lause järgi hagi selleks, et tema töötasu nõue rahuldataks täielikult.
Praegusel juhul ei ole hageja esitanud ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul maakohtusse hagi töötasu ja viivise nõude osas, milles töövaidluskomisjon otsusega rahuldas avalduse osaliselt. Samuti ei ole hageja vaidlustanud septembrikuu töötasu nõude osas menetluse lõpetamist. Järelikult jõustus töövaidluskomisjoni otsus ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi nõuete osas, mis olid jäetud rahuldamata ja nõude osas, millega TVK lõpetas menetluse.
12.Käesolevas asjas pöördus kohtusse töövaidluse uueks läbivaatamiseks tööandja, so kostja. Kuigi kostja taotluse sõnastuse kohaselt ei ole selles täpsustatud TVK-le esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamise ulatust, nähtub selle sisust kohtu arvates kostja soov vaadata hagimenetluses läbi TVK-le esitatud avaldus üksnes osas, millega TVK oli hageja taotluse rahuldanud. Kostja taotluseks ei saanud mõistlikult võttes olla see, et hagimenetluses vaieldaks töötasu üle, milles oli menetlus avaldaja loobumise tõttu lõpetatud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja TVK-le esitatud avaldust ja kohtuse esitatud hagiavaldust on võimalik hagimenetluses menetleda vaid osas, milles TVK otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töötasu 2234,25 eurot, puhkusetasu 196,75 eurot ning viivise 262,52 eurot. Kuivõrd hageja ei vaidlustanud tähtaegselt TVK otsust osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue 2012 augustikuu töötasu summas 1242,54 euro ning viiviste 3751,37 euro osas ning lõpetati septembrikuu töötasu 2044,28 eurot nõudes menetlus, on TVK otsus selles osas jõustunud ning seetõttu kuulub nende nõuete osas hagi rahuldamata jätmisele.
13.Poolte vahel on vaidlus selles, kas nende vahel on kirjalikult sõlmitud tööleping või mitte. Hageja on kohtule esitanud töölepingu (tl 22-23) , mille kohaselt on J. B. sõlminud 23.07.2012 OÜ Vaike ja Partnerid töölepingu tähtajaga kuni 01.10. 2012.a. Kostja väitel ei ole juhatuse ainuliige sõlminud hagejaga töölepingut ega ole kedagi selleks ka volitanud. Esitatud töölepingu koopias puudub pädeva isiku allkiri, juhatuse liikmel ei ole teada, kes on tööandja nimelt töölepingu allkirjastanud.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest Esitatud töölepingust nähtub, et tööandja nimel on lepingu allkirjastanud direktor A. E.. Kohus möönab, et lepingute sõlmimiseks peab isikul olema pädevus või volitus. OÜ Vaike ja Partnerid juhatuse ainuliikmeks on E. S., kes ei ole väidetavalt ei ole andnud volitust hagejaga töölepingu sõlmimiseks. Nimetatud asjaolu ei ole vaieldamatut tõendamist leidnud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kostja vastuväite, et tööleping on allkirjastatud isiku poolt, kellel puudusid selleks volitused, on ilmselt esitanud põhjusel, et hoiduda kõrvale hagejale töötasu maksmisest. Maksuameti andmetel töötas A. E. OÜ Vaike ja Partnerid. Esitatud töölepingus (tl 22 23) on A. E., kes on kostja juhatuse liikme tütar, allkiri. Tööandja ei ole vaidlustanud hageja poolset töötamise fakti kostja hallataval objektil. Töötaja on teinud tööd ning seaduse kohaselt kohustub tööandja tehtud töö eest tasuma. Juhul, kui poolte vahel puuduks kirjalikult sõlmitud tööleping, ei tooks see iseenesest kaasa töölepingu tühisust (TLS § 4 lg 4) ega muudaks töötasu nõuet alusetuks.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 2012.a augustikuu eest brutosummas 3476,79 eurot. Hageja nõuab töötasu augustis töötatud 270 tunni eest. Vastavalt TLS § 33 lg 1 tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. TLS § 84 lg1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
16.Asjas puuduvad tõendid, et poolte vahel oli kokkulepe ületunnitöö tegemiseks, samuti puuduvad andmed töötundide arvestuse kohta. Seetõttu saab kohus lähtuda augustikuu töötasu arvestamisel normtundidest, milliseid oli 2012 augustis 176 tundi (22 tööpäeva x 8 tundi). Töölepingu kohaselt on pooled kokku leppinud töötasu netosummaks 10 eurot tunnis. Seega moodustab hageja töötasu augustis 2012 netosummas 1760 eurot (176 tundi x 10 euro). Kuna tööandjal on kohustus tasuda riigimakse, moodustab töötasu brutosumma 2234,25 eurot (http://palgakalkulaator.com).
17.Hageja palub kostjalt välja mõista puhkusetasu brutosummas 196,75 eurot. Kostja väitel on puhkusetasu arvestuses ilmselt aritmeeritiline viga, kuna päeva keskmine palk on asendatud kuupalgaga. Vastavalt TLS § 71 töölepingu lõpetamisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutama jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja töötas kostja juures ajavahemikus 23.07.2012 kuni 31.08.2012, so 40 tööpäeva. Kui puhkus on 28 kalendripäeva, siis iga töötatud päev A.b 28/365 ehk 0,0767 puhkusepäeva. Lähtuvalt hageja poolt töötatud päevade arvust, on puhkusepäevade arvuks 3 kalendripäeva. Lähtuvalt hageja poolt esitatud töötasust (mis on madalam tegelikust keskmisest töötasust) on ühe kalendripäeva maksumus 65,94 eurot (2044 : 31) ning puhkusetasu moodustab 197,81 eurot (3x65,94). Kostja on küll viidanud aritmeetilisele veale, kuid omapoolset keskmise palga ja puhkusetasu arvestust esitanud ei ole. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele puhkusetasu hageja poolt nimetatud suuruses, so 196,75 eurot.
18.Hageja taotleb kostjalt saamata jäänud töötasult ja puhkusetasult viivise viivitatud 540 päeva eest väljamõistmist. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Tööleping lõppes 01.10.2012.a, millisest kuupäevast muutusid hageja nõuded seega sissenõutavaks. VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas (kuni 15.04.2013 redaktsioon). Alates 15.04.2013 kehviva VÕS § 113 lg1 teise lause redaktsioonis loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1.01 2013. a 0,75 % ning enne 01.07.2013 a 0,50 % enne 01.01.2014 0,25% .
Avaldaja taotleb viivise väljamõistmist 540 päeva eest. Kuigi kostja on viivitanud 2012.a augustikuu töötasu 2234,25 eurot ning puhkusetasu 196, 75 senti, kokku 2431 eurot väljamaksmisega kuni käesoleva ajani, saab kohus viivise väljamõistmisel lähtuda hageja poolt viivitatud päevade arvuna märgitust. Seega on viivise suuruseks 262,54 eurot (2431 x 0,02 (päeva intressimäär 8,25 : 365 ) /100 x 540).
19.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2234,25 eurot, puhkusetasu 196,75 eurot ning viivise 262,54 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kA.vad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab põhjendatud olevat jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.