Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Ülle Jänes
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.02.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-4436
Tsiviilasi
RR hagi Tallinna linna (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3449,76 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.10.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RR (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XXX, XXXXXXX), lepinguline esindaja Tiina Raja Kostja Tallinna linn (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, asukoht Pärnu mnt 139c/1, Tallinn), lepinguline esindaja Ülle Aliorg Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.10.2014 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta RR kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.RR esitas Harju Maakohtule 29.01.2014 hagi Tallinna linna vastu. Hageja palus tuvastada 30.12.2013 töölepingu nr XXX/X ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping alates 01.01.2014 ja välja mõista kostjalt hüvitis hageja kolme kuu keskmise palga ulatuses 3449,76 eurot neto.
2.Tallinna Linnavalitsuse 23.12.2013 korralduse nr 1772-k „Tallinna linna ametiasutuste koosseisunimestikud koos teenistuskohtade palgaastmetega“ lisaga nr 9 „Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koosseisunimestik koos teenistuskohtade palgaastmetega“ määrati Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koosseisu arvuks 119 teenistuskohta. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kirjaga 30.12.2013 nr 3-8/6367 teatati hagejale, et hageja vabastatakse teenistusest koondamise tõttu 01.01.2014 seoses patrulliosakonna XXXXXXXXX XXXXXXX XXXXXXXXXX töökoha kustutamisega ameti koosseisust. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kokkuleppega 30.12.2013 lõpetati hageja tööleping erakorraliselt majanduslikel põhjustel seoses koondamisega TLS § 89 lg 1 alusel 31.12.2013. Hageja tutvus koondamist puudutavate dokumentidega 30.12.2013.
3.Tallinna Linnavalitsuse 23.12.2013 korralduses nr 1772-k ei ole kajastatud ühtki töökoha koondamist ega koondamise põhjendust, seega ei ole koondatud hageja töökohta ning sellest tulenevalt ei ole võimalik koondada ka hagejat. Koondamise põhjuste kohta on pealiskaudne ja tõenditeta selgitus märgitud kirjas nr 3-8/6367, et vastavalt korraldusele tehakse alates 01.01.2014 ameti koosseisunimestikus rida muudatusi: lõpetatakse kostja valvefunktsiooni teostamine ühel objektil, koolivalve teenus Tallinna viies koolis, vähendatakse patrullifunktsiooni Tallinna linnas jm. Ameti koosseisu vähendatakse 28 teenistuskoha võrra. Eeltoodu tulemusena kustutatakse ka patrulliosakonna XXXXXXXXX XXXXXXX koosseisust viis töökohta, sh XXXXXXXXXX koht ehk hageja töökoht. Koondamisel võeti arvesse töötajate tööalast panust, töökogemusi, käitumist, objektivaldajate hinnanguid ja tehtud märkusi, töötamist erinevatel valveobjektidel ning valveobjekti raskust. Hageja on töötanud valveobjektil XXXXXXXX XXXXXX X, kuid objektivaldaja nõudel hagejat sellele objektile enam ei suunatud. Hageja peamine töökoht oli objektil XXXX XX, kus alates 2014.a loobutakse valveteenuse osutamisest. Kostja märkis, et töömahu vähenemise ja töö ümberkorraldamise tõttu ei ole kostjal hagejale pakkuda tema oskustele vastavat teist tööd, kuna kostja koosseisus ei ole selliseid vabu ametikohti.
4.Väidetavalt arvestas kostja koondamisel hageja tööalast panust. Hagejal puudub info, mida täpsemalt on kostja arvestanud, teenistujate võrdlemisest hagejat teavitatud ei ole
ning mingeid dokumente võrdluse kohta hagejale esitatud ei ole. Hageja oli teenistuses kostja juures 5 aastat ja 11 kuud ja niivõrd pikaaegne töökogemus ei saa kuidagi olla ebapiisav. Kostja hindas väidetavalt hageja käitumist, kuid selgusetuks jäi, mida täpsemalt ning kas see oli kehvem teistest teenistujatest. Alusetu on kostja väide, et hageja töötas valveobjektil XXXXXXXX XXXXXX X, kuid objektivaldaja nõudel hagejat sellele objektile enam ei suunatud. Linnakantselei kinnisvara linna haldusteenistuse korrashoiu osakonna juhataja AK kinnitas 23.01.2014 kirjas, et hageja osas ei ole linnakantselei sellist nõuet esitanud ja käitumise osas otsesed etteheited puuduvad. Hageja hinnangul tulnuks koondamise valikul võrrelda vähemalt kogu osakonna ametnike teenistujaid ning seejärel teha motiveeritud valik. Kostja rikkus TLS § 89 lg-s 4 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet.
5.Kostja ei tõendanud koondamisvajadust ning ei ole töökoha ega töötaja koondamist põhjendanud. Hageja koondamiseks puudub õiguslik alus. Kirja nr 3-8/6367 pealkirjast nähtub, nagu oleks töölepingu ülesütlemise avaldus tehtud majanduslikel põhjustel, kuid ühtki kinnitust selle kohta, et kostjal võiksid olla koondamiseks mingid majanduslikud põhjused, esitatud ei ole.
6.Motiveerimata on, miks koondati hageja teenistusest järgmisel päeval pärast koondamise teatise koostamist ning miks ei järgitud TLS § 97 lg 2 p-s 3 sätestatud etteteatamise tähtaegu, vaid maksti TLS § 100 lg 5 alusel vähem etteteatatud päevade eest hagejale töötasu iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Hageja hinnangul ei saa kiirustamise põhjuseks olla korralduse ette teatamata kinnitamine, kuna kostja on otsealluvusega Tallinna Linnavalitsusele ja linnavalitsus peab andma oma allasutustele piisava aja ümberkorralduste tegemiseks. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega kehtestati linna ametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis alates 01.01.2014 ning ametiasutuste koosseisunimestikud koos teenistuskohtade palgaastmetega. Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktid on aluseks ametiasutuse juhtidele teenistujatega palga ja töötasu muudatuste vormistamiseks ning 01.01.2014 koosseisudest kustutatud kohtadel olevate töötajatega teenistus- või töösuhte lõpetamiseks. Töösuhteid reguleerib töölepingu seadus.
8.Hageja peamiseks töö tegemise kohaks oli XXXX XX asuva Tallinna linna XXXXXXX valvamine. Valveteenuse lõpetamisega sellel konkreetsel objektil koondati ka hageja töökoht. Hagejale 30.12.2013 antud vabastamisteatises selgitati erakorralise ülesütlemise õiguslikke aluseid, esitati põhjendused ja selgitus lõpparve koosseisus makstava hüvitise kohta. XXXXXXXX XXXXXXXXXXX XXXXXXXX XXXXXX X esindushoone valve eeldab hästi komplekteeritud sisevalvemeeskonda. Hageja töötas esindushoones ainult puhkuste ajal äraoleva töötaja asendajana. Hageja oskused ja väljaõpe vastas nõuetele, mis oli vajalik XXXXXXXX XXXXXXX valvamiseks.
9.Hageja ei tõendanud, et hagejat on diskrimineeritud just tema koondamisel. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas 15.10.2014 otsusega hagi täielikult töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes ja osaliselt hüvitise nõudes. Kohus lõpetas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu ja RR vahel 01.04.2013 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 28.02.2014 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 2418 eurot. Kohus jättis menetluskulud 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda.
11.Kohus leidis, et hageja töötas kostja juures alates 01.04.2013 soodustingimustega töölepingu nr X alusel tähtajatult patrulliosakonna XXXXXXXXX XXXXXXX XXXXXXXXXX töökohal töötasuga 742 eurot bruto ja alates 01.09.2013 töötasuga 806 eurot bruto. 30.12.2013 esitas kostja hagejale teatise töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks majanduslikel põhjustel TLS § 89 lg 1 alusel alates 31.12.2013.
12.Kostja 30.12.2013 teatisest nr 3-8/6367 nähtus, et vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 23.12.2013 korralduse nr 1772-k „Tallinna linna ametiasutuste koosseisunimestikud koos teenistuskohtade palgaastmetega“ lisale 9 „Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koosseisunimestik koos teenistuskohtade palgaastemetega“ tehti alates 01.01.2014 ameti koosseisunimestikus rida muudatusi: lõpetati Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti valvefunktsiooni teostamine ühel objektil, koolivalve teenus Tallinna viies koolis, vähendati patrullifunktsiooni Tallinna linnas jm. Ameti koosseisu vähendati 28 teenistuskoha võrra, mille tulemusena kustutati ka patrullosakonna XXXXXXXXX XXXXXXX viis töökohta, sh üks XXXXXXXXXX koht.
13.TLS § 89 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Nimetatud korraldusega on tõendatud, et kostja juures esines koondamissituatsioon. Tulenevalt Linnavolikogu otsusest ja linnavalitsuse korralduse alusel tuli seisuga 31.12.2013 kostjal vähendada oluliselt ameti koosseisu, lõpetada aadressil XXXX XX Tallinna linnale kuuluva XXXXXXX valveteenuse osutamine, millega seoses vähendati kostja 2014.a kavandatud eelarvet 15%. Tegemist oli Tallinna linna korraldusega, mida kostjal tuli täita.
14.Kohus leidis, et kostja ei järginud TLS § 89 lg-tes 3 - 5 sätestatud reegleid. Kostja 30.12.2013 teatisest nr 3-8/6367 nähtub, et kostja võttis koondamisel väidetavalt arvesse töötajate tööalast panust, töökogemusi, käitumist, objektivaldajate hinnanguid ja tehtud märkusi, töötamist erinevatel valveobjektidel ning valveobjekti raskust. Kostja tööandjana ei ole tõendanud, et ta on koondatava isiku väljaselgitamisel töötajaid võrrelnud või hinnanud, lähtudes objektiivsetest näitajatest. Teatises toodud kostja seisukohad on paljasõnalised ning töötajate väidetavat võrdlemist tööandja poolt ei tõenda ükski tõend. Hageja kinnitas, et temale mingeid võrdlusi tutvustatud ei ole. Tunnistaja RS märkis, et võrdlust ei toimunud, kuna teised ametikohad jäid alles ja XXXXXXXXXX nendele ametikohtadele. Seega ei ole tööandja selgitanud välja neid töötajaid, kes on edukamalt tööülesandeid täitnud, kel on suuremad erialased teadmised, oskused, vilumus ning kes on oma teadmisi ja oskusi tulemuslikumalt kasutanud. Seega on tõendatud, et võrdlust ei ole toimunud.
15.Kostja 30.12.2013 teatisest nähtub, et kostjal ei ole pakkuda hagejale tema oskustele vastavat teist tööd. Riigikohus on oma mitmes lahendis asunud seisukohal, et tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda vaid kitsalt töötajale erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda ka võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida ta on võimeline tegema. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks pakkunud hagejale teist tööd või et kostjal ei olnud ühtegi vakantset kohta, mida hagejale pakkuda. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et tööandja rikkus töölepingu lõpetamisel hagejaga oluliselt selleks kehtestatud protseduurireegleid ning töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 89 lg 1 alusel oli ebaseaduslik, mistõttu on töölepingu ülesütlemine hagejaga juhindudes TLS § 104 lgst 1 tühine.
16.Hageja töösuhe kostja juures oli seisuga 31.12.2013 kestnud 5 aastat, 11 kuud ja 1 päev. TLS § 97 lg 2 p 2 järgi erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat –
vähemalt 60 kalendripäeva. Seega tuleb juhindudes TLS § 107 lg-st 2 lugeda hageja tööleping lõppenuks alates 28.02.2014. Kohus ei tuvastanud mingeid erilisi asjaolusid, mis tingiksid hüvitise suuruse muutmise. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna hageja töötasu oli 806 eurot bruto, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 2418 eurot bruto. Apellatsioonkaebus
17.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
18.Kostja ei nõustu hagi rahuldamisega hüvitise nõude osas. Kehtiva õigusega kooskõlas ei ole kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja on kolme kuu keskmise töötasu hüvitise suuruse ja arvutamise korra esitanud 21.02.2014 vastuskirjas, mille kohaselt hüvitise maksmisel keskmise töötasu arvutamisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“. Hageja arvutuskäik väljamaksmisele kuuluva hüvitise arvutuskäigus ei ole kehtiva õigusega kooskõlas, mistõttu see tuleb jätta tähelepanuta. Korra kohaselt on arvestuskäik järgmine: 6 kuu (august – detsember 2013) töötasu summa 4678,77 (798,46 + 618,33 + 508,55 + 877,18 + 882,76 + 993,46), millele vastab töötatud päevade arv 114, - seega on 6 kuu keskmine tööpäevade arv 21,33 ja tööpäevatasu keskmine 41,04 eurot. Töötaja keskmine tööpäevatasu korrutatud 6 kuu keskmise tööpäevade arvuga 21,33 teeb 875,38, mistõttu kolme kuu keskmise töötasu hüvitis on 2626,14 eurot brutotasuna.
19.Apellant ei nõustu kohtuotsuses toodud põhjendustega koondamisel TLS § 89 lg 1 alusel sama seaduse § 89 lg-tes 3-5 sätestatud reeglite järgimata jätmises. Riigikohtu seisukoha järgi tsiviilasjas nr 3-2-1-152-11 annab TLS § 89 lg 1 tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul juhul, kui töö lõpeb (koondamine). TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, v.a TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel. Erinevalt enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS §-st 99 ei näe praegu kehtiv TLS ette, et koondamise korral tuleb eelistada töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, ning et võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kel on kutsehaigus või töövigastus või pikem tööstaaž või kellel on ülalpeetavaid või kes õpivad eriharidust andvas õppeasutuses. Alates 1. juulist 2009 kehtiv TLS § 89 ei sätesta töötajate võrdlemise kriteeriume. Seetõttu on tööandjal pärast sama paragrahvi viiendas lõikes nimetatud eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte. TLS § 89 lg 5 annab tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest ja isikuomadustest. Tööandja valikuõigust piirab TLS § 89 lg 4 järgi siiski võrdse kohtlemise põhimõte.
20.Hageja ei ole praeguses vaidluses esitanud ühtegi väidet, et diskrimineerimine on aset leidnud. Kostja leiab, et on täielikult tõendatud, et seoses töömahu vähenemisega valveteenuse osutamise lõpetamine valveobjektil XXXX XX ja Tallinna viies koolis, kus mõlemal objektil töötas viis XXXXXXXXXX-t ja kelle kohad, kokku 10, seisuga 01.01.2014 munitsipaalpolitsei ameti struktuuris kaotati ja töötajad nendel kohadel kuulusid koondamisele, lisaks kustutati ameti koosseisust 18 täitmata ametikohta, mistõttu ei olnud hagejale pakkuda mõnda teist ametikohta või tööd, kuna allesjäänud kohad olid täidetud.
21.Kohus on valesti hinnanud tunnistaja RS ütlusi selle kohta, et kostja tööandjana ei ole tõendanud, et ta on koondatava isiku väljaselgitamisel töötajaid võrrelnud või hinnanud, lähtudes objektiivsetest näitajatest. Erinevate valveobjektide töötajate tööpanuseid ei võrreldud seetõttu, et teised valveobjektid koos ametikohtadega jäid alles ja XXXXXXXXXX-d nendele ametikohtadele. Tänane kohtupraktika ei toeta kohtu seisukohta selle kohta, et koondamisel peab tööandja välja selgitama tööülesandeid edukamalt täitnud töötajad, kel on suuremad erialased teadmised jne.
22.Apellant ei nõustu ka töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamisega 28.02.2014, kuna hageja 02.02.2014 kirjas taotles töölepingu lõpetamist alates 01.01.2014. Vastustaja seisukoht
23.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
24.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
25.Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse, kuna leidis, et kostja ei järginud koondamisel TLS § 89 lg-tes 3 - 5 sätestatud reegleid. Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu.
26.TLS § 89 lg 3 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Maakohus tugines faktile, et kostja ei pakkunud teist tööd, kuid ei hinnanud seda, kas kostjal oli võimalust pakkuda teist tööd. Ülesütlemise teates märgib kostja, et seoses töömahu vähenemisega ei ole tal pakkuda hageja oskustele vastavat teist tööd, kuna ameti koosseisus ei ole selliseid vabu ametikohti. Hageja ei ole seda asjaolu kogu menetluse kestel vaidlustanud, mistõttu küsimust sellest, et kostjal oleks olnud võimalus pakkuda hagejale teist tööd, maakohtu menetluses ei tõusetunud. Kostja põhjendas vabade töökohtade puudumist koondamise mahuga. Maakohus tuvastas kostja esitatud tõendite alusel, et munitsipaalpolitsei ameti koosseisu vähendati kokku 28 teenistuskoha võrra, kaotati 10 XXXXXXXXXX ametikohta ning töötajad nendel kohtadel kuulusid koondamisele, lisaks kustutati ameti koosseisust 18 täitmata ametikohta. Hageja ei ole välja toonud ühegi vaba koha olemasolu, mida oleks saanud talle pakkuda. Kuna kostjal ei olnud võimalik hagejale teist tööd pakkuda, ei ole töölepingu lõpetamine sel alusel tühine.
27.TLS § 89 lg 4 sätestab, et tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdse kohtlemise põhimõte keelab isiku diskrimineerimise rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse alusel. Hageja ei ole esile toonud, et teda oleks koondatud mingi erilise tunnuse tõttu. Ka maakohus ei sisustanud millegagi TLS § 89 lg 4 väidetavat rikkumist tööandja poolt.
28.TLS § 89 lg 5 sätestab, et töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on töölejäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Hageja ei kuulu kummassegi gruppi.
29.Maakohus pidas ülesütlemist tühiseks seetõttu, et tööandja ei selgitanud välja neid töötajaid, kes on edukamalt tööülesandeid täitnud, kel on suuremad erialased teadmised, oskused, vilumus ning kes on oma teadmisi ja oskusi tulemuslikumalt kasutanud, seega tööandja ei võrrelnud töötajaid. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht on ekslik, vastuolus seaduse ja Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on
lahendis nr 3-2-1-152-11 selgitanud järgmist: „...erinevalt enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS §-st 99 ei näe praegu kehtiva TLS § 89 ette, et koondamise korral tuleb eelistada töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, ning et võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kel on kutsehaigus või töövigastus või pikem tööstaaž või kellel on ülalpeetavaid või kes õpivad eriharidust andvas õppeasutuses. Alates 1. juulist 2009 kehtiv TLS § 89 ei sätesta töötajate võrdlemise kriteeriume. Seetõttu on tööandjal pärast sama paragrahvi viiendas lõikes nimetatud eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte. Kolleegium leiab, et TLS § 89 lg 5 annab tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest ja isikuomadustest.“ Hageja väide, nagu saaks Riigikohtu lahendi sellisest sõnastusest järeldada, et Riigikohus on siiski pidanud oluliseks töötajate võrdlemist, on ekslik. Ringkonnakohtu arvates saab Riigikohtu lahendist järeldada seda, et koondamisel eelisõigustatud on ainult TLS § 89 lg-s 5 nimetatud isikud, ülejäänud töötajate puhul on tööandjal vaba valik, keda koondada ja millistest kriteeriumitest lähtuda, valikuvõimalust piirab üksnes võrdse kohtlemise põhimõte. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et valiku tegemise aluseks oli põhimõte, et koondati need, kelle vahetu töökoht kadus, kedagi ringi ei tõstetud. Hageja osutas valveteenust XXXX XX XX objektil. Kuna sellel objektil valveteenuse osutamine lõpetati, kadus hageja töökoht. Hagejal puudub seaduslik alus nõuda, et teda oleks paigutatud mõnele teisele objektile ja sealne töötaja koondatud tema asemel.
30.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 89 lg 1 alusel oli õiguspärane ja hagi rahuldamiseks töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks puudub alus. Kuna töölepingu lõpetamine on seaduslik, puudub hagejal õigus saada hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja ka hüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja selgitus
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
32.Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
33.Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.