2-14-54103/17 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

10.Muud pankrotimenetluse seisukohalt olulised asjaolud Vastavalt PankrS §-le 143 lg-le 2 esitab haldur jaotusettepaneku kohtule ja pankrotitoimkonnale. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ei osalenud ühtegi võlausaldajat ning sellest tulenevalt ei moodustatud pankrotitoimkonda ning lükati küsimuse arutamine edasi järgmise võlausaldajate üldkoosolekuni (nõuete kaitsmise koosolek). Nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud samuti ühtegi võlausaldajat ning puudus koosolekult ka võlgnik. Tulenevalt eelpool toodust pankrotitoimkonda ei moodustatud. Nõuete kaitsmise koosolekul esitati nõudeid kokku summas 2700,99 eurot ning koosolek otsustas tunnustada kõik nõuete kaitsmise koosolekul esitatud nõuded summas 2700,99 eurot. Lisaks kinnitati nõuete kaitsmise koosolekul et võlgnik P-R R (pankrotis) saab iseenda usaldusisikuks. Käesolevaga esitab haldur kohtule raugemisaruande ja taotluse P-R R pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna käesolevas menetluses puuduvad vahendid, mille arvelt oleks võimalik teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid ning tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh ajutise pankrotihalduri ning pankrotihalduri tasu. Haldur teatab, et antud menetluse kulud on kokku summas 3 115,14 eurot mille katteks tasuti riigi vahenditest 397 eurot (menetlusabi pankrotimenetluse kulude ja ajutise halduri tasu hüvitamisel). Rahalisi vahendeid ei ole laekunud pankrotimenetluse jooksul. Seega väljamakseteks summas 2 718,14 eurot puuduvad rahalised vahendid (PankrS § 146 lg-st 1). Haldurile ei ole teada, et leiduks võlausaldajaid, kes oleks valmis tasuma edaspidiste pankrotimenetluse kulude katteks täiendavalt rahasummat deposiiti. Vastavalt PankrS § 158 lg 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Käesolevas aruandes on alljärgnevalt kajastatud PankrS § 162 lg 2 ja 3 andmed, millised on vajalikud esitada juhul, kui haldur teeb ettepaneku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

13.Menetlusabi taotlus Käesolevas pankrotimenetluses puudub vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh ajutise pankrotihalduri ning pankrotihalduri tasu. Antud pankrotimenetlusega seotud kulud, mille kohta puudub kulude kinnitamise määrus ja/või mis on vara puudumise tõttu välja maksmata, kuid mis seaduse kohaselt kuuluvad väljamaksmisele, moodustavad kokku 2 718,14 eurot. Pankrotivaras puuduvad igasugused vahendid, mistõttu on õigustatud kulude katmine ja halduri tasu maksmine riigi vahenditest vastavalt PankrS §-le 65 lg-le 11. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Alates 01.01.2010.a kehtiva pankrotiseaduse § 65 lg 11 sätestab, et kui võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Käesoleval juhul tulevad loetletud isikutest kõne alla üksnes pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 krooni. Justiitsministeerium, prof. Paul Varul, Eesti Pankrotihaldurite Koda, ekspertnõukogu maksejõuetusõiguse ja tsiviiltäitetoimkond, Eesti Advokatuuri Juhatus ning Kohtutäiturite Täiskogu Juhatus jõudsid ühisele kokkuleppele Kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE

menetlemisel muudatusettepaneku osas. Muudatusettepaneku loetelu punkt 20 selgitab järgmist: kui kohus määrab halduri tasu ja kulutuste katteks PankrS § 65 lõike 11 alusel, võib selle hüvitamiseks määrata menetlusabi. Tagastamatu menetlusabina võib määrata kuni 6200 krooni (397 eurot). Kui halduri tasu ja kulutused on suuremad, võib määrata lisaks menetlusabi, mis mõistetakse riigi tuludesse. Arvestades eelpool toodut, ei piirdu riigipoolne menetlusabi ainult 397 euroga juhul, kui seda ületav osa mõistetakse välja riigi tuludesse. Võlgniku rahalistest vahenditest ei ole võimalik halduri tasu ja halduri ülesannete täitmiseks tehtud vajalikke kulutusi hüvitada. Puuduvad ka muud laekumised pankrotivarasse. Pankrotihaldur on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata lisaks menetlusabi halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, mis mõistetakse riigi tuludesse. Eeltoodut arvestades palub pankrotihaldur lahendada võlgniku menetlusabi taotluse sisuliselt ning määrata haldurile menetlusabi andmine riigi vahenditest summas 2 718,14 eurot, millest 397 eurot ei mõisteta riigi tuludesse võlgnikult hiljem peale pankrotimenetluse lõpetamist välja. Summa 2 718,14 eurot kuulub riigil koheselt välja maksmisele haldurile, kes teeb ülekanded kooskõlas käesoleva aruandega. Ülejäänud osas summa 2 190,13 (2 718,14-397131,01) eurot kuulub võlgnikul raha laekumisel hiljem riigile tagasi maksmisele. Menetluse lõpetamise määrus saab selles osas riigile täitedokumendiks. Seega, kui võlausaldajad pole nõus tasuma pankrotimenetluse kulude katteks täiendavalt kohtu deposiiti 2 718,14 eurot puuduvad menetluses rahalised vahendid ja menetlus kuulub raugemisele. Lähtudes eeltoodust esitab pankrotihaldur PankrS § 157 p 2 ja § 158 alusel järgnevad taotlused: 1) kinnitada pankrotihalduri poolt koostatud jaotusettepanek ja lõpetada P-R R (pankrotis; isikukood NNNNNNNNNNN) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja puuduvad rahalised vahendeid, mille arvelt oleks võimalik teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid; 2) kinnitada P-R R pankrotimenetluse veel kinnitamata kulud summas 2 718,14 eurot, sh määrata pankrotihalduri lõplik tasu summas 992,00 eurot (millele lisandub lisandub sotsiaalmaks). Pankrotimenetlusega seotud kõik kulud kokku on summas 3 115,14 eurot; 3) määrata P-R R pankrotihalduri Terje Eipre töötasu suuruseks 992.00 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks; 4) rahuldada menetlusabi taotlus ja määrata menetlusabi andmine riigi vahenditest halduri tasu ja kulude hüvitamiseks summas 2 718,14 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel välja maksta koheselt Terje Eipre arveldusarvele AS SEB Pank arvelduskontole nr EE591010010217121011 summa 2 718,14 eurot halduri tasu ja kulude hüvitamiseks; 5) jätta P-R R pankrotimenetluses menetluskulud 2 190,13 eurot võlgnik P-R R kanda, milles sisaldub võlgnikule pankrotihalduri tasu ja kulude kandmiseks antud menetlusabi 397 eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 131.01 eurot (so. tagastamatu menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel). Summa 2 190,13 eurot kuulub riigile väljamõistmisele võlgnikult P-R Relt (isikukood

Kohus, olles tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemisega peale pankroti väljakuulutamist. Pankrotiseaduse § 157 p.2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega ( § 158) Pankrotiseaduse § 158 lg. 1 järgi kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt käesoleva seaduse §-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole käesoleva seaduse §-s 149 nimetatud õigusi (lg. 2). Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (lg. 3). Pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (lg. 4). Esitatud aruandest selgub, et võlgniku pankrotimenetluses puudus realiseeritav vara algusest peale. Võlgniku puudub sissetulek. Pankrotimenetluse käigus ei ole väljamakseid tehtud kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Ka ei ole pankrotihaldur tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kohus andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele võimaluse maksta ettemaksuna, pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2500 eurot. Keegi nõutud summat ei maksnud. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud Credit.ee OÜ 665. 00 eurot jaotis 24,6 Eesti Inkasso OÜ 230,26 eurot jaotis 8,5 Placet Group OÜ 868,19 eurot jaotis 32,1 Ferratum Estonia OÜ 215,00 eurot jaotis 8,0 MCB Finance Estonia OÜ 508,54 eurot jaotis 18,8 O-Makse OÜ 214,00 eurot jaotis 8,0 Kokku 2700,99 100 %

Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas oskamatus ,eluga toime tulla, läbimõtlemata finantskohustuste võtmine arvestamata enda finantsilisi võimalusi. P-R R on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pankrotiseaduse § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt 07. 07. 2014 esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajate üldkoosolekule 11. 12. 2014 ei ilmunud kohale ükski võlausaldaja, pankrotihalduri poolt on tehtud ettepanek, et usaldusisiku ülesandeid täidaks võlgnik ise. Kohus on seisukohal, et tuleb algatada võlgnik P-R Re (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja usaldusisiku ülesannete täitmine panna võlgnikule, kuna usaldusisiku määramisega kaasneksid lisakulud, mida ei ole võimalik katta võlgniku vara või sissetulekute arvelt. PankrS § 172 lg 4 kohaselt esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. See tähendab antud juhul, et 75 protsenti tulust tuleb võlgnikul paigutada eraldi arvele (mõeldud on tulu osa, mis ületab sissetulekut, millele ei saa sissenõuet pöörata). Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.