2-14-61049/15 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

7.Kohtutäitur on seisukohal, et TMS § 132 lõike 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurusest sissetulekust. TMS § 132 lõige 11 ei tee vahet, kas elatisraha tasumine toimub alaealisele või täiskasvanud lapsele. Samuti ei ole antud normi kohaldamise eelduseks asjaolu, kas toimub jooksva elatisraha tasumine või võlgnevuse sissenõudmine. TMS § 132 lõike 11 regulatsiooni olemusest lähtuvalt tuleb elatisraha saajaid kohelda võrdselt. Seega ei ole asjakohane avaldaja väide, et kinnipidamist ei tohi teostada palga alammäärast poole ulatuses, kuna täitemenetluse korras toimub elatisraha sissenõudmine täisealisele lapsele. TMS § 132 lõike 11 kohaldamise eelduseks on asjaolu, kas elatisraha võlgnevust on võimalik sisse nõuda võlgnikult muu vara arvelt või mitte. Käesoleval juhul on täitemenetlus nr XXX/XXXX/XXXX algatatud 02.07.2001, s.o ca 13 aastat tagasi. Täitemenetluse kestel on tänaseni sundkorras võlgnevusest 11 504.10 eurost täidetud sundkorras üksnes 265.42 eurot (2,31%). Võlgnikul puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Kahtlemata saab käesoleval juhul lugeda täitemenetluses võlgniku pikaajalist varatust ja võlgnevuse äärmiselt vähest täitmist 13 aasta jooksul eelduste täitmiseks TMS § 132 lõike 11 kohaldamisel. Viide ElatisAS § 2 lõikele 1 ei ole asjakohane. Antud norm sätestab, kellel on õigus saada elatisabi, mitte elatusraha võlgnevuse sissenõudmist täitemenetluse korras. Elatusraha võlgnevuse sissenõudmisel peab kohtutäitur lähtuma TMS-i regulatsioonist, mitte ElatisAS-st ning selle seletuskirjast. Lähtudes formaliseerituse printsiibist (kohtutäituril puudub pädevus õigusvaidluse lahendamiseks) ning TMS § 132 lõike 11 grammatilisest tõlgendusest (õigusnormi tekstist lähtumine), peab kohtutäitur viivitamatult võtma tarvitusele kõik seadusest tulenevad abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8). Sissenõudja seisukoht

11.TMS § 132 lõike 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurusest sissetulekust. Seega on TMS § 132 lõige 11 erinormiks lõike 1 suhtes. Kohus nõustub kohtutäituriga, et TMS § 132 lõige 11 ei tee vahet, kas elatisraha tasumine toimub alaealisele või täiskasvanud lapsele. Seda enam, et elatise võlgnevus on käesoleval juhul tekkinud ajal, mil tänaseks täisealiseks saanud laps oli alaealine. Samuti ei ole antud normi kohaldamise eelduseks asjaolu, kas toimub jooksva elatisraha tasumine või võlgnevuse sissenõudmine. TMS § 132 lõike 11 regulatsiooni olemusest lähtuvalt tuleb elatisraha saajaid kohelda võrdselt. Seega ei ole asjakohane avaldaja väide, et kinnipidamist ei tohi teostada palga alammäärast poole ulatuses, kuna täitemenetluses korras toimub elatisraha sissenõudmine täisealisele lapsele. Täitemenetlus on kestnud ca 13 aastat, mille jooksul on tänaseni sundkorras võlgnikult sisse nõutud võlgnevusest 11 504.10 eurost vaid 265.42 eurot. Selles mõttes on TMS § 132 lõige 11 kohaldamise eeldused täidetud. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel. Seega on kohtutäitur õigesti võtnud tarvitusele vajalikud meetmed, s.o arestinud TÕ pool ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurusest sissetulekust. Mis puudutab avaldaja väidet, et tal on ülalpidamisel ka alaealine laps, siis kohus märgib, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. TÕ ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust TH ees sisuliselt 1991. aastast ning seega on kohtu hinnangul kohtutäitur kohaldanud õigesti TMS § 132 lõiget 11. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja käsitlusega, millest võiks järeldada, et kui alaealise ülalpidamiskohustuse olemasolu ajal ei ole temale ülalpidamist antud, siis tema täisealiseks saamisel tuleb eelistada teist alaealist ülalpeetavat.