2-14-54103/7 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-14-54103 Maanteeameti esitatud vastuse kohaselt ajutise halduri järelepärimisele liiklusregistris P Re nimele ega kasutusse ei ole liiklusregistris kunagi sõidukeid registreeritud (Lisa 6). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja Elamuosakonna vastuse kohaselt, ei ole riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi kui vallasasju P Re ( isikukood XXXXXXXXXXXX) nimele (Lisa 7). Eesti Väärtpaberite keskregistri pidaja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole P Re (isikukood XXXXXXXXXXXX) nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. P Re (isikukood XXXXXXXXXXXX) nimel on avatud pensionikonto nr 99805889835, konto saldo on Swedbank Pensionifond K4 (Aktsiastrateegia) 246.735 osakut (Lisa 8). Antud vara puhul on halduri andmetel tegemist kohustusliku pensionifondiga (Pensioni II sammas). Vastavalt investeerimisfondide seaduse § 109: (7) Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral on pankrotihalduril õigus esitada registripidajale avaldus kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmiseks. (8) Vabatahtliku pensionifondi osakuomaniku pankroti korral on pankrotihalduril õigus esitada avaldus vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmiseks. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetamata juhtudel on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud. Vastuseks ajutise pankrotihalduri järelepärimisele teatas Maksu- ja Tolliamet, et nende andmetel on P R (isikukood XXXXXXXXXXXX) esitanud elektroonilisel teel füüsilise isiku tuludeklaratsioonid: 2012.aasta kohta 18.02.2013 nr 12238601, 2013.aasta kohta 06.03.2014 nr 18074481. Andmed P R ́e deklareeritud tulude ja temale väljamakse tegijate kohta on välja toodud deklaratsiooni II osas Maksustatav tulu. P R ei ole esitanud 2011.aasta kohta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ja tema nimele ei ole 2011.aastal väljamakseid deklareeritud. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole P R raskeveokimaksukohustuslane. Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslase P R nõuete saldod seisuga 28.07.2014 järgmised: Nõude liik Nõuete sh sh Võlas sh saldo tasumise tasumise tähtpäeva tasumisgra

4.Menetluse kuludest PankrS § 29 lg-te 1-3 kohaselt, lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu eelpool nimetatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Käesolevas menetluses puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnikul pole piisavalt vara, siis on põhjendatud võlgniku pankrot välja kuulutada üksnes juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on nõus tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1500,00 eurot. Samas, ei ole pankrotimenetluse läbiviimises ajutise halduri hinnangul perspektiivi, kuna ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi. Juhul, kui ükski isik ei ole nõus pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks raha deposiiti tasuma, on põhjendatud lõpetada võlgniku pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine haldur on lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu arvestuse (Lisa 12). Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud võlausaldajate esindajatega, analüüsinud krediidiasutuste ja riiklike asutuste ja registrite poolt esitatud dokumente. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

2-14-54103 PankrS § 171 lg. 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et P R on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg. 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus määrab pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Terje Eipre, kes on andnud oma nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 08. 09. 2014 kell 11.00 Kuressaare kohtumajas. PankrS § 23 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 65 lg. 1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks kokku summas 960 eurot (lisandub sotsiaalmaks), mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras. Kulude osas jätab kohus menetlusabi määramata ja arvestades võlgniku majanduslikku ja tervislikku seisundit kulu võlgnikult välja mõistmata. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 122 , 477, 478, 479.