Makro Trade Baltic OÜ hagi Pfeifer & Langen Marketing SP.Z.o.o vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 189/2013/1037 6000 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. septembri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Makro Trade Baltic OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja/võlgnik): Makro Trade Baltic OÜ (registrikood 10617776), esindaja vandeadvokaat Heldur Otti
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja/võlausaldaja): Pfeifer & Langen Marketing SP.Z.o.o (registrikood 0000149431), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Maakohtu 18. septembri 2014 otsus muutmata.
Tartu
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Makro Trade Baltic OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Makro Trade Baltic OÜ (hageja) esitas 3. veebruaril 2014 hagi Pfeifer & Langen Marketing SP.Z.o.o (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 189/2013/1037. Hagiavalduse kohaselt on Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva menetluses täiteasi nr 189/2013/2037, mis on alustatud kostja 07.08.2013 täitmisavalduse alusel. Täitmisavalduse kohaselt on kostja nõue hageja vastu 54 552,15 Poola zlotti (s.o ca 12 700 eurot), millele lisanduvad menetluskulud summas 4 299 Poola zlotti ja intressid ca 1000 eurot. Kostja nõue tugineb tema kasuks tehtud Poola Vabariigi Poznan-Stare Rajoonikohtu 20.03.2012 poolakeelsele kohtulahendile nr X GNc 2342/12, selle ingliskeelse tõlke koopiale ning kohtulahendi teinud kohtuniku Arkadiusz Woloszczuk’i poolt 12.06.2013 allkirjastatud eestikeelsele Euroopa täitekorralduse tõendile. Hageja leiab, et esitatud Euroopa täitekorraldus ei vasta EL-s täitekorraldust reguleeriva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EÜ) määrusele nr 805/2004 ning seega puudub TMS § 2 lg 1 p-le 5 vastav täitedokument. EL õigusest tulenevalt ei pea võlgniku nõusolek nõudega nähtuma Euroopa täitekorralduselt, küll aga peab võlgniku vastav nõusolek nõudega nähtuma ametlikust juridiilisest dokumendist, seega antud juhul Poznan-Stare Rajoonikohtu 20.03.2012 kohtulahendist. Lahendist ei tulene hageja obligatoorset nõustumust kohtulahendiga. Täiteasjas puudub nõutav kohtulahendi eestikeelne tõlge. Kostjal puudub võlaõiguslik nõue hageja vastu. Kindlustusselts Euler Hermes S.A poolt täiturile saadetud 06.09.2013 vastuse kohaselt on kindlustusselts omandanud kostjalt kogu nõude summas 54 552,15 Poola zlotti hageja vastu. Kohtutäiturile ei ole esitatud TMS §-s 18 nimetatud dokumente.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei esine täitemenetluse aluseks oleval täitekorralduse tõendil hageja poolt väidetud puudusi ning algselt esinenud puudused on menetluse käigus kõrvaldatud. Hageja on vaidlustanud kõik täitekorralduse täitmata lahtrid, pööramata tähelepanu, mida vastav lahter endast kujutab ning mis on selle täitmise eeldused. Juhul, kui Poznan-Stare Rajoonikohtu otsus tõepoolest tehti Poola menetlusseadustiku või EÜ määruse nr 805/2004 art 13 ja 17 vastu eksides, oleks hageja saanud ning pidanud otsust vaidlustama. Kohtuotsuse kehtivus ei eelda menetlusosalise aktsepti. Hageja on ebaõigesti tõlgendanud mõistet „vaidlustamata nõue“ EÜ määruse nr 805/2004 kontekstis. Täitemenetluse algatamine eeldab mitte kohtuotsuse, vaid täitekorralduse tõendi, tõlkimist eesti keelde (TsMS § 6191 lg 5 ja EÜ
määruse nr 805/2004 art 20). Kostjal on hageja vastu rahaline nõue. Kindlustusandja Euler Hermes S.A ei ole astunud kostja asemel täittemenetlusse sissenõudjana ning ei soovi seda teha ka tulevikus. Juhul, kui hageja täidab enda rahalised kohustused kostjale, annab kostja saadava rahasumma üle kindlustusandjale.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis hagi rahuldamata ning tühistas Tartu Maakohtu 5. veebruari 2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise. Maakohtu põhjenduste kohaselt on TMS § 2 lg 1 p 5 kohaselt täitedokumendiks välisriigi kohtu tunnustatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend. Euroopa täitekorralduse tõendi vorm on lisatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EÜ) määrusele nr 805/2004 Lisana I. Vastavalt EÜ määruse nr 805/2004 art 10 lõikele 1 punktile b päritoluriigi kohtule esitatud avaldusele võetakse täitekorraldus tõend tagasi, kui see on selgelt valesti antud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks esitanud avalduse täitekorralduse tõendi tagasivõtmiseks Poola kohtule. Kuivõrd EÜ määruses nr 805/2004 ei ole väljatoodud juhendit Lisa I punktide täitmise kohta ning määruse eesmärgiks ei ole võimaldada poolikult täidetud täitekorralduse tõendi täitmisele esitamist teises liikmesriigis, tuleb kohtul hinnata, kas 12.06.2013 esitatud täitekorralduse tõend vastab täitedokumentidele esitatud nõuetele. Maakohus viitas EÜ määruse nr 805/2004 art-le 3, art 6 p-le 1 ning art 12 p-dele 1 ja 2. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta on 20.03.2012 Poola kohtulahendile Poola õiguse kohaselt esitanud vastuväiteid või selle vaidlustanud. Kohtule esitatud 12.06.2013 täitekorralduse tõendi p-dest 6 ja 7 nähtub, et otsus on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav ja otsust ei ole enam võimalik vaidlustada ning p-st 9, et kohtuotsus on kooskõlas art 6 lg 1 p-ga b. Hageja vastuväidete kohaselt on täitekorralduse tõend puudulikult täidetud, kuna täitmata on p 12.1 kuni 13.4 ruutväljad. Kohus, hinnates nimetatud punkte, on seisukohal, et alapunkti 12.1 täitmine pole vajalik, kuna p 12 on märgitud kohtukutse kätte andmise kohta eitav vastus ning p 13 tuleb täita üksnes siis, kui päritoluliikmesriigi menetlus ei vasta art 13 ja 17 sätestatud menetlusnõuetele. Seega, arvestades 12.06.2013 täitekorralduse tõendit ja EÜ määruses nr 805/2004 toodud nõudeid, leidis maakohus, et ruutväljade 12.1 kuni 13.4 täitmata jätmine ei tähenda antud juhul täitekorralduse tõendi väljastamata jätmist. Maakohus leidis, et kuivõrd EÜ määruse nr 805/2004 art 20 lg 1 kohaselt reguleerib täitemenetlust selle liikmesriigi seadus, kus täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus täitmisele pööratakse ning kohtule esitatud 12.06.2013 täitekorralduse tõend vastab formaalselt TsMS 6191 lg-le 5, on täitemenetluse algatamine õiguslikult lubatav. Maakohus asus seisukohale, et arvestades eeltoodud põhjendusi ja seda, et kohus saab üksnes formaalselt kontrollida täitekorralduse tõendi vastavust TMS §-s 2 sätestatud täitedokumendile, on Poola Vabariigi Poznan-Stare Rajoonikohtu kohtuniku Arkadiusz Woloszcuki 20.03.2012 kohtuotsuse nr X GNc 2342/12 alusel 12.06.2013 välja antud Euroopa täitekorralduse tõend täitedokument TMS § 2 lg 1 p 5 mõttes. Maakohus märkis, et kindlustusseltsi Euler Hermes S.A 06.09.2013 kirja kohaselt on 04.06.2012 otsuse alusel kindlustusselts hüvitise summas 49 096,93 Poola zlotti kostjale 03.07.2012 välja maksnud. Seega nähtub esitatud tõenditest ja võlanõude ülekandmise lepingu § 4 p-st 2 võlanõude tagasisuunas ülekandmine, millega kindlustusselts on kostjat sisuliselt volitanud sisse nõudma hagejalt võlgnevuse ning kostja on kohustatud võlanõude ülekandmise lepingu § 2 p 4 kohaselt teavitama kindlustusandjat laekumistest ja p-de 3 ja 5 kohaselt edastama maksed kindlustusandjale. Maakohus leidis, et puudub TMS § 221 lg-s 1 sätetatud alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuivõrd võlanõude ülekandmise lepingu sisust ei nähtu, et nõue oleks
loovutatud ja, et hageja kohustus kostja ees oleks lõppenud ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks võlgnevuse tasunud. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse 18.08.2014 kostja poolt esitatud kindlustusseltsi Euler Hermes S.A ja kostja vahel 04.06.2012.a sõlmitud võlanõude ülekandmise lepingu kui tõendi vastu võtmata jätmiseks, kuivõrd kohtule esitatud leping on tõend TsMS § 272 mõttes ning tõendeid selle kohta, et leping ei ole ehtne, kohtule esitatud ei ole. Maakohus tühistas TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise ning jättis vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Makro Trade Baltic OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. septembri 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt taotles apellant asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palus jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei vasta esitatud Euroopa täitekorraldus EÜ määrusele nr 805/2004 ja selle lisaga III ametliku juriidilise dokumendi kohta kehtestatud täitekorralduse tõendi vormistamise nõuetele. Täitekorraldusest ei ole muuhulgas võimalik aru saada, millise suurusega intressimäär kuulub kohaldamisele; 2) ei ole maakohus arvestanud, et täiteasjas puudub EÜ määrusega nr 805/2004 kehtestatud Euroopa täitekorralduse kohustuslikule standardile vastav Euroopa täitekorraldus ning seega TMS § 2 lg 1 p-le 5 vastav täitedokument. EL õigusest tulenevalt ei pea võlgniku nõusolek nõudega nähtuma Euroopa täitekorralduselt, küll aga peab võlgniku vastav nõusolek nõudega nähtuma ametlikust juriidilisest dokumendist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-117-10), antud juhul seega PoznanStare Rajoonikohtu 20.03.2012 kohtulahendist nr X GNc 2342/12. Lahendist ei tulene apellandi nõustumust kohtulahendiga. Puudub kohtulahendi eestikeelne tõlge; 3) ei olnud apellant Poola kohtu otsusest teadlik ja sai sellest teada alles 2013. aasta augustis kohtutäituri kaudu. Tegemist on olulise eksitamisega vastustaja enda poolt, mille tulemusena koorem varastati tema territooriumilt, mistõttu nõuded apellandi vastu on ilmselt alusetud ja kuritahtlikud. Tulenevalt EÜ määruse nr 805/2004 art-st 20 on täitemenetluses vajalike dokumentide muretsemise ja esitamise kohustus sissenõudjal. Kui asjas on esitatud Euroopa täitekorraldus, mis ei vasta määruse miinimumnõuetele (art 13 ja 17), mis tingib mittevastavuse heastamise, siis langeb nõude olemasolu ja põhjendatuse tõendamiskoormis sissenõudjale, mida vastustaja teinud ei ole; 4) ei ole Poola kohtu otsust ega muid menetluse lõpuleviimisega seotud dokumente nõuetekohaselt apellandile kätte toimetatud (sh eestikeelsetena), mistõttu ei olnud apellandil olnud reaalset võimalust oma õiguste kaitsmiseks. 20.03.2012 otsusest ei nähtu ühtegi viidet sätetele, mille alusel on kohus vaidlusaluse summa apellandilt välja mõistnud. Apellandil ja Eesti kohtutel ei saa olla mingit teadmist ega kindlust, et Poolas toimunud kohtumenetluses on olnud täidetud kõik eeldused ja nõuded lihtsustatud menetluse läbiviimiseks: 5) on maakohus jätnud arvestamata, et võlanõude ülekandmise leping ei võimalda veenduda, kas ja millal on väidetav leping jõustunud. Ka kohtutäitur lähtus sellest, et nõue on üle läinud ja vastustajal ei ole õigust sissenõudele; 6) on ebaõige maakohtu järeldus, et võlanõude ülekandmise lepingu sisust ei nähtu, et nõue oleks loovutatud. Asjaolu, et kostjal puudub võlaõiguslik nõue hageja vastu, tõendab kindlustusseltsi
Euler Hermes S.A 09.09.2013 vastus. Kirjas viidatakse Poola Tsiviilseadustiku art 828 lg-le 1, mille kohaselt läheb hüvitise väljamaksmise kuupäeval kindlustatu nõue kahju tekitanud kolmanda isiku suhtes seaduse alusel üle kindlustajale väljamakstud hüvitise suuruse summas. Täiteasjas puudusid menetluse algatamiseks ja läbiviimiseks ehk sundtäitmiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud eeldused; 7) katkeb leping võlanõude ülekandmise lepingu § 3 p 4 kohaselt, kui on aset leidnud täitemenetluse katkestamine apellandi suhtes. Sellise katkestusena on käsitletav Tartu Maakohtu 05.02.2014 hagi tagamise määrus, millega täitemenetlus peatati. Kuna vastustaja seisukoht on, et ta on realiseerinud täitemenetluse raames Euler Hermes S.A-lt omandatud (tulevast regress-) nõuet, siis on ilmne, et see nõue ei tulene Poola Poznan-Stare Rajoonikohtu 20.03.2012 otsusest ega tugine selle alusel väljastatud Euroopa täitekorraldusele.
5.Pfeifer & Langen Marketing SP.Z.o.o vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus apellandi väiteid kohtuotsuses põhjalikult analüüsinud ning leidnud põhjendatult, et apellandi kriitika täitekorralduse suhtes on alusetu. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millistele nõuetele täitekorralduse tõend ei vasta; 2) ei sea tõenäoliselt ükski õigussüsteem kohtulahendi kehtivuse eelduseks võlgniku nõusolekut sellega; 3) on pooltevaheline vaidlus lahendatud Poznani kohtu otsusega ning ringkonnakohus ei saa ümber vaadata teises EL liikmesriigis jõustunud kohtuotsust ega kontrollida selle sisu või õiguslikke põhjendusi. Asjakohatu on ka apellandi poolt hilinenult püstitatud kahtlus, kas Poznani kohus järgis asja lahendades lihtsustatud menetluse läbiviimise nõudeid. Antud tsiviilasjas saab vaidlus olla vaid täitekorralduse, mitte Poznani kohtumenetluse korrektsuse üle; 4) on võlanõude ülekandmise leping poolte poolt allkirjastatud ning lepingusse on märgitud ka sellekohane kuupäev. Apellant ei esitanud taotlust dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks; 5) soovib apellant, et maakohus oleks 04.06.2012 lepingut hinnanud mitte lepinguteksti, vaid selle kohta koostatud kirja alusel. Loovutust kindlustusvõtjalt (vastustajalt) kindlustusandjale ei ole aset leidnud. Leping on kohtule esitatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
18.septembri 2014 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu 18. septembri 2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Ebaõige on apellandi väide, et täitmiseks esitatud Euroopa täitekorralduse tõend ei vasta EÜ määrusega nr 805/2004 kehtestatud täitekorralduse vormistamise nõuetele, kuna täitekorraldusest ei ole muuhulgas võimalik aru saada, millise suurusega intressimäär kuulub kohaldamisele. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega, kuna täitekorralduse p-s 5.2.1. on intressimäär märgitud.
Siinkohal on asjakohatu apellandi viide EÜ määruse nr 805/2004 lisale III, mis sätestab Euroopa täitekorralduse vormi ametliku juriidilise dokumendi kohta. Antud vaidlus on seotud lisaga I, millega on kehtestatud Euroopa täitekorralduse vorm kohtuotsuse kohta.
8.Asjakohatu on apellandi viide Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-117-10. Viidatud kohtulahend käsitleb ametlikku juriidilist dokumenti (s.o määruse lisa III kohast Euroopa täitekorralduse tõendi vormi), kuid tegemist ei ole Euroopa täitekorralduse tõendiga, mis väljastatakse kohtuotsuse kohta (määruse lisa I). Tulenevalt eeltoodust on asjakohatu ka apellandi väide, et Poznan-Stare Rajoonikohtu 20.03.2012 kohtulahendist nr X GNc 2342/12 peab nähtuma võlgniku vastav nõusolek nõudega. Ringkonnakohus selgitab, et EÜ määruse nr 805/2004 art 3 p 1 mõtte kohaselt tähendab võlgniku nõusolek (s.o „vaidlustamata nõue“), et: 1) võlgnik on selgesõnaliselt väljendanud oma nõusolekut omaksvõtuga või otsusega, mis on kohtu poolt heaks kiidetud või koostatud kohtumenetluste käigus; 2) võlgnik ei ole kunagi päritoluliikmesriigi seaduse oluliste menetlustingimustega kooskõlas olevat vastuväidet esitanud; 3) võlgnik ei ole ilmunud või esindatud vastavat nõuet puudutaval kohtumenetlusel pärast esialgse vastuväite esitamist kohtumenetluse käigus, eeldusel, et nimetatud käitumine võrdub nõude või võlgniku esitatud väidetavate faktide möönmisega vastavalt päritoluriigi seadustele; 4) võlgnik on oma nõusolekut selgesõnaliselt ametlikus juriidilises dokumendis väljendanud. Juhul, kui võlgnik leiab, et Euroopa täitekorraldus on välja antud kohtuotsuse kohta, mis käsitleb nõuet, mis ei ole „vaidlustamata nõue“ EÜ määruse nr 805/2004 art 3 p 1 tähenduses, sisalduvad võlgniku õiguskaitsevahendid EÜ määruse nr 805/2004 art-s 10, mille punkti 1a kohaselt vastavalt päritoluriigi kohtule esitatud avaldusele Euroopa täitekorraldus korrigeeritakse, kui selles esineb olulise vea tõttu lahknevusi kohtuotsuse ja tõendi vahel. Sama artikli ja punkti b järgi võetakse Euroopa täitekorralduse tõend tagasi, kui see on selgelt valesti antud. Seega juhul, kui Euroopa täitekorralduse tõend on välja antud kohtulahendi suhtes, millest tulenev nõue ei ole „vaidlustamata nõue“ EÜ määruse nr 805/2004 art 3 p 1 tähenduses, annab see aluse võlgnikule pöörduda Euroopa täitekorralduse tõendi välja andnud kohtu poole tõendi tagasivõtmiseks, s.o täitekorralduse väljastamisel lasub päritoluriigi kohtul kohustus kontrollida vastava nõusoleku olemasolu (või nõudele vastuväidete puudumist), mitte aga täitmisriigi kohtul. Asja materjalidest nähtuvalt on Euroopa täitekorralduse tõendi (I kd tl 118-119) p-s 8 märge, et kohtuotsus on langetatud vaidlustamata nõude kohta art 3 punkti 1 alusel. Kui Euroopa täitekorralduse tõend saabub Eestisse, ei ole Eesti kohtutäituril õigust selle täitmisest keelduda ja Eesti kohtud ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise käigus Euroopa täitekorralduse tõendi sisulist õigsust hinnata.
9.Alusetu on apellandi väide, et Euroopa täitekorraldus ei ole täidetav seetõttu, et puudub vastava kohtulahendi eestikeelne tõlge. EÜ määruse nr 805/2004 art 9 lg 2 kohaselt täidetakse täitekorralduse tõend kohtuotsuse keeles. EÜ määruse nr 805/2004 art 20 lg 2 järgi tuleb täitemenetluse algatamiseks esitada liikmesriigi pädevale asutusele kohtuotsuse koopia, Euroopa täitekorralduse tõend ja vajaduse korral Euroopa täitekorralduse tõlge täitmisriigi ametlikku keelde. Antud asjas oli Euroopa täitekorraldus koostatud eesti keeles, seega on keelenõuded täidetud. EÜ määruse nr 805/2004 art 20 lg 1 kohaselt reguleerib täitemenetlust liikmesriigi seadus, kus täitekorraldus täitmisele pööratakse. Seega toimub antud juhul täitekorralduse täitmine täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel. TMS § 2 lg 1 p 5 alusel on täitedokumendiks täitekorraldus, mitte teise riigi kohtuotsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6191 lg 5 alusel võib täitekorraldus olla ka inglisekeelne (antud juhul on eestikeelne).
10.Lähtudes eeltoodust ei ole asjakohased apellandi väited, mis on esitatud seoses sellega, et talle ei ole Poola kohtu otsust ega muid menetluse lõpuleviimisega seotud dokumente kätte toimetatud, samuti ei ole ka asjakohased väited, mis puudutavad asja sisulist lahendamist Poola kohtus. Nimetatud väited oleks pidanud apellant esitama EÜ määruse nr 805/2004 art 10 kohaselt Euroopa täitekorralduse tõendi väljastanud kohtule, s.o Poola kohtule, kuid apellant ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et oleks esitanud avalduse täitekorralduse tõendi tagasivõtmiseks Poola kohtule. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtutäitur koostas 09.08.2013 täitmisteate (I kd tl 18-19), võlgnikul oli võimalus sellega tutvuda ning hagiavalduses märkis võlgnik, et temal oli võimalus täitekorraldusega tutvuda. Pärast täitekorralduses väidetavate puuduste tuvastamist esitas võlgnik 06.09.2013 täiturile avalduse menetluse lõpetamiseks (I kd tl 20-27), mille kohtutäitur 09.09.2013 otsusega ka rahuldas ja peatas menetluse kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Seega vähemalt septembris 2013 oli võlgnikule teada täitemenetlusest, täitedokumendist ning tehtud Poola kohtuotsusest ning hagiavaldus on esitatud veebruaris 2014. Selle aja jooksul oli võlgnikul võimalik pöörduda EÜ määruse nr 805/2004 art-s 10 sätestatud kohase avaldusega Poola kohtusse täitekorralduse tagasivõtmiseks. Määruse art 23 on sätestatud, et kohus või muu pädev asutus (Eestis on siis kohtutäitur) võib täitemenetluse peatada või täitmist piirata, kui võlgnik vaidlustas kohtuotsuse, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusena või taotles Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimist või tagasivõtmist art-s 10 sätestatud korras. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks eelnimetatud viisil käitunud, seega ei ole kohtutäituril alust keelduda täitemenetluse jätkamisest.
11.Asjas ei ole vaidlust selles, et kindlustusfirma Euler Hermes S.A. tasus 04.06.2012 võlgniku eest võlausaldajale hüvitise summas 49 096,93 Poola zlotti (I kd tl 41). Pooled ei vaidle ka selle üle, et Poola tsiviilseadustiku kohaselt art 828 kohaselt läheb hüvitise väljamaksmise kuupäeval kindlustatu nõue kahju tekitanud kolmanda isiku suhtes seaduse alusel üle kindlustusandjale väljamakstud hüvitise suuruses summas, s.o vaidlust ei ole, et tagasinõudeõigus on kindlustusandjale üle läinud seaduse alusel. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on isikuks, kellel oli õigus nõuda Euroopa täitekorralduse alusel täitemenetluse alustamist. Hageja seisukoha kohaselt puudus täitemenetluse algatamiseks alus, sest kindlustusfirma Euler Hermes S.A. oli tasunud võlausaldajale Pfeifer & Langen Marketing SP.Z.o.o võlgniku eest kohtuotsusega väljamõistetud summa ning seega oli kohtuotsus täidetud ning Euroopa täitekorralduse alusel ei saa täitemenetlust alustada. Kostja vastuväite järgi tuleneb ta nõudeõigus kindlustusandja Euler Hermes S.A ja kindlustusvõtja võlanõude ülekandmise lepingust (I kd tl 184-187). TMS § 221 lg 1 alusel võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Antud juhul on hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tuginenud sellele, et kolmas isik on seadusest tulenevalt osaliselt rahuldanud täitedokumendist tuleneva nõude. Ringkonnakohus leiab, et kuna võlgnik ei ole kohtuotsusest tulenevat nõuet rahuldanud ei võlausaldajale ega kolmandale isikule, siis ei ole alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks, s.o puudub TMS § 221 lg-s 1 nimetatud alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Asja materjalide kohaselt on kindlustusandja maksnud kostjale hüvitist summas 49 096,93 Poola zlotti. Kuna Euroopa täitekorralduse alusel on võla põhiosa suuruseks 54 552,15 Poola zlotti, siis ei ole kolmanda isiku poolt toimunud täielikku nõude täitmist. Asjaolu, et kindlustusandja on
täitnud võlgniku asemel kohustuse võlausaldaja ees, ei muuda võlgniku kohustust täita kohtuotsust.
12.Kindlustusandja Euler Hermes S.A ja kindlustusvõtja Pfeifer & Langen Marketing SP.Z.o.o on sõlminud 04.06.2012 võlanõude ülekandmise lepingu (volituste loovutamine). Hageja väitel ei ole võimalik veenduda, kas viidatud leping on jõustunud, s.o hagejal on kahtlusi lepingu sõlmises üldse ning ka selles, mis ajal leping sõlmiti. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda üksnes lepingupooltele (VÕS § 8). Võlaõiguslik leping, millest tekkinud võlasuhte osaliseks isik ei ole, ei tekita, muuda ega lõpeta tema suhtes tsiviilõigusi ega -kohustusi. Seega kuna apellant ei ole kindlustusandja Euler Hermes S.A ja kindlustusvõtja Pfeifer & Langen Marketing SP.Z.o.o vahel 04.06.2012 sõlmitud lepingu poleks, siis ei tekita, muuda ega lõpeta viidatud leping tema tsiviilõigusi ega –kohustusi ning seetõttu jätab ringkonnakohus apellandi väited, mis on seotud viidatud lepingu kehtivusega (kehtetusega) tähelepanuta.
13.Lähtudes käesoleva otsuse punktis 11 märgitust, otsustamaks, kas Euroopa täitekorralduse sundtäitmine on lubatav või mitte, puudub vajadus hinnata kindlustusandja Euler Hermes S.A ja kindlustusvõtja Pfeifer & Langen Marketing SP.Z.o.o vahel 04.06.2012 sõlmitud võlanõude ülekandmise lepingut. Seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta selles, kas 04.06.2012 võlanõude ülekandmise leping on käsitletav nõude loovutamisena, volitusena või käsunduslepinguna. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui kindlustusandja omandab seadusest tulenevalt nõude, ei ole keelatud selle loovutamine. Samuti ei ole välistatud kindlustusandja poolt käsunduslepingu sõlmimine seaduse alusel omandatud nõude sissenõudmiseks. Kõige eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et täitekorralduse tõend on täitedokumendiks, mida tuleb täita.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Maakohtu vaidlustatud otsus on tehtud enne 01.01.2015 ja seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.