Hageja: E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx xxxx, Xxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxx), Hageja lepinguline esindaja: Margo Põbo (Priit Palmiste Advokaadibüroo; e-post: [email protected]) Kostja: Konekesko Eesti AS
RESOLUTSIOON
1.Jätta E. K. hagi Konekesko Eesti AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja arestitud kinnistu hinna vaidlustamiseks menetlusse võtmata ning tagastada esitajale.
2.Menetluskulud jäävad E. K. kanda Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 372 lg 5).
ASJAOLUD
1.10.03.2015 kell 15:46 esitas E. K. esindaja M. Põbo kohtule hagi Konekesko Eesti AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, arestitud kinnistu hinna vaidlustamiseks ja esmase õiguskaitse taotluse. Hagiavaldus jõudis kohtunikuni 11.märtsil 2015.
2.Hagiavalduse kohaselt Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2012 määrusega tsiviilasjas 2-06-130 kohus kohustas FIE-t A. K.’t maksma AS-ile Konekesko Eesti 63 911,65 eurot ja seadis hüpoteegi Xxxxxx kinnistule (registriosa nr xxxxxxx) summas 15 977,91 eurot AS Konekesko Eesti kasuks. Kohtutäitur koostas 17.12.2014 täitmisteate nr 176/2014/2509, milles alustati hageja suhtes täitemenetlus ja otsustati kohtutäituri tasu väljamõistmine. 02.02.2015 on kohtutäitu edastanud hagejale kinnisvara arestimise teate, millega kohtutäitur teavitas hagejat xxxxxxxxx, Xxxx vallas, Xxxxxx külas Xxxxxx kinnistu arestimisest. 16.02.2015 on kohtutäitur hageja kinnistu uuesti arestinud. Täitmisdokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 206-130. Hageja esitas 31.12.2014 kaebuse kohtutäituri täitmisteate ja kohtutäituri tasuotsuse peale. 08.01.2015 otsusega kohtutäitur jättis hageja kaebuse läbi vaatamata. Hageja ei nõustu tema suhtes 17.12.2014 täitemenetluse alustamise ja Xxxxxx kinnistu arestimisega järgmistel põhjendustel:
2-15-3743
2.1.Hageja leiab, et ei ole täitmisdokumendi mõttes võlgnik ja täitmisdokumendis on lubamatult koormatud hagejale kuuluvat Xxxxxx kinnistut. Hageja leiab, et Xxxxxx kinnistule seatud hüpoteek on tühine. Hageja ei osas ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2012 määrusest nr 2-06130, mida kohtutäitur käsitleb täitedokumendina, võimalik välja lugeda ühtegi nõuet. Hagejat ei olnud kohtumenetlusest teavitatud ja hageja ei ole kunagi olnud kaasatud nimetatud menetlusse poole või kolmanda isikuna. Hageja ja A. K. vahel sõlmiti 14.12.2009 abieluvaraleping nr 3001, mille punkti 3.1.2 alusel on hageja lahusvaraks lepingu punktis 1.10. nimetatud Xxxxxx kinnistu. Xxxxxx kinnistu kuulus ka täitedokumendiks oleva kohtulahendi tegemise ajal hageja lahusvarasse. Hageja leiab, et täitedokument on tema suhtes lubamatu ja puudub igasugune alus tema lahusvara arestimiseks ja sundtäitmise läbiviimiseks tema vara suhtes. Hageja käest ei ole kunagi küsitud luba Xxxxxx kinnistu koormamiseks ja ta ei ole andnud nõusolekut kohtuliku hüpoteegi seadmiseks temale kuuluvale kinnistule. Hagejat menetlusse ei kaasatud ning ta ei olnud hüpoteegi seadmisest isegi mitte teadlik. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega ei ole hagejale pandud ühtegi kohustust, seega ei ole hageja suhtes alustatud menetlus õiguspärane ega põhjendatud ja tuleb lõpetada. Kuna hageja suhtes ei ole täitedokumenti, ei ole tema suhtes võimalik täitemenetlust läbi viia. Hageja on seisukohale, et puuduvad dokumendid, mis lubaksid hageja abikaasa vastu suunatud nõuete täitmiseks realiseerida hagejale kuuluvat lahusvara, hageja nõusolekut hüpoteegi seadmiseks ei ole küsitud ja käesoleval ajal on kõnealune hüpoteek kustutatud, mistõttu ei kuulu täitedokument Xxxxxx kinnistu osas täitmisele ja sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada.
2.2.kinnisasja arestimiseks koostab kohtutäitur akti, milles peavad sisalduma TMS §-ides 143 ja 74 nõutavad andmed. TMS § 74 lg 1 alusel hinnatakse asi arestimisel, lg 2 järgi tuleb juhul, kui arestimise ajal ei olnud asja väärtust võimalik hinnata, seda teha viivitamata pärast arestimist ja hindamistulemus märgitakse arstimisakti. TMS § 143 p 4 alusel märgitakse kinnisasja arestimise akti kinnisasja hind. Xxxxxx kinnistu arestimisakt on koostatud 02.02.2015, aktis puudub kinnistu hind, mistõttu ei ole hagejal võimalik Xxxxxx kinnistu hinda TMS § 74 lg 7 ja TMS § 217 lg 1 alusel kaebusega vaidlustada.
2.3.Hageja ei nõustu Pindi Realia Group poolt pakutud Xxxxxx kinnistu eeldatava müügihinnaga 65 000 eurot. TMS § 74 lg 7 alusel võib võlgnik kohtutäituri määratud hinna TMS § 217 lg-s 1 ettenähtud korras vaidlustada. Hageja leiab, et Pindi Realia Group’i poolt pakutud Xxxxxx kinnistu eeldatav müügihind (1300 €/ha) on turul pakutavast alghinnast peaaegu poole odavam. Hageja toob välja, et Maa-ameti kirjalikel enampakkumistel 03.02.2015 ja 19.02.2015 müügis olnud, xxxxxx vallas asuvate maatulundusmaa kinnistute keskmine alghind on vähemalt 2450 €/ha, enampakkumisel kujunevad müügihinnad tõenäoliselt veel kõrgemaks. Hageja hinnangul peaks 52 ha suuruse Xxxxxx kinnistu alghind olema 125 840,00 €. Seetõttu hageja leiab, et Xxxxxx kinnistu hindamine tuleb tühistada ja kinnistu tuleb uuesti hinnata TMS § 74 lg 8 järgi kohtu määratud eksperdi poolt.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 punktis 2 nimetatud esimese ja kolmanda alternatiivi alusel keelduda, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. TsMS § 372 lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
4.Hagiavalduses kirjeldatud ja hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt algatas kohtutäitur Ave Kolsar 08.01.2013 hageja suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 170/2013/27) Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2012 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-06-130 alusel. Hageja hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tugineb väidetele, et Tallinna 2(5)
2-15-3743 Ringkonnakohtu määrusega seati hageja teadmise ja nõusolekuta täiendavalt kohtulik hüpoteek hagejale lahusvarana kuuluvale Xxxxxx kinnistule Konekesko Eesti AS kasuks summas 15 977,91 €. Hageja toob esile, et hüpoteek on tühine, kuna Xxxxxx kinnistu kuulub temale 14.12.2009 abieluvaralepingu alusel, hageja selles tsiviilasjas menetlusosaline ei olnud ning hageja nõusolekut hüpoteegi kinnistusraamatusse sisse kandmiseks ei ole küsitud. Lisaks on kohtumäärusega hageja kinnistule seatud hüpoteek kustutatud 13.12.2012, s.o enne täitemenetluse alustamist, ning muid võimalikke nõudeid hageja vastu täitedokumendiks olevast kohtumäärusest ei tulene.
5.Kohus leiab, et hageja seisukohad on ilmselt ekslikud. 08.02.2012 kohtumääruse resolutsiooni punkt 1.2. on sõnastatud järgmiselt: „1.2. Kompromissi jäävad tagama Pärnu Maakohtu 11.06.2009 määrusega seatud kohtulikud hüpoteegid ning täiendavalt seatakse hüpoteek Xxxxxx kinnistule (registriosaga nr xxxxxxx) summas 15 977,91 € (250 000 kr) AS Konekesko Eesti (registrikood 10702447) kasuks.“ Kinnistusraamatu registriosa väljavõttest nähtuvalt on hagejale kuuluv Xxxxxx kinnistu hagi esitamise ajal koormatud kahe kehtiva hüpoteegiga: 1.järjekohale on 27.11.2001 sisse kantud hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks; 2.järjekohal on kohtulik hüpoteek 750 000 krooni Konekesko Eesti AS kasuks, mis on kohtu 11.06.2009 määruse alusel kinnistusraamatusse kantud 25.09.2009, s.o enne hageja ja A. K. vahel 14.12.2009 abieluvaralepingu sõlmimist, millega Xxxxxx kinnistu väidetavalt jäi hageja lahusvaraks. Eeltoodust järelduvalt sai hageja abieluvaralepinguga oma lahusvaraks kinnistu, mis juba oli Konekesko Eesti AS kasuks kohtuliku hüpoteegiga koormatud. Selle hüpoteegi kehtivuse kohta ei ole hageja ühtegi vastuväidet esitanud. Kohus siinkohal märgib, et abieluvararegistrist nähtuvalt on A. K. ja E. K. lisaks hagiavalduses nimetatud 14.12.2009 abieluvaralepingule sõlminud 18.02.2010 uue abieluvaralepingu. Abieluvaralepinguid ei ole kohtule esitatud ning nende sisu ei ole kohtule teada.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2012 määruse alusel Xxxxxx kinnistu registriosa nr xxxxxxx IV jakku 3. järjekohale kantud kohtulik hüpoteek summas 15 977,91 eurot Konekesko Eesti AS kasuks on küll 13.12.2012 kustutatud, kuid kohtute infosüsteemi andmetel on ka 2. järjekoha kohtuliku hüpoteegi aluseks olev 11.06.2009 kohtumäärus tehtud tsiviilasjas 2-06-130 (Konekesko Eesti AS hagi A. K. vastu) hagi tagamiseks ning varasemate hagi tagamise abinõude kehtima jäämisele viidatakse ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2012 määruses, mis on vaidlusaluses täitemenetluses täitedokumendiks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lg-st 2 tulenevalt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Kompromissi kinnitav kohtumäärus on õigusjõult võrdne kohtuotsusega ning seda on võimalik sundkorras täita. AÕS §-idest 364 ja 352 tulenevalt on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Eeltoodust järelduvalt ei põhista 08.02.2012 kohtumääruse alusel alustatud sundtäitmise lubamatust üksnes asjaolu, et selle määrusega Xxxxxx kinnistu koormamine Konekesko Eesti AS kasuks täiendava kohtuliku hüpoteegiga on tühine ning et see kohtulik hüpoteek on enne täitemenetluse alustamist kustutatud. 11.06.2009 kohtumäärusega kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi kohta ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Sissenõudjal on seega jätkuvalt õigus nõuda Tallinna Ringkonnakohtu määruse täitmist sundkorras ja täitemenetluses nõude rahuldamist hagejale kuuluva kinnistu arvel hüpoteegisumma ulatuses. Kohus on eelneva alusel seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik, eeldades hageja esile toodud faktiliste asjaolude õigsust ning hagejal ei ole hagiga taotletud eesmärki (tema suhtes lubamatu täitemenetluse lõpetamine) selle hagiga võimalik saavutada.
7.Lisaks kohus leiab, et hageja on kaotanud õiguse tugineda 08.02.2012 kohtumääruse alusel täitemenetluse alustamise õigusvastasusele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §TMS § 217 lg 1 näeb ette, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu 3(5)
2-15-3743 tegemisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. TMS § 218 lg 1 järgi võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule. Hagiavaldusele lisatud kohtutäituri Rocki Alberti 08.01.2015 otsusest kaebuse kohta täiteasjas 176/2014/2509 nähtub, et E. K. esitas kohtutäiturile Aive Kolsarile 25.01.2013 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus lõpetada täitemenetluse E. K. suhtes ning tühistada 08.01.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse nr 170/2013/27. Kohtutäitur A. Kolsar jättis 14.03.2013 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata ja otsustas anda täitemenetluse üle sissenõudja poolt valitud Pärnu tööpiirkonna kohtutäiturile (Rocki Albertile). Kohtutäitur A. Kolsari otsuse peale kaebuse rahuldamata jätmise kohta hageja kaebust maakohtule ei esitanud. Samuti ei ole hageja kaebusega maakohtule vaidlustanud kohtutäitur Rocki Alberti 08.01.2015 otsust hageja 31.12.2014 kaebuse läbivaatamata jätmise kohta. Seega on hageja kaotanud õiguse tugineda sellel, et tema suhtes on 08.02.2012 kohtumääruse täitmiseks täitemenetlust alustatud ebaseaduslikult.
8.Hageja on hagiavalduse põhjendustes esitanud vastuväited ka kinnistu arestimisaktile ja kinnistu hinna määramisele. Ühtegi selget nõuet nende vastuväidetega seoses hageja ei ole kohtule esitanud, kuigi hagi on pealkirjastatud ka arestitud kinnistu hinna vaidlustamise hagina. Hagi selles osas ebaselgusele vaatamata kohus peab võimalikuks teha otsustuse hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta ilma hagi eelnevalt käiguta ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata. Hagis kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt ei ole võimalik ka nõude täpsustamise korral kõrvaldada kinnistu arestimise ja hinna määramise vaidlustamise nõude menetletavust takistavat peamist puudust – kohtueelne kohustuslik menetlus on läbimata.
9.Esmalt kohus märgib, et hagiavaldusele lisatud kohtutäituri poolt 02.02.2015 kuupäevaga vormistatud dokument pealkirjaga „Täitetoimingust teatamine, kinnisvara arestimine“ ei ole käsitatav kinnistu arestimise aktina ning hageja vastuväited sellele dokumendile kui arestimisaktile ei ole põhjendatud. TMS § 142 lg 1 sätestab, et kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Kohtutäituri 02.02.2015 dokumendis on üksnes nimetatud arestitav kinnisasi ja selgelt välja toodud, et arestitava kinnisvara ülevaatamine toimub 10 päeva jooksul ning pärast ülevaatust kolmandal päeval toimub kinnisasja arestimise akti koostamine kohtutäituri büroos. TMS § 148 lg 1 kohaselt loetakse arestimine kehtivaks alates ajast, mil arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Praeguses asjas on keelumärge kinnistusraamatusse kantud kohtutäituri 16.02.2015 avalduse alusel 19.02.2015. Hageja viitab ka ise kinnisasja „veelkordsele arestimisele 16.02.2015“, kuid vastavat arestimisakti ei ole kohtule esitatud. Hagiavaldusest ei selgu, kas hageja viibis kinnistu ülevaatamise ja arestimisakti koostamise juures ning kui mitte, siis kas ja millal on ta saanud kätte arestimisakti.
10.TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Hagejal ei ole võimalik arestimisakti ega hinna määramist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames, esitamata eelnevalt kaebust kohtutäiturile. Samuti ei tulene seadusest võlgniku õigust nõuda kohtult kinnisasja hindamist. TMS § 74 lg 7 näeb ette, et võlgnik võib kohtutäituri määratud hinna vaidlustada kohtutäiturile esitatava kaebusega TMS §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult (TMS § 74 lg 8). Samuti tuleb nii kinnistu arestimisakti kui kohtutäituri 02.02.2015 teate vaidlustamise soovi korral hagejal esitada esmalt kaebus kohtutäiturile TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras. 4(5)
2-15-3743
11.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hagi menetlusse võtmata. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu puudub vajadus lahendada hageja taotlust esmase õiguskaitse korras täitemenetluse peatamiseks. Kuna hagiavaldus lisadega on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus hagiavaldust TsMS § 372 lg-s 4 ettenähtud korras füüsiliselt hagejale tagasi ei saada. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 kohaselt õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, esitades selleks kohtule avalduse. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb riigilõivu tasumise aasta lõppemisest kahe aasta möödumisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.