Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
10.03.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-61049
Tsiviilasi
TÕ kaebus Pärnu kohtutäituri Rannar Liitmaa 16.10.2014 otsuse peale täiteasjas nr 175/2001/1002
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.12.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TÕ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja TÕ (võlgnik; isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX X XX-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Monika Meerets Puudutatud isik I Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa (büroo asukoht Rüütli t 51 Pärnus) Puudutatud isik II AS (sissenõudja; isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X XX-X
XXXXXXXXXXX XXXXX XXXXXX XXXXX
XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 08.12.2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TÕ kanda.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.18.11.2014 esitas TÕ (võlgnik) Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu kohtutäituri Rannar Liitmaa 16.10.2014 otsuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Kaebuse kohaselt on Rannar Liitmaa menetluses AS (sissenõudja) avalduse alusel Pärnu Maakohtu 04.11.1991 kohtuasjas nr AA-30/1991 tehtud määrus, millega mõisteti võlgnikult AS (end XXXXXXXX) kasuks välja elatis poolte ühise lapse T ülalpidamiseks alates 24.10.1991 1⁄4 osas võlgniku töötasust, kuid mitte vähem kui 20 rubla kuus.
2.27.09.2013 koostas kohtutäitur sissetuleku (töötasu) arestimise akti, milles märkis, et võlgnetava summa suuruseks on 11 310.43 eurot ning et arestimisele ei kuulu igakuiselt üks miinimumpalk. 17.09.2014 koostas kohtutäitur uue sissetuleku (töötasu) arestimise akti, milles märkis, arestimisele ei kuulu igakuiselt 0,5 miinimumpalka ning et viimane akt asendab 27.09.2013 akti.
3.Võlgnik esitas 17.09.2014 akti peale kaebuse, asudes seisukohale, et 04.11.1991 kohtulahendi täitmisel ei kuulu arestimisele üks miinimumpalk, nagu täitur ka varasemas 27.09.2013 aktis teatas. Täitedokumendi alusel elatise saaja on juba 10 aastat täisealine ja võlgnik peab üleval pidama oma alaealist last KM (sünd XX XX XXXX).
4.16.10.2014 tegi kohtutäitur otsuse nr 175/2014/04, millega jättis avaldaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Otsuse kohaselt on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lõike 11 alusel lubatud arestida kuni pool ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurusest sissetulekust, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele. Nimetatud norm ei tee vahet, kas elatisraha täitmine toimub alaealisele või täiskasvanud lapsele ning et normi kohaldamise eelduseks ei ole asjaolu, kas toimub jooksva elatisraha tasumine või võlgnevuse sissenõudmine. Avaldaja kaebuse põhjendused
5.Avaldaja on seisukohal, et TMS § 132 lõike 11 kohaldamisel on peetud silmas eelkõige alaealise lapse elatisenõude täitmist. Nimetatud säte viidi TMS-i sisse 01.01.2008 jõustunud elatisabi seadusega (ElatisAS). ElatisAS § 2 lõike 1 kohaselt on õigus elatisabile alaealisel lapsel. Elatisabi seaduse seletuskirja kohaselt on TMS puudutavad muudatused tingitud vajadusest tagada elatisenõuete efektiivsem täitmine. Põhiseadus (PS) ütleb, et vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Lapsel on õigus saada ja vanemal kohustus tagada ülalpidamine. Lapse õiguse kaitseks sätestab eelnõu, et elatisraha nõude sundtäitmisel on õigus arestida ka sissetuleku osa, mida seadus üldjuhul võlgniku toimetuleku tagamiseks ei luba. Kui lapsevanem saab kuus sissetulekut alammääras, siis sellele vaatamata peab ta üleval pidama oma perekonda, sh lapsi, mistõttu on õigustatud miinimumpalga arestimine, kui isik vabatahtlikult seda kohustust ei täida. Eelnõu kohaselt on arestitav pool palga alammäärast (TMS § 132 täiendused). Seega, lähtudes ElatisAS-i eesmärgist, on ilmselge, et nimetatud seaduse alusel TMS-i sisse viidud muudatuste eesmärgiks on olnud alaealiste
laste suhtes ülalpidamiskohustuse täitmine ning neile vajaliku ülalpidamise tagamine. Eeltoodut kinnitab mh seletuskirjas esitatud viide PS-le (§ 27) koostoimes perekonnaseaduse (PKS) §-ga 97, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama esmajärjekorras alaealine laps. Lisaks, PKS § 98 lõikest 1 tulenevalt juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, eelistatakse alaealist last teistele.
6.Kohtutäituri otsus ei ole õiguspärane, kuivõrd käesoleval juhul täidetakse elatise võlgnevuse nõuet ja elatise saajaks ei ole alaealine laps. Täitemenetluse käigus sai elatise saaja XX XX XXXX täisealiseks, seega on tegemist isikuga, kes omab iseseisvat sissetulekut ning kelle suhtes avaldajal käesoleval ajal nn jooksev ülalpidamiskohustus puudub. Samas on avaldajal teine, täna veel alaealine laps, kelle suhtes on tal nn jooksev ülalpidamise kohustus. Olukorras, kus täisealiseks saanud lapse elatisevõlgnevuse täitmisel eelistatakse täisealist last alaealisele lapsele, rikutakse alaealise lapse õigusi ning see on vastuolus PKS § 98 lõikes 1 sätestatuga. Kohtutäituri seisukoht
7.Kohtutäitur on seisukohal, et TMS § 132 lõike 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurusest sissetulekust. TMS § 132 lõige 11 ei tee vahet, kas elatisraha tasumine toimub alaealisele või täiskasvanud lapsele. Samuti ei ole antud normi kohaldamise eelduseks asjaolu, kas toimub jooksva elatisraha tasumine või võlgnevuse sissenõudmine. TMS § 132 lõike 11 regulatsiooni olemusest lähtuvalt tuleb elatisraha saajaid kohelda võrdselt. Seega ei ole asjakohane avaldaja väide, et kinnipidamist ei tohi teostada palga alammäärast poole ulatuses, kuna täitemenetluse korras toimub elatisraha sissenõudmine täisealisele lapsele. TMS § 132 lõike 11 kohaldamise eelduseks on asjaolu, kas elatisraha võlgnevust on võimalik sisse nõuda võlgnikult muu vara arvelt või mitte. Käesoleval juhul on täitemenetlus nr XXX/XXXX/XXXX algatatud 02.07.2001, s.o ca 13 aastat tagasi. Täitemenetluse kestel on tänaseni sundkorras võlgnevusest 11 504.10 eurost täidetud sundkorras üksnes 265.42 eurot (2,31%). Võlgnikul puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Kahtlemata saab käesoleval juhul lugeda täitemenetluses võlgniku pikaajalist varatust ja võlgnevuse äärmiselt vähest täitmist 13 aasta jooksul eelduste täitmiseks TMS § 132 lõike 11 kohaldamisel. Viide ElatisAS § 2 lõikele 1 ei ole asjakohane. Antud norm sätestab, kellel on õigus saada elatisabi, mitte elatusraha võlgnevuse sissenõudmist täitemenetluse korras. Elatusraha võlgnevuse sissenõudmisel peab kohtutäitur lähtuma TMS-i regulatsioonist, mitte ElatisAS-st ning selle seletuskirjast. Lähtudes formaliseerituse printsiibist (kohtutäituril puudub pädevus õigusvaidluse lahendamiseks) ning TMS § 132 lõike 11 grammatilisest tõlgendusest (õigusnormi tekstist lähtumine), peab kohtutäitur viivitamatult võtma tarvitusele kõik seadusest tulenevad abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8). Sissenõudja seisukoht
8.Sissenõudja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. On arusaadav, et avaldajal on praegu kohustus ülal pidada oma alaealist last, kuid samuti oli see kohustus tal ajal, kui poeg T oli alaealine. Kuna ta ei täitnud oma kohustust tasuda alaealisele pojale elatist ajal, mil laps oli veel alaealine, tuleb seda teha tagantjärele.
Maakohtu määruse põhjendused
9.Maakohus jättis kaebus kohtutäituri menetluskulud kaebuse esitaja kanda.
16.10.2014
otsuse peale rahuldamata ja
10.Avalduse kohaselt on AS avalduse alusel TÕ suhtes algatatud täiteasi nr XXX/XXXX/XXXX Pärnu Maakohtu 04.11.1991 kohtuasjas nr AA-30/1991 tehtud määruse täitmiseks. Nimetatud kohtulahendi alusel mõisteti avaldajalt AS kasuks välja elatis poolte ühise lapse ülalpidamiseks alates 24.10.1991. 17.09.2014 koostas kohtutäitur sissetuleku (töötasu) arestimise akti, milles märkis, arestimisele ei kuulu igakuiselt 0,5 miinimumpalka.
11.TMS § 132 lõike 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurusest sissetulekust. Seega on TMS § 132 lõige 11 erinormiks lõike 1 suhtes. Kohus nõustub kohtutäituriga, et TMS § 132 lõige 11 ei tee vahet, kas elatisraha tasumine toimub alaealisele või täiskasvanud lapsele. Seda enam, et elatise võlgnevus on käesoleval juhul tekkinud ajal, mil tänaseks täisealiseks saanud laps oli alaealine. Samuti ei ole antud normi kohaldamise eelduseks asjaolu, kas toimub jooksva elatisraha tasumine või võlgnevuse sissenõudmine. TMS § 132 lõike 11 regulatsiooni olemusest lähtuvalt tuleb elatisraha saajaid kohelda võrdselt. Seega ei ole asjakohane avaldaja väide, et kinnipidamist ei tohi teostada palga alammäärast poole ulatuses, kuna täitemenetluses korras toimub elatisraha sissenõudmine täisealisele lapsele. Täitemenetlus on kestnud ca 13 aastat, mille jooksul on tänaseni sundkorras võlgnikult sisse nõutud võlgnevusest 11 504.10 eurost vaid 265.42 eurot. Selles mõttes on TMS § 132 lõige 11 kohaldamise eeldused täidetud. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel. Seega on kohtutäitur õigesti võtnud tarvitusele vajalikud meetmed, s.o arestinud TÕ pool ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurusest sissetulekust. Mis puudutab avaldaja väidet, et tal on ülalpidamisel ka alaealine laps, siis kohus märgib, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. TÕ ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust TH ees sisuliselt 1991. aastast ning seega on kohtu hinnangul kohtutäitur kohaldanud õigesti TMS § 132 lõiget 11. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja käsitlusega, millest võiks järeldada, et kui alaealise ülalpidamiskohustuse olemasolu ajal ei ole temale ülalpidamist antud, siis tema täisealiseks saamisel tuleb eelistada teist alaealist ülalpeetavat.
12.Samuti märgib kohus, et avaldaja viide elatisabi seaduse (ElatisAS) § 2 lõikele 1 ei ole käesolevas asjas asjakohane. Antud norm sätestab, kellel on õigus saada elatisabi, mitte elatusraha võlgnevuse sissenõudmist täitemenetluse korras. Kaebuse esitaja viide nimetatud seaduse jõustamisele koos TMS § 132 lõikega 11 on küll õige, kuid see ei tähenda, et avaldaja tõlgendus oleks asjakohane. Määruskaebus
13.Sissenõudja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tühistada
kohtutäituri 11.09.2014 otsus ja jätkata täitemenetluse läbiviimist.
14.Maakohus kohaldas ebaõigesti TMS § 14. Vaidlusaluses asjas ei ole täitmisel rahaline nõue, seega nimetatud säte ei kohaldu. Ka ei sisalda § 14 sellist alust täitemenetluse lõpetamiseks, mida saaks kvalifitseerida TsMS § 48 lõike 1 punkti 8 mõttes muu täitemenetluse lõpetamise alusena. Vastused määruskaebusele
15.Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 alusel ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Maakohus on asjakohases ulatuses vastanud kõigile kaebuse esitaja väidetele ja määruskaebuses kordab kaebaja juba esitatud seisukohti, mistõttu ei pea kolleegium neile eelmises lauses esiletoodud põhjendustel mõistikuks uuesti vastata.
18.TsMS § 171 lõike 1 alusel jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud kaebuse esitaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 2 ja lõikele 2, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lõike 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-147-14, punkt 22). /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.