lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-53900/14

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-53900/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2116
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-53900

Tsiviilasi

Margus Laatsi kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei 22. juuni 2014 otsusele täiteasjas nr 084/2004/1706

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. detsembri 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Margus Laatsi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Margus Laats (isikukood: XXX), esindaja Ain Laansalu Vastustaja: kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 8. detsembri 2014. a määrus muutmata ja Margus Laatsi määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.Margus Laats (avaldaja, määruskaebuse esitaja) esitas 3. juulil 2014 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei 22. juuni 2014 otsusele täiteasjas nr 084/2004/1706. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur esitanud 20. mail 2014 avaldajale dokumendi „Vara nimekirja esitamise nõue. Arestihoiatus“, millele oli lisatud ka blankett „Vara nimekiri“. Kohtutäitur soovis, et avaldaja esitaks talle vara (sh kohustuste) nimekirja ning andmed vara kohta, mida avaldaja on viimase aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist tasu eest võõrandanud oma lähikondsetele või mida on avaldaja viimase kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist kinkinud. Avaldaja esitas 30. mail 2014 kohtutäituri tegevusele kaebuse, leides, et kohtutäituri esitatud nõue on ebaseaduslik. Avaldaja keeldus nõutud andmete esitamisest. 22. juuni 2014 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja esitatud kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et kohtutäituri tegevus antud täiteasjas on ebaseaduslik ja rikub avaldaja põhiõigusi. Avaldajal ei ole kaasaaitamiskohustust, kui selle täitmine võib isegi teoreetiliselt kaasa tuua avaldaja või tema lähedaste mistahes õiguste ja vabaduse piiramise. Seadus ei keela täiturile esitatud andmete kasutamist süüteomenetluses, seega võivad nõutavad andmed olla teoreetiliseks aluseks avaldaja karistamisele. Avaldajal ei ole vara, mida üles märkida, seega ei ole avaldajal takistusi blanketi täitmiseks. Arusaamatu on, miks täitur nõuab infot olematu vara kohta, kui saab ka ise vastava info erinevatest andmebaasidest. Avaldaja ei ole raamatupidamiskohuslane ning ei tea ega peagi teadma kõiki enda kohustusi. Valeandemete esitamine oleks KarS § 385 järgi karistatav. Avaldaja ei soovi toime panna kuritegu ja ei saa andmeid mälu järgi esitada, sest siis võivad andmed olla ebaõiged. Ka ei selgu kuskilt, milline tähendus oleks avaldaja teistel kohustustel konkreetses täitemenetluses, sest avaldaja teiste kohustustega ei seondu ühtegi täituri või sissenõudja õigust ega kohustust. Sellise info nõudmine riivab avaldaja eraelu puutumatust. Ka pole kohtutäituril põhjust küsida infot enne 2004. aastal algatatud täitemenetlust lähikondsetega tehtud tehingute kohta, sest antud asjas ei saa täitur teha ühtegi tagasivõitmist.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei vaidles avaldusele vastu. Kohtutäitur leidis, et võlgniku poolt andmete avaldamise kohustus ei saa olla PS § 22-le tuginedes välistatud. Avaldaja poolt esitatud ja valeks osutunud andmete avaldamine oleks kuriteona karistatav üksnes siis, kui avaldaja esitas valeandmed vähemalt kaudse tahtlusega. Asjakohatud on ka avaldaja viited tagasivõitmise võimatusega seonduvalt. Pealegi ei ole informatsioon tagasivõidetava või tagasivõetava vara kohta ainukeseks ega peamiseks võlgniku vara nimekirjas kajastamisele kuuluvaks informatsiooniks. Efektiivse täitemenetluse läbiviimise seisukohast on olulisemad just andmed võlgniku olemasoleva, mitte aga minevikus võõrandatud või kingitud vara kohta. Eeskätt on oluline saada andmeid registreerimisele mittekuuluva või kolmandate isikute nimele registreeritud vara kohta, samuti võlgniku sissetulekute kohta.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohtu 8. detsembri 2014 määrusega jäeti rahuldamata Margus Laatsi kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei 22.06.2014 otsusele täiteasjas nr 084/2004/1706. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohtutäitur võlgnikult vara nimekirja nõudmisel lähtunud seadusest ning avaldajal on seadusest tulenevalt kohustus esitada nõutud andmed (TMS § 60 lg 1). Asjakohatud on avaldaja väited, mille kohaselt ei ole kohtutäituril vara kohta esitatavate andmetega midagi teha, sest kohtutäitur ei saa vara tagasivõitmist teha. Vara tagasivõitmise hagi ei esita kohtutäitur, vaid sissenõudja (TMS § 187 lg 1). Küsimus sellest, kas vara tagasivõitmiseks

hagi esitamine on võimalik ja lubatud, tuleb kohtul lahendada siis, kui vastav hagi esitatakse, mitte aga hagita menetluses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel. Maakohus pidas käesolevas asjas kohatuks avaldaja seisukohta, et tal on õigus keelduda ennast ja oma lähedasi süüstava informatsiooni andmisest. Olukorras, kus avaldaja esitab kohtutäiturile andmed enda parimate teadmiste kohaselt, ei ole mõeldav avaldaja vastutusele võtmine KarS § 385 lg 1 järgi. Avaldajal on piisavalt võimalusi teha mõistlikke pingutusi enda kohustuste väljaselgitamiseks ja andmete kohtutäiturile esitamiseks. Vara nimekirja esitamisest keeldumine täitemenetluses võib olla käsitletav vara varjamisena KarS § 385 mõttes. Lisaks märkis kohus, et TMS § 62 lg 1 kohaselt on kohtul võimalik kohaldada võlgniku suhtes aresti või sundtoomist, kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile nõutud vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust. Kohus ei nõustunud avaldaja väitega, et kohtutäituri poolt andmete nõudmine rikuks kuidagi avaldaja põhiõigusi. Selleks, et kohtutäitur saaks efektiivselt täitemenetlust läbi viia, ongi tarvilik ning seadusest tulenevalt kohtutäituri õigus ja kohustus võlgniku vara ja kohustuste kohta teavet koguda (TMS § 8; § 26 lg 1). Võlgniku vara on võimalik sissenõudja nõude rahuldamiseks enampakkumisel võõrandada, samas aga võlgniku kohustusi ja ülalpeetavate arvu teades saab kohtutäitur välja arvestada nt mittearestitava sissetuleku suuruse. Seega on teabe andmine ka avaldaja enda huvides. Kuna avaldaja kardetud tagajärje saabumine (avaldaja karistamine valeandmete esitamise eest) ei ole olukorras, kus avaldaja esitab temale teadaolevad andmed enda vara ja kohustuste kohta kohtutäiturile, õiguslikult põhjendatud, puudub vajadus analüüsida TMS § 53 lg 1, § 60 lg 1 ja lg 2 ning § 62 vastavust põhiseadusele. Kohus selgitas, et Margus Laatsilt saadud andmete kasutamine tema enda vastu võimalikus kriminaalmenetluses on kriminaalmenetluse seaduslikkuse küsimus ning vastavate tõendite lubatavust tuleb pädeval menetlejal kaaluda konkreetse menetluse raames. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA VASTUSTAJA SEISUKOHAD

4.Margus Laats esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega tühistada Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei 22. juuni 2014 otsusele täiteasjas nr 084/2004/1706 ja tunnistada kohtutäituri tegevus 20. mail 2014 Margus Laatsilt teabe nõudmisel ebaseaduslikuks. Samuti palus Margus Laats jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks TMS § 59 lg 1, § 60 lg 1 ja 2, § 62 koostoimes, mis kohustavad võlgniku aresti ähvardusel avaldama end või enda lähedasi kahjustavaid andmeid varade, kohustuste ja tehtud tehingute kohta. Menetluskulud palus Margus Laats jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei keela ükski seadus väljaspool süüteomenetlust seaduspäraselt kogutud tõendite kasutamist isiku süüditunnistamisel. Ainuüksi süüteo objektiivse külje (s.o valeandmete esitamise) möönmine on piisavaks aluseks keelduda info andmisest. EIÕK on asjas Shannon vs. Ühendkuningriik osundanud, et enese mittesüüstamise privileegi kasutamise õiguse hindamise osas ei oma tähtsust see, kas isiku käest saadud informatsiooni tema vastu kriminaalmenetluses ka reaalselt kasutati või mitte. Eesti Vabariigi süüteomenetluse seadused ei anna isikule mingeid garantiisid selle kohta, et heauskselt väljaspool kriminaalmenetlust isiku poolt antud tõendeid, seletusi ja teisi andmeid isiku või tema lähedaste vastu ei kasutata. Sellises olukorras tuleb lugeda TMS § 59 lg 1, § 60 lg 1 ja 2, § 62 koostoimes, mis kohustavad võlgniku aresti ähvardusel avaldama end või enda lähedasi kahjustavaid andmeid varade, kohustuste ja tehtud tehingute kohta põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata;

2) on maakohus jätnud tähelepanuta kaebuse väited, mis puudutasid kaebaja põhjendamatut koormamist. Nõue esitada andmed avalikesse vararegistritesse kantud vara kohta on koormav, kuivõrd kohtutäitur saaks neid andmeid ise oma ametitegevuses avalikest registritest koguda; 3) ei tohi kohtutäitur sekkuda põhjendamatult isiku eraellu ja küsida infot, millel puudub käesolevas täiteasjas tähendus. Kaebaja esindaja ei mõista, milline tähendus on ühe võla sissenõudmisel sellel, kas ja kui palju isik kolmandatele isikutele veel võlgu on; 4) puudub kohtutäituril põhjendatud huvi isiku lähikondsetega tehtud tehingute ja kingete kohta info nõudmiseks, sest kohtutäitur ei saa teha mitte ühtegi tagasivõitmist. Kaevatavas asjas alustati täitemenetlust enam kui kümme aastat tagasi. Tagasivõitmise korras saab kehtetuks tunnistada üksnes tehinguid, mis on tehtud pärast TMS-i jõustumist (TsMSRS § 11 lg 2).

5.Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei vaidles määruskaebusele vastu leides, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebus tuleks jätta rahuldamata ja menetluskulud Margus Laatsi kanda. Kohtutäitur jäi kõigi kohtutäituri poolt maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Margus Laatsi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.
7.Täitemenetluse eesmärgiks on võlausaldaja nõude võimalikult efektiivne rahuldamine. Ehkki täitemenetluses tuleb vaieldamatult arvestada võlgniku huve, on kogu sundtäitmise regulatsioon kehtestatud täitemenetluse efektiivsust ja otstarbekust silmas pidades. Võlgniku vara kohta omab teavet eelkõige võlgnik ise, kes vastavalt TMS § 59 lg-le 1 peab andma kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. TMS § 60 lg 1 kohaselt peab võlgnik esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sh ka kohustuste, nimekirja. Ilma võlgniku poolt antava teabeta (sh teabeta, mida avalikes registrites ei kajastu), ei oleks täitemenetluse eesmärkide saavutamine võimalik. Sellest tulenevalt on põhjendatud võlgnikule teabe andmise kohustuse kehtestamine ning vajadusel selle kohustuse täitmise tagamiseks sunnivahendite kohaldamine (TMS § 62 lg 1). TMS § 62 lg 1 sätestab, et kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust, võib kohus vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti. Eeltoodud sättest tulenevalt võimaldab seadus jätta vara kohta andmed esitamata üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Ringkonnakohtu arvates ei anna mõjuvat põhjust vara nimekirja esitamata jätmiseks asjaolu, et tegemist võib väidetavalt olla isikut või tema lähedasi süüstavate andmetega. Võlausaldaja nõude võimalikult efektiivne rahuldamise eesmärk kaalub üles võlgniku huvi jätta teatud andmed avaldamata. Eeltooduga on kooskõlas ka võlgniku talumiskohustused (nt taluda enda ja oma maatüki läbi otsimist) ja kohustus mitte takistada täitemenetlust.
8.Iseenesest on põhjendatud määruskaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt võib TMS §-s 59 sätestatud teabe andmise kohustus kujutada riivet Põhiseaduse § 22 lg-s 3 sätestatud enese mittesüüstamise privileegi suhtes. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et võlgniku õigusi kaitsevad kriminaalmenetluse läbiviimisel kehtivad standardid tõendite kogumise kohta. Riigikohtu praktika kohaselt loetakse kriminaalmenetluses tõend lubamatuks, kui selle kogumisel on oluliselt rikutud tõendite kogumise nõudeid ja korda.

Riigikohus on selgitanud, et kriminaalmenetlusvälise toiminguga kogutud tõendi kasutamine võib olla lubamatu siis, kui selle saamisel ei ole järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või teatud kriminaalmenetluslikke garantiisid, sh PS § 22 lõikest 3 ja KrMS § 34 lg 1 punktist 1 tulenevat õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele (RKKKo 10.03.2011 nr 3-1-1-116-10, p 8). Riigikohus on ka nentinud, et tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumise tuvastamine ei tingi alati ja automaatselt selle tõendi kriminaalmenetluses lubamatust, kuna üldjuhul hinnatakse menetlusõigust rikkuvalt saadud tõendi lubatavust kaalumise tulemina, arvestades ühelt poolt rikkumise olulisust (seega KrMS §-s 339 sätestatut) ja teiselt poolt menetletava kuriteo raskust ning sellest tulenevat avalikku menetlushuvi (RKKKo 28.04.2011 nr 3-1-1-31-11, p 15). Arvestades Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat (vt Riigikohtu koduleheküljel avaldatud 2012.a lühianalüüsi enese mittesüüstamise privileegi rakendamise kohta kohtupraktikas) saab asuda seisukohale, et kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist kujutaks endast ka PS § 22 lõikes 3 toodud keelu rikkumisega saadud tõendi kasutamine kriminaalmenetluses. Ehkki enesesüüstamise keeldu rikkudes saadud tõendi kasutamise lubamatuse kohta puudub sõnaselge säte, on võlgniku või tema lähikondsete põhiseaduslikud õigused tagatud Riigikohtu selge praktika alusel. Seega puudub ringkonnakohtu arvates alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks TMS § 59 lg 1, § 60 lg 1 ja 2 ning § 62 osas koostoimes, mis kohustavad võlgniku aresti ähvardusel avaldama end või enda lähedasi kahjustavaid andmeid varade, kohustuste ja tehtud tehingute kohta.

9.Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et avalikes registrites sisalduvad andmed saab kohtutäitur koguda ise. Vara nimekirja koostamine ongi vajalik eelkõige vara puhul, mille kohta kohtutäitur iseseisvalt infot ei saa. Kohtutäitur on ka vastuses kaebusele märkinud, et kohtutäituril on oluline saada informatsiooni registreerimisele mittekuuluva või kolmandate isikute nimele registreeritud vara kohta ning võlgniku sissetulekute kohta. Samas ei ole alust pidada võlgnikku ülemääraselt koormavaks tema kohustamist esitada ka andmed avalikesse registritesse kantud vara kohta, arvestades TMS § 59 lõikes 1 sätestatud võlgniku kohustust aidata täitemenetluse läbiviimisele kaasa sellega, et annab kohtutäiturile oma vara kohta seoses täitemenetlusega vajalikku teavet. Arvestades, et täitemenetlus on kestnud alates 2004. aastast ning võlgniku vastu esitatud nõudeid ei ole õnnestunud täita, oli võlgnikult teabe küsimine igati põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates ei saa võlgnik täita teabe andmise nõuet valikuliselt, hinnates omaalgatuslikult, kas esitataval teabel on tähendus käimasolevas täitemenetluses või kas vara on tagasivõidetav. Margus Laats ei ole esitanud mõjuvat põhjust vara nimekirja esitamata jätmiseks.
10.Ringkonnakohus märgib, et vastavalt TsMS § 198 lg 1 p-le 1 ja lg-le 3 oleks maakohus pidanud kaasama menetlusse puudutatud isikuna ka täiteasja nr 084/2004/1706 sissenõudja Eesti Vabariigi. Siiski ei ole nimetatud rikkumine toonud kaasa ebaõige lahendi tegemist. Seetõttu ei mõjuta eeltoodud rikkumine ringkonnakohtu seisukohta, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 8. detsembri 2014 määrus muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt Margus Laatsi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium