Hageja: TA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Levin ja nõustaja KR Kostja: sihtasutus P (registrikood XXXXXXXXXXX, asukoht XXXXXXX XXX XX, XXXXXXX), lepingulised esindajad Liisa Saamot ja Vilve Valk
Kohtuistungi toimumise aeg
09. veebruar 2015, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.11.2014 otsus.
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada TA hagi sihtasutus P vastu ületunnitöö eest täiendava töötasu väljamõistmiseks.
3.Mõista sihtasutuselt P TA kasuks välja täiendav töötasu ajavahemikul 2010. a september kuni 2013.a august tehtud ületunnitöö eest summas 2803,71 eurot (kaks tuhat kaheksasada kolm eurot ja seitsekümmend üks senti).
5.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta sihtasutuse P kanda.
6.Jätta rahuldamata TA taotlus 09.02.2015 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.TA (hageja) ja sihtasutus P (kostja) vahel sõlmiti 01.09.2010 tööleping, mille kohaselt asus hageja tööle XXXXXXXXXXX ametikohale.
2.Hageja esitas 30.09.2013 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse. Avalduse ja selle täienduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista ajavahemikul september 2010 - august 2013 tehtud ületunnitöö lisatasu kokku 3311,27 eurot, kohustada kostjat pidama summeeritud tööaja arvestust ning sõlmima töölepingus valveaja töötundide töötasu kokkuleppe.
3.Töövaidluskomisjon rahuldas 07.11.2013 otsusega nr 4.4-1/2293 avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja ületunnitöö lisatasu 2801,42 eurot. Muus osas jäeti avaldus rahuldamata.
4.Kostja esitas 06.12.2013 Harju Maakohtule taotluse vaadata hageja avaldus läbi hagimenetluse korras hagina osas, milles avaldus rahuldati. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
5.Hageja esitas 23.12.2013 maakohtule kostja vastu täpsustatud hagiavalduse, milles palus välja mõista lisatasu ajavahemikul september 2010 kuni august 2013 töötatud 604,83 ületunni eest kokku 2803,71 eurot.
6.Hagiavalduse kohaselt töötab hageja graafiku järgi haiglas tööpäeviti kella 8.00-16.00 täistööajaga 40 tundi nädalas. Lisaks täidab hageja väljaspool igapäevast tavatööd XXXXXXXXXXX väljakutsevalveid, mille ajal on hageja kodus, täidab vajadusel erakorralisi tööülesandeid telefonis ja interneti teel ning vajadusel tuleb täitma erakorralisi tööülesandeid töökohale (erakorralised operatsioonid).
7.Kuna hageja töötab tavatööd tehes täistööajaga, siis on kõik hageja väljakutsevalvete ajal töötatud aktiivtunnid tegelikkuses ületunnid. Töölepingu p 4.2 kohaselt peab tööandja tööaja arvestamisel rakendama summeeritud tööaja arvestust, kuid tegelikkuses ta seda kohustust ei täida. Hageja on ise koostanud koondtabeli ajavahemiku september 2010 - august 2013 kohta, millest nähtuvad nii igapäevased tavatöö tunnid kui ka väljakutsevalvete ajal töötatud igakuised töötunnid. Hageja arvestusi kinnitavad kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud igakuised palgatabelid. Palgatabelites fikseeritud väljakutsevalvete töötundide koguhulk nimetatud ajavahemikul on 604,83 tundi.
8.Töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg 7 kohaselt maksab tööandja ületunnitöö hüvitamisel rahas töötajale 1,5-kordset töötasu. Kostja on maksnud ületunnitöö eest küll tasu, kuid mitte lisatasu seadusega ettenähtud suuruses. Väljakutsevalvete tasumäärad on kehtestatud kostja juhatuse otsustega.
9.Kostja on leidnud, et kuna juhatuse 04.02.2009 otsuse kohaselt tasustatakse väljakutsevalvete tund 1,5 kordselt põhipalga tunnitasu määrast, siis selles sisaldubki juba tasu ületunni töö eest. Hageja sellega ei nõustu. Tasu valveajal töötatud tundide eest ei ole sama, mis seadusega sätestatud ületunnitasu. Olukorras, kus erakorralise töö tegemine on samaaegselt ka ületunnitöö, tuleb ületundide eest maksta eraldi tasu – st 1,5-kordset töötasu valveajal töötamise eest ning 50% tunnitasu määrast selle eest, et tegemist on ületundidega. Kostja juhatuse 04.02.2009 otsusest ei nähtu, et väljakutsevalvete aktiivtunni tasustamine sisaldaks tasu ületunni töö eest. Ka palgateatistel puudub igasugune viide, et tasud sisaldavad lisatasu ületundide eest.
10.Hageja hinnangul on mõistlik, et erakorralistes tingimustes tehtav töö on kõrgemini tasustatud kui tavatööajal tehtav igapäevane töö. Seega on põhjendatud ka kõrgem tunnitasu. Hagejalt ei ole kunagi küsitud nõusolekut ületunnitöö tegemiseks ega tutvustatud järgmise kalendrikuu tavatöö graafikut. Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on hagejale maksnud tasu väljakutsevalvete nn aktiivtundide eest vastavalt juhatuse otsustes kehtestatud määradele. 04.02.2009 juhatuse otsuses nr 1-6.1/13 on mh sätestatud, et väljakutsevalvete ajal tasustatakse väljatuleku tund 1,5 kordselt põhipalga tunnitasu määrast. TLS § 44 lg 7 kohaselt maksab tööandja töötajale ületunni eest 1,5-kordset töötasu. Kostja on väljakutsevalvete nn aktiivtunde käsitlenud kui ületunde, kuna hageja töötab oma normtunnid alati täis, s.o 40 tundi nädalas. Väljakutsevalvete aktiivitunni tasu sisaldabki juba endas kõrgendatud tunnitasu määra.
12.Kostja ja Tallinna Arstide Liidu vahel 04.06.2009 sõlmitud arstide kollektiivlepingu p 3.3.3. teine lause sätestab, et juhul kui ületunnitöö kompenseerimine vaba ajaga pole võimalik, makstakse töötajale iga ületunni eest lisatasu 50% tema tunnitasupalgamäärast. Hageja pidi olema teadlik töötasustamise põhimõtetest, st asjaolust, et väljakutsevalvete aktiivtunde käsitleb tööandja ületundidena ning seetõttu on need ka tasustatud 1,5-kordselt töötaja tunnipalgamäärast.
13.Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, tuleb arvesse võtta, et hagejale igakuiselt makstava töötasuna ei ole käsitletav töölepingu p-s 5.2.3. nimetatud tasu koduvalvete eest 127,83 eurot (2000 krooni). Valveaeg pole käsitletav tööajana, sest tööülesandeid sel ajal ei täideta. Eelnevaga samal põhjusel pole töötasuna käsitletav ka 01.09.2010 juhatuse korralduse nr 1-9.1/347 alusel hagejale makstud lisatasu 31,96 eurot (500 krooni) koduvalvete eest. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
14.Harju Maakohus jättis 10.11.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et hageja töötab kostja juures alates 01.09.2010 XXXXXXXXXXXXX. Töölepingus leppisid pooled hageja töötasu osas kokku järgmiselt: hageja töötasu suurus on 24 000 krooni, millest 19 000 krooni kuus on põhitöötasu, 3000 krooni kuus on individuaalne lisatasu, 2000 krooni kuus on lisatasu koduvalvete eest. Lisaks kokkulepitule maksab tööandja hagejale 01.09.2010 juhatuse korralduse nr 1-9.1/347 alusel 500 krooni täiendavat lisatasu koduvalve eest.
15.Töölepingu punkti 4.5 kohaselt võib tööandja määrata töötaja väljaspool tööaega kodusesse valvesse. Koduse valve tasustamise kord määratakse kindlaks
kollektiivlepingu või tööandja vastava dokumendiga. Seega ei ole töötajal kohustus teha valveid, vaid see on tema õigus. Samuti loovutas töötaja töölepingu punktiga 4.5 tööandjale õiguse määrata ühepoolselt tasu koduvalvete puhuks.
16.Kuna koduvalve on hagejale vabatahtlik, siis võib teha järelduse, et lisatasu koduvalve eest kuulub selle kalendrikuu töötasu hulka ainult siis, kui hageja reaalselt kalendrikuus koduvalvet teeb. Seega ei kuulu lisatasuna poolte poolt kokkulepitud 2000 krooni (127,83 eurot) ja juhatuse otsusega määratud 500 krooni (31,96 eurot) alati igakuise töötasu hulka, vaid kuulub selle kalendrikuu töötasu hulka, mil hageja on koduvalvet teostanud (lisatööd teinud).
17.Koduvalve puhul tuleb eristada passiivset valveaega ja väljakutsevalvete aktiivaega ehk aktiivtunde. Passiivne valveaeg on aeg, kus töötaja on nn ootel. Aktiivne aeg valveasjast on aeg, kus töötaja reaalselt tegutseb, s.o täidab töökohustusi. On tõendamata, et hageja täidaks aktiivajal teistsuguseid tööülesandeid kui tavatöö ajal.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et hagis märgitud 604,83 ületundi olid ühtlasi väljakutsevalve aktiivtunnid. Samuti puudub vaidlus selles, et kõik need 604,83 tundi ei mahtunud kokkulepitud tööaja normi sisse ja kõik väljakutsevalved planeeriti mõlema poole poolt teadlikult kui ületunnitööd.
19.Valveid planeerides ei suudeta järgida ega kinni pidada TLS §-s 51 ettenähtud igapäevasest ja iganädalasest puhkeaja kestusest. Hageja ei ole tervishoiutöötajana kohtule esitanud mistahes argumente ega tõendeid, et ületundide tegemine ilma TLS § 51 märgitud puhkeaega järgimata kahjustab hageja tervist või tema ohutust. Valvete planeerimine ja teostamine on hagejale vabatahtlik ning hageja on tervishoiutöötajana suuteline objektiivselt hindama vajadusel ise enda tervist ja ohutust TLS § 51 mõttes. Seega pole hageja ja kostja vahelised kokkulepped valvete määramisel tühised. Tervishoiutöötaja saab valvete tegemisest keelduda ja/või eelistada tehtud valvete hüvitamist vaba ajaga. Seega ei ole TLS § 44 mõttega vastuolus, kui kostja kokkuleppel hagejaga teadlikult planeeris ületunnitööd selleks, et tagada kostja poolt nõuetekohase ja ööpäevaringse raviteenuste osutamine.
20.Tööandja väljastab töötajale (viimase nõudmisel) andmeid tööaja arvestuse kohta ja palgateatised töötasu arvutmise ja liikide kohta. Seega saab hageja vajadusel piisavat informatsiooni makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Asjaolu, et kostja ei esita tavatööaja ja valveaja arvestust ühtse dokumendina, ei anna alust väita, et arvestust ei peeta.
21.Pooled pidid mõistma valveid planeerides ja kokku leppides, et kõik valved on täiendav ehk ületunnitöö, kuna valvete tegemisele kulunud aeg kindlasti väljub töölepingus kokkulepitud tööaja normist. Olukorras, kus mõlemale poolele oli ette teada ületundide arv teatud perioodil, pole töölepingu mõttega vastuolus ega keelatud töötajale välja maksta nn ettemaksuna iga kalendrikuu jooksul tehtud ületundide eest hüvitust. Vajadusel saab summeeritud tööaja lõpus teha tasaarvestuse. Tegemist on töötajale soodsama olukorraga.
22.Kostja rakendab ületundide eest lisatasu määrana seadusega kehtestatud 50% määra (TLS § 44 lg 7). Seaduse mõttega ei ole vastuolus, kui hagejale määratud tasu valvete eest sisaldab lisatasu ületundide eest. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
23.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja lisatasu summas 2803,71 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.
24.Kohus jättis alusetult arvestamata kostja juhatuse 04.02.2009 otsuse nr 1-6.1/13, mille kohaselt tasustatakse väljakutsevalvete ajal väljatuleku tund 1,5-kordselt põhipalga
tunnitasu määrast. Otsusest ei nähtu, et tegemist oleks ületunnitöö tasu määraga. 04.02.2009 reguleeris ületunnitöö tasustamist palgaseadus, mille § 14 lg 2 kohaselt ületunnitöö iga tunni eest makstav lisatasu ei tohi olla väiksem, kui 50% selle töötaja tunnipalga määr. Seega tuli ületunnitasu arvestada töötaja põhipalgast koos lisatasudega. Kostja juhatuse otsuses määratud arvestuse alus – põhipalga tunnitasu määr – ei vasta sel ajal kehtinud seadusele. Järelikult ei saa olla tegemist seaduses sätestatud ületunnitasu määraga. Ka 01.07.2009 kehtima hakanud uues töölepingu seaduses hõlmab töötasu kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Seega ei ole ka alates 01.07.2009 seadusega kooskõlas tunnitasu määr, mida arvestatakse põhipalga tunnitasust.
25.Kostja juhatuse 04.02.2013 otsusega määrati uus tasustamise kord. Sellega kehtestati ühtsed tasumäärad kõigile XXXXXXXXXXXXXXX. Sellisel juhul ei saa need sisaldada konkreetse töötaja ületunnitasu. Lisatasude arvestuse põhimõte eeldab, et vastav tasu arvestatakse konkreetse töötaja töötasu alusel.
26.Kostja ei ole esitanud ühtki dokumenti, mis kinnitaks, et ta on arvestanud ja tasunud hagejale valve ajal töötatud aktiivtundide eest ületunnitasu. Hageja palgateatistest nähtub, et ületunnitasu vaidlusalusel perioodil ei ole hagejale arvestatud ega makstud.
27.Väljakutsevalvete ajal tehtav töö on erakorralise ja tavatööst erineva iseloomuga. Hageja osutab väljakutsevalvete ajal ainult erakorralist arstiabi, kus piiratud ajal ja informatsiooni alusel tuleb võtta vastu raviotsuseid.
28.Hageja ei ole loovutanud kostjale õigust määrata ühepoolselt koduvalve tasu suurust. Töötasu suurus on üheks töölepingu oluliseks tingimuseks, milles peavad pooled kokkuleppele jõudma.
29.Koduvalvete tegemine ei ole hagejale vabatahtlik. Hageja ametijuhendi p 3.6.6 kohaselt on hagejal kohustus osaleda koduse valveringi töös. Arstidel on kohustus katta valveajaga kogu tavatööväline aeg ehk tööpäeviti kl 16.00-08.00 ja nädalavahetused. Valvegraafikute kooskõlastamise protseduuri ei saa lugeda koduvalve ega ületundide tegemise kokkuleppeks.
30.Tõendatud ei ole asjaolu, et hageja oleks väljakutsevalveid planeerinud teadlikult ületunnitööna. Vaatamata kohustusele ei ole kostja esitanud ette iga järgneva kuu tavatööaja graafikuid, vaid teinud seda hageja nõudmisel ja üksnes tagantjärele. Seetõttu hageja ei teadnud, et koduvalvete ajal tehtud aktiivtunnid on ületunnid. Ületundide teadlik planeerimine on seadusega välistatud.
31.Kostja ei suuda tavatööd ja valveid planeerides kinni pidada TLS §-s 51 ettenähtud igapäevasest ja iganädalasest puhkeaja kestusest. Kohus asus üllatuslikule seisukohale, et kuna hageja on tervishoiutöötaja, peab ta kohtule esitama argumendid ja tõendid selle kohta, et töötamine ja ületundide tegemine ilma TLS §-s 51 märgitud puhkeaega järgimata kahjustab hageja tervist või tema ohutust. Tööandja seadusjärgseid kohustusi ei muuda ega välista asjaolu, et hageja on tervishoiutöötaja. Tööandja on kohustatud täitma seadust ja lepingut ka siis, kui hageja ei esita talle kaebusi töö- ja puhkeaja nõuete täitmise kohta.
32.Hageja töötasu sisaldab kõiki töö eest makstavaid tasusid. Nii seadus kui ka tööleping sätestab, et hageja töötasu hõlmab tasu koduvalvete eest. Hagejale makstakse lisatasu 2000 krooni (127,82 eurot) selle eest, ta nõustub tegema koduvalveid, olenemata nende tegemisest või arvust. Samuti kuulub hagejale igakuiselt makstav 500 krooni (31,96 eurot) töötasu hulka olenemata valvete tegemisest. Hageja argumente tõendavad palgateatised. Vastus apellatsioonkaebusele
33.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
34.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
35.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 01.09.2010 töölepingu, millega hageja asus kostja juurde tööle XXXXXXXXXXXXX. Töölepingu punkti 5 kohaselt moodustub hageja töötasu põhitöötasust, käesoleva lepinguga kindlaksmääratud lisatasudest ja tööandja otsusel makstavatest muudest lisatasudest. Töölepingu punktist 5 tulenevalt on hageja töötasu 24 000 krooni kuus, millest 19 000 krooni on põhitöötasu, 3000 krooni individuaalne lisatasu ja 2000 krooni lisatasu koduvalvete eest. Kostja juhatuse liikme 17.09.2010 korraldusega makstakse alates 01.09.2010 hagejale veel täiendavat lisatasu koduvalvete eest 500 krooni kuus.
36.Töölepingu punkti 4.5 kohaselt määratakse koduse valve tasustamise kord kindlaks kollektiivlepingu või tööandja vastava dokumendiga. Kostja ning Tallinna Arstide Liidu vahel 04.06.2009 sõlmitud kollektiivlepingu punkti 3.3.3 järgi makstakse töötajale ületunni eest lisatasu 50 % tema tunnipalgamäärast. Kostja juhatuse 04.02.2009 otsuse nr 1-6.1/13 kohaselt tasustatakse väljakutsevalvete ajal väljatuleku tund 1,5-kordselt põhipalga tunnitasu määrast. Kostja juhatuse 04.02.2013 otsusega nr 1-6.1/75 kinnitati alates 01.02.2013 väljakutsevalvete aktiivtundidele kindlad tasumäärad (nt päevane väljakutsevalve tasumäär tööpäeval on 13 eurot/h). Pooled vaidlevad selle üle, kas juhatuse otsustes märgitud väljakutsevalvete aktiivtundide tasu sisaldab ka ületunnitöö lisatasu.
37.TLS § 44 lg 7 sätestab, et ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5kordset töötasu. Kuigi töölepingu seadus ei sisalda töötasu definitsiooni, kuuluvad kolleegumi hinnangul töötasu hulka kõik tasud, mida tööandja maksab töötajale töö tegemise eest. Eeltoodust järeldub, et ületunnitöö tasu arvestamise aluseks tuleb võtta kogu töötajale makstav töötasu (sh lisaks põhitöötasule makstavad lisatasud). Kostja juhatuse 04.02.2009 otsuse kohaselt tasustatakse aktiivtund 1,5-kordselt põhipalga tunnitasu määrast. Hageja põhipalk on töölepingu kohaselt 19 000 krooni. Seega oli aktiivtunni tasu arvestamise aluseks üks osa töötasust (põhipalk), mitte kogu töötasu. Kolleegium märgib, et ka kostja juhatuse 04.02.2009 otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud palgaseaduse § 2 lg 1 kohaselt koosnes palk põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Palgaseaduse § 14 lg 2 sätestas, et ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast. Seega ei saanud ka kostja juhatuse 04.02.2009 otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud palgaseaduse kohaselt olla lisatasu arvestamise aluseks töötasu üks komponent, vaid lisatasu tuli arvestada kogu palgalt.
38.VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 7 kohaselt eelistatakse lepingutingimuse tõlgendamisel tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna ületunnitöö tasu ei saa arvestada töötasu ühe osa pealt, siis pidi kolleegiumi hinnangul lepingupooltega sarnane mõistlik isik mõistma juhatuse 04.02.2009 otsust nii, et otsuses märgitud aktiivtunni hind ei sisalda ületunnitöö tasu. Eeltoodut tõlgendust tuleb eelistada ka VÕS § 29 lg 7 tulenevalt, kuna sellise tõlgenduse kohaselt on lepingutingimus kooskõlas seadusega. Kohtu tõlgendust toetab ka see, et
kostja juhatuse 04.02.2009 otsuses puudub igasugune viide selle kohta, et aktiivtunni hind sisaldab tasu ületunnitöö eest.
39.Kolleegium leiab, et ka kostja juhatuse 04.02.2003 otsus nr 1-6.1/75 väljakutsevalvete aktiivtundide tasumäärade kohta ei sisalda lisatasu ületunnitöö eest. Selle otsusega kehtestati aktiivtundide tasumäärad konkreetse summana kõikidele XXXXXXXXXXXXXXX. Kuna ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja konkreetse töötaja 1,5-kordset töötasu, siis viitab ühtsete tasumäärade kehtestamine kõikidele XXXXXXXXXXXXXXX sellele, et tasumäärades ületunnitöö lisatasu ei sisaldu. Otsuses puudub ka viide selle kohta, et tasumäärad hõlmaksid ületunnitöö tasu. Samas sisaldavad need tasumäärad otsuse kohaselt tasusid töötamise eest ööajal ja riigipühal. Ka see kinnitab, et tasumäärad ei sisalda lisatasu ületunnitöö eest. Samuti ei nähtu palgateatistest, et hagejale makstud tasud sisaldavad lisatasu ületundide eest. Ka asjaolu, et kõik väljakutsevalvete aktiivtunnid olid samaaegselt ületunnid, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole otsustest võimalik järeldada, et otsustes märgitud tasumäärad sisaldaksid tasu ületunnitöö eest.
40.TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Võlaõigusseaduse § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale tehtud ületundide eest täiendavat tasu. Vaidlust ei ole, et 2010.a septembrist kuni 2013. augustini tegi hageja 604,83 ületundi. Hageja on võtnud tunnitasu arvestuse aluseks igakuise töötasu 1565,84 eurot (s.o 24 500 krooni).
41.Kostja on seisukohal, et töötasuna ei ole käsitletav töölepingu punktis 5.2.3 sätestatud lisatasu 2000 krooni kuus koduvalvete eest ning kostja juhatuse 17.09.2010 otsusega makstav lisatasu 500 krooni kuus koduvalvete eest. Kohus kostjaga ei nõustu. Pooled on töölepingu punktis 5 leppinud kokku, et lisatasu koduvalvete eest kuulub töötasu hulka. Seega tuleb ka neid tasusid tunnitasu arvestamisel arvesse võtta. Muus osas ei ole kostja hageja esitatud lisatasu arvestuslikku külge vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud lisatasu arvestus (t lk 38) on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista täiendav töötasu ajavahemikul 2010.a september kuni 2013.a august tehtud ületundide eest summas 2803,71 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele.
42.Ringkonnakohtul puudub vajadus võtta seisukohta küsimustes, kas hagejal on kohustus ületunnitööd teha ning kas on rikutud TLS § 51 nõudeid, kuna need ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust.
43.TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks. Hageja esitas taotluse 09.02.2015 toimunud istungi protokolli parandamiseks. Hageja palub protokollist välja jätta kostja esindaja L. Saamoti lause: „Juba maakohtus me olime nõus välja maksma kogu hagis nõutud summa.“ Kostja esindaja vaidles protokolli parandamise taotlusele vastu. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus ei ole põhjendatud. Kostja esindaja avaldas sellise väite ringkonnakohtu istungil ning kohus on selle õigesti protokollinud. Seega tuleb hageja taotlus protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
44.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi, siis tuleb poolte menetluskulud maa – ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
45.Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud
oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.