nende Avaldaja: sissenõudja Paldiski linn (asukoht Rae tn 38, 76806 Paldiski; e-post [email protected]); Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts (e-post [email protected]); Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno ( asukoht Kaupmehe 14-41, 10114 Tallinn; e-post [email protected]); võlgnik OÜ XXX (registrikood XXX; asukoht XXX), lepinguline esindaja Rein Küttim (e-post [email protected]).
3.Avaldaja Paldiski linna menetluskulud jäävad kohtutäitur Urmas Tärno kanda, teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Asjaolud
1.Paldiski linn esitas kohtutäitur Urmas Tärnole 14.02.2013.a taotluse täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades, milles sissenõudjaks on Paldiski linn ja võlgnikuks OÜ XXX. Kõik täitemenetlused põhinevad Paldiski linna poolt erinevatel aegadel OÜ-le XXX tehtud ettekirjutustel. Paldiski linn on andnud kõik omapoolsed selgitused kohtutäiturile, kuid vaatamata sellele ei lõpetanud täitur täitemenetlusi. 27.12.2013.a esitas Paldiski linn kohtutäituri tegevusetusele kaebuse. 06.01.2014.a jõudsid Paldiski Linnavalitsusse kohtutäituri otsused täitekulude väljamõistmise kohta, mis olid väidetavalt koostatud 21.11.2013.a. Vaidlustatud otsustega on sissenõudjalt Paldiski linnalt välja mõistetud iga täitemenetluse alustamise tasu summas 19,17 eurot ja iga täiteasja esemeks olnud rahasumma alusel arvestatud pool menetluse põhitasust ning osade täitemenetluste puhul ka täitemenetluse läbiviimiseks tehtud vajalikud kulud. Kogusummas on kohtutäitur mõistnud Paldiski linnalt välja 31 289,39 eurot.
2.16.01.2014.a esitas Paldiski linn kaebuse kohtutäitur Urmas Tärno 21.11.2013.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustele kõigis täiteasjades. Paldiski linn ei vaidlustanud
täitemenetluste alustamise tasude väljamõistmist kogusummas 3 220,56 eurot ning täitemenetluse läbiviimiseks tehtud vajalike kulude väljamõistmist kogusummas 964,50 eurot. Paldiski linn vaidlustas kohtutäituri põhitasu kogusummas 27 104,33 eurot väljamõistmise kõigis täiteasjades. Paldiski linn põhjendas oma kaebust sellega, et kohtutäitur ei ole kõne all olevates täiteasjades teinud täitetoiminguid ning seetõttu ei ole kohtutäituril õigust küsida kohtutäituri põhitasu kokku summas 27 104,33 eurot. Kaebuse läbivaatamisest osavõttu Paldiski linnale reaalselt ei võimaldatud, kuivõrd kaebuse läbivaatamisest teavitas kohtutäitur Paldiski linna 04.03.2014.a varahommikul kell 1.41 ja kaebuse läbivaatamine toimus juba samal päeval kell 16.00. Paldiski linna esindajatel ei olnud reaalselt võimalik kaebuse läbivaatamise juures viibida. Kohtutäitur viivitas otsuse tegemisega. Kohtutäituri 14.03.2014.a otsusega jäeti Paldiski linna kaebus rahuldamata. Kohtutäitur ei vaevunud Paldiski linna kaebuse väiteid sisuliselt analüüsima ning kohtutäituri otsus kujutab endast pelgalt õigusnormide väljatoomist ja konkretiseerimata väiteid.
3.Paldiski linn vaidlustab 14.03.2014.a otsuse täies ulatuses. Kohtutäitur ei ole vaidlustatavas otsuses analüüsinud sissenõudja väiteid. Enamgi, kaevatavast otsusest nähtuvalt on kaebused täitekulude väljamõistmise otsustele esitanud nii sissenõudja kui ka võlgnik. Samas, võlgniku OÜ XXX esindajalt vastavasisulise päringu alusel saadud vastuse kohaselt ei ole võlgnik täitekulude väljamõistmise otsuseid vaidlustanud, sest võlgnikult täitekulusid välja ei mõistetud. Enamgi, kaevatavas otsuses on punktis 1.1. käsitletud võlgnikuna ka Advokaadibürood Lentsius & CASUS. Ka eeltoodud kohtutäituri arusaam ei vasta tõele, sest viimatinimetatud advokaadibüroo ei ole üheski kohtutäitur Urmas Tärno menetluses olevas täiteasjas võlgnikuks.
4.Kehtiva seaduse kohaselt on kohtutäituril õigus saada sissenõudja taotlusel menetluse lõpetamise korral tasu üksnes siis, kui kohtutäitur on teinud täitetoiminguid. Paldiski linnale on teada ainult üks täitetoiming, milleks on OÜ-le XXX kuuluvate kinnisasjade arestimine ning seda tehti ühe täiteasja raames. Ka kohtutäitur ise ei ole oma 19. märtsi,
29.aprilli ja 20. septembri 2013.a kirjades välja toonud rohkemaid täitetoiminguid. Kinnisasjade arestimistoiming tehti enne täitmisteadete kättetoimetamist OÜ-le XXX. Kinnistutele pandi keelumärge kohtutäituri 05.01.2009.a avalduse alusel konkreetse täiteasja raames. Ülejäänud täiteasjades ei ole arestimistoiminguid tehtud. Kaebaja leiab, et pelgalt ühe täitetoimingu (vara arestimine) tegemine ei anna täiturile alust kohtutäituri tasu küsida ka nendes täiteasjades, mille raames keelumärked seati. Täitetoimingute arvestamisel tuleb Paldiski linna hinnangul lähtuda enne 14.02.2013.a teostatud täitetoimingutest. Antud juhul on kohtutäitur täitekulud sissenõudjalt välja mõistnud eraldiseisvalt ehk kohtutäituri põhitasu osas tehtud otsused ei ole kuidagi seostatavad kohtutäituri poolt kantud kulude ja nende väljamõistmisega. Enamgi, Paldiski linn ei vaidlusta kohtutäituri poolt kantud kulude suurust ja nende väljamõistmist.
5.Kohtutäitur on sissenõudjale teadaolevalt osalenud ka tsiviilasja nr 2-09-9796 menetluses. Nimetatud tsiviilasja esemeks oli kohtutäituri 23.02.2009.a otsuste vaidlustamine täiteasjades nr 052/2009/361, 052/2009/362, 052/2009/363, 052/2009/364, 052/2009/365, 052/2009/366, 052/2009/367, 052/2009/370, 052/2009/371, 052/2009/372, 052/2009/373, 052/2009/374, 052/2009/375, 052/2009/376, 052/2009/377, 052/2009/378, 052/2009/379, 052/2009/381, 052/2009/382, 052/2009/383, 052/2009/384, 052/2009/392, 052/2009/393, 052/2009/394, 052/2009/395, 052/2009/397, 052/2009/398, 052/2009/399, 052/2009/400, 052/2009/401, 052/2009/402, 052/2009/403, 052/2009/404, 052/2009/405, 052/2009/406, 052/2009/407, 052/2009/408, 052/2009/409, 052/2009/410 OÜ XXX poolt. Vaidlused päädisid kohtutäituri 23.02.2009.a otsuse tühistamisega Harju Maakohtu 02.10.2012.a
määrusega ehk sissenõudjale arusaadavalt on kohtutäitur teinud täitemenetlustes õigusvastaseid täitetoiminguid. Sellega seonduvalt leiab sissenõudja, et õigusvastase täitetoimingu eest tasu küsida ei saa elik kohtutäituri tasu väljamõistmisel ei saa aluseks võtta neid täitetoiminguid, mis olid õigusvastased.
6.Kaebaja osundab ka sellele, et vaatamata võlgniku (OÜ XXX) kinnisasjade arestimisele ei toimunud 2009.a jaanuarist kuni 2013.a veebruarini võlgnevuse sissenõudmist kohtutäituri poolt. Kohtutäitur oli tegevusetu. Kuna sisuliselt ei toimunud Paldiski linna huvides nõuete täitmist, siis on kohtutäituri poolt tasu nõudmine ilmselgelt põhjendamatu. Alates 14.02.2013.a toimunud täitemenetluste lõpetamisega viivitamine on aga olnud vastuolus nii sissenõudja kui ka võlgniku huvidega.
7.Sissenõudja palub kohtul kaebuse rahuldada ja tühistada Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 14.03.2014.a otsus ja kohustada kohtutäitur Urmas Tärnot uuesti läbi vaatama Paldiski linna 16.01.2014.a kaebus. Võlgniku seisukoht ja põhjendused
8.OÜ XXX nõustub Paldiski linna kaebusega. Kohtutäitur U. Tärno eksib täituri tasu väljamõistmisel ning täituri tasu väljamõistmise otsused on vastuolus seadusega. Kohtutäitur ei ole tänaseni esitanud mitte ühtegi tõendit ega ka selget põhjendust, et ta oleks teinud täiteasjades muid täitetoiminguid kui üksnes täitemenetluse alustamise teatise väljasaatmine. OÜ XXX suutis tuvastada ainult ühe täiendava täitetoimingu, mille kohtutäitur tegi täiteasja nr 052/2008/11802 raames ja selleks täitetoiminguks oli OÜ-le XXX kuuluvate kahe kinnisasja arestimine. Kohtutäitur tegi vastava täitetoimingu 05.01.2009.a. Seega ei ole kohtutäituril kehtiva seaduse kohaselt õigus nõuda ülejäänud täiteasjades suuremat tasu kui täitemenetluse alustamise tasu. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
9.Kohtutäitur märgib, et jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Kõigis asjades on tehtud täitetoiminguid. Kaebuse esitaja on olnud täitekulude tasumisega viivituses üle aasta ning täitekulud on seniajani täielikult tasumata. Kohtu seisukoht ja põhjendused
10.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri ja võlgniku kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikutega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Paldiski linna avaldus tuleb rahuldada.
12.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus
kohtutäitur Urmas Tärno 14.03.2014.a otsusele, kuna sissenõudja leiab, et kohtutäitur ei ole kõne all olevates täiteasjades teinud täitetoiminguid ning seetõttu ei ole kohtutäituril õigust küsida sissenõudjalt kohtutäituri põhitasu summas 27 104,33 eurot. Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud sissenõudja 16.01.2014.a kaebusest.
13.Sissenõudja on oma 16.01.2014.a kaebuses kohtutäiturile tuginenud muuhulgas asjaolule, et kohtutäitur ei ole teinud kõikides täiteasjades täitetoiminguid. Kohtutäitur on 14.03.2014.a otsuses asunud seisukohale, et ta on teinud kõikides täiteasjades toiminguid: on teostanud täiteasjades arveldusarvete arestid, on arestinud võlgnikule kuuluvad kinnisasjad, vaadanud läbi täiteasjadega seotud kaebuseid ja teinud nendes otsuseid. Samuti on kohtutäitur avaldanud, et kohtutäitur on olnud terve aja valmis tutvustama nii võlgnikule kui ka sissenõudjale täiteasju.
14.Kohtutäituri seaduse (KTS, alates 01.01.2010.a kehtiv reaktsioon) § 41 lg 2 järgi kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Seega on tasu saamise eelduseks see, et kohtutäitur on täiteasjas teinud täitetoiminguid. Seaduse tekstis mitmuse kasutamine viitab sellele, et silmas peetakse rohkem kui ühte toimingut. Ka kohtutäituri seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei teki kohtutäituril tasu nõudmise õigust, kui ta on vaid toimetanud kätte täitmisteate ega ole sellele lisaks teinud muid toiminguid. Kohtutäitur Urmas Tärno menetluses on sama sissenõudja täiteavalduste alusel sama võlgniku vastu kokku 168 täiteasja. Seega pidi kohtutäitur sissenõudja kaebuse õigeks lahendamiseks kaebuses välja tooma, kas ja milliseid täitetoiminguid on kohtutäitur igas täiteasjas teinud.
15.Kohtutäitur on seisukohal, et on kõikides täiteasjades teinud rohkem kui ühe täitetoimingu ja seega on tal tekkinud õigus poolele põhitasule igas täiteasjas. Oma väidete kinnituseks esitas kohtutäitur kohtule õiendi, millest nähtub, et kõigis 168 täiteasjas on teostatud lisaks täitmisteate kättetoimetamisele ka pangakontode arestimine krediidiasutustes, on läbi vaadatud kaebusi, tehtud kaebuste suhtes otsuseid, koostatud sundtäitmisega ühinemise avaldusi ja sundtäitmisega ühinemise otsuseid (III kd 46-48). Oma õiendi kinnituseks on kohtutäitur esitanud kohtule täitetoimikud osaliselt põhjusel, et täitetoimikud on suures osas identsed, tegemist on suure koguse toimikutega ja nendest ärakirjade tegemine koormab kohtutäituri bürood (III kd tlk 45).
16.Kohus leiab, et 14.03.2014.a kohtutäituri otsusest ei ole järgitav, milliseid täitetoiminguid on kohtutäitur igas täiteasjas teinud. Sissenõudja on selgelt oma kaebuses tuginenud sellele, et tema hinnangul ei ole täitur kõikides täiteasjades teinud mitut täitetoimingut. Kohtutäitur on vaid üldsõnaliselt vastanud, et kõikides täiteasjades on täitetoiminguid tehtud. Kohus leiab, et selline üldsõnaline vastus koos soovitusega täitetoimikutega tutvuda ei ole kaebuse lahendamiseks piisav. Kui kohtutäituri otsuses puuduvad konkreetsed viited igas täiteasjas tehtud täitetoimingutele, siis puudub menetlusosalisel võimalus saada vastus oma kaebuses esitatud argumentidele ning seega ka võimalus lahendada oma kaebus kohtuväliselt. Eelnev toob kaasa selle, et esmane vaidluse lahendamine, mis TMS § 218 kohaselt peaks toimuma kohtuväliselt, kandub üle kohtumenetlusse. Lisaks toob selliste konkreetsete vastuste puudumine kaasa ka selle, et kohtu jaoks ei ole kohtutäituri otsuse kujunemine järgitav ega kontrollitav ning kohus ei saa anda hinnangut, kas kohtutäitur on kaebuse lahendanud õiguspäraselt.
17.Kohus märgib, et kontrollides kohtutäituri poolt esitatud õiendit ja võrreldes seda asja materjalidega, ei nähtu, et kõikides täiteasjades oleks teostatud nii pangakontode aresti, kui ka koostatud sundtäitmisega ühinemise avaldusi ja sundtäitmisega ühinemise otsuseid. Kohtule esitatud täitetoimikute väljavõtete kohaselt on kohtutäitur 05.01.2009.a esitanud avalduse käsutamise keelumärke seadmiseks täiteasjas nr. 052/2008/11802, kohustanud võlgnikku esitama vara nimekirja täiteasjas nr. 052/2008/11802, arestinud täiteasjas nr. 052/2008/11802 19.05.2009.a võlgniku kinnisasjad registrinumbritega 5708802, 9885402, lahendanud 19.06.2009.a otsusega võlgniku kaebuse täiteasjas nr. 052/2008/11802, koostanud 01.12.2009.a sundtäitmisega ühinemise avalduse täiteasjades 052/2008/11351, 052/2008/11352, 052/2008/11353, 052/2008/11354, 052/2008/11358, 052/2008/11359, 052/2008/11360, 052/2008/11472, 052/2008/11473, 052/2008/11474, 052/2008/11476, 052/2008/11477, 052/2008/11479, 052/2008/11480, 052/2008/11482, 052/2008/11483, 052/2008/11484, 052/2008/11485, 052/2008/11486, 052/2008/11487, 052/2008/11488, 052/2008/11489, 052/2008/11490, 052/2008/11491, otsuse sundtäitmisega ühinemiseks lubamise täiteasjas nr 052/2008/11802. Samuti on kohtutäitur 01.12.2009.a koostanud sundtäitmisega ühinemise avalduse täiteasjades nr 052/2008/11492, 052/2008/11493, 052/2008/11574, 052/2008/11575, 052/2008/11576, 052/2008/11577, 052/2008/11578, 052/2008/11579, 052/2008/11625, 052/2008/11626, 052/2008/11627, 052/2008/11628, 052/2008/11630, 052/2008/11632, 052/2008/11633, 052/2008/11634, 052/2008/11640, 052/2008/11641, 052/2008/11642, 052/2008/11643, 052/2008/11644, 052/2008/11647, 052/2008/11648, 052/2008/11649, 052/2008/11650, 052/2008/11651, 052/2008/11652, 052/2008/11790, 052/2008/11791, 052/2008/11792, 052/2008/11793, 052/2008/11794, 052/2008/11795, 052/2008/11796, 052/2008/11797, 052/2008/11798, 052/2008/11799, 052/2008/11800, 052/2008/11801 ning otsuse sundtäitmisega ühinemiseks lubamiseks täiteasjas nr 052/2008/11802. 02.12.2009.a on kohtutäitur koostanud avaldused sundtäitmisega ühinemiseks täiteasjades nr. 052/2009/216, 052/2009/217, 052/2009/218, 052/2009/219, 052/2009/220, 052/2009/221, 052/2009/222, 052/2009/223, 052/2009/224, 052/2009/356, 052/2009/357, 052/2009/358, 052/2009/359, 052/2009/360, 052/2009/361, 052/2009/362, 052/2009/363, 052/2009/364, 052/2009/365, 052/2009/366, 052/2009/367, 052/2009/370, 052/2009/371, 052/2009/372, 052/2009/373, 052/2009/374, 052/2009/375, 052/2009/376, 052/2009/377, 052/2009/378, 052/2009/379, 052/2009/381, 052/2009/382, 052/2009/383, 052/2009/384, 052/2009/392 ning otsuse sundtäitmisega ühinemiseks lubamiseks täiteasjas nr 052/2008/11802. Kohus leiab, et kuigi täituri poolt esitatud õiendis on näidatud ühtedes ja samades täiteasjades täitetoiminguna nii täitemenetlusega ühinemise avalduse esitamine kui täiteasjaga ühinemise otsuse vastuvõtmine ei saa samas täiteasjas korraga esitada avaldust ühinemiseks kui ühinemise otsust vastu võtta.
18.Lisaks ei saa asuda seisukohale, et kui täitur on esitanud täiteasjas nr 052/2008/11802 arestinud võlgniku kinnisasjad, et siis on arestimistoimingud tehtud kohe ka täiteasjaga nr 052/2008/11802 ühinenud täiteasjades.
19.Kohus märgib ka seda, et kohtutäitur ei ole 14.03.2014.a otsuse andnud oma hinnangut ka sissenõudja väidetele selles, et kohtutäitur on teinud täitemenetluses õigusvastaseid täitetoiminguid ning seega ei saa neid täitetoiminguid arvesse võtta.
20.Kõige eelpooltoodust tulenevalt asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldaja kaebus kohtutäituri 14.03.2014.a. otsusele tuleb rahuldada, nimetatud otsus tuleb tühistada ja saata kaebus uueks läbivaatamiseks kohtutäiturile. Kohtutäituril tuleb kaebuse uuel läbivaatamisel anda hinnang kõikidele sissenõudja poolt kaebuses esitatud väidetele, tuues konkreetselt esile, milliseid õiguspäraseid toiminguid on igas täiteasjas tehtud.
21.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
22.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kohus kaebuse rahuldab, määrab kohus, et avaldaja menetluskulud jäävad kohtutäituri kanda, teiste menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
24.TsMS § 173 lg 4 kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.