Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 22-23). Hageja asus Westward OÜ-sse tööle 06.11.2013.a sõlmitud töölepingu nr 88/13 T alusel müügispetsialisti kohale katseajaga 4 kuud. Katseaja viimane päev oli 06.03.2014.a. Hagejale esitati 04.03.2014.a töölepingu nr 88/13-T;06.11.2013 lisa nr 2, millega öeldi tööleping kostja poolt erakorraliselt üles. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine kostjapoolse kirjaliku vormi eiramise tõttu on tühine. Hageja palub tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 104 lg 1 alusel, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 2016,00 eurot TLS § 109 lg 1 alusel, menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 58-64, 100-114). Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kohtule esitatud vastuse kohaselt puuduvad kostjal andmed selle kohta kas hageja poolt esitatud hagiavaldus on esitatud tähtaegselt. Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 4-1/477 on tehtud 10.04.2014.a. Hagiavalduse on hageja esitanud kohtusse 27.05.2014.a seega peaaegu 1,5 kuud peale töövaidluskomisjoni otsuse tegemist, seega taotleb kostja aegumise kohaldamist. Kostja on seisukohal, et hageja oleks pidanud vaidlustama töövaidluskomisjoni otsuse osas, millega jäeti hageja nõue rahuldamata. Hageja soovis kolme kuu keskmise töötasu välja mõistmist, kuid töövaidluskomisjon mõistis kostjalt välja kahe kuu keskmise töötasu. Kuna sellist avaldust ei ole hageja maakohtule tähtaegselt esitanud, siis on 10.04.2014.a Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 4-1/477 selles osas jõustunud ja puudub menetluslik alus hageja ühe kuupalga nõude menetlemiseks ning hageja nõue ühe kuupalga ulatuses tuleb jätta läbi vaatamata. Töölepingu erakorraline lõpetamine hagejaga oli põhjendatud, kuna katseaja kestel tulid ettevõtte juhatusele kaebused teistelt töötajatelt selle kohta, et hageja ei saa oma tööülesannetega hakkama ega tee oma tööd korralikult. 30.01.2014.a hageja puudus oma ametikohalt aadressil XXXX. Hageja selgitas, et käis lõunal ettenähtust hilisemal ajal. 30.01.2014.a käis hageja ilma tööandja loata Otepääl. Hageja selgitas hiljem, et Tartu osakonna teine töötaja saatis teda Otepääle komandeeringusse. Töölepingu järgi andis hagejale tööülesandeid ning nende täitmist kontrollis juhatuse liige või juhataja asetäitja administratiivsetes küsimustes. Seega ei allunud hageja Tartu osakonna töötajale, kes väidetavalt saatis teda komandeeringusse. Hageja oli teadlik sellest, et ta pidi küsima selleks tööandja luba. 10.02.2014. a puudus hageja pool päeva oma töökohalt, kuna hageja väidete kohaselt külastas ta klienti Truck Trading aadressil XXXX. Sõiduauto reisižurnaali kohaselt viibis kostja sõiduauto 10.02.2014. a hommikul ka aadressil XXXX, kus kaardiandmetel asub kaubakeskus. Seega kasutas hageja kostja sõiduautot tööajal isiklikuks sõiduks, jättes kostjat sellest teavitamata ja luba küsimata. 18.02.2014. a esitas hageja Narva ostuosakonna juhatajale N.S. kaubapäringu, millega palus saata Tartu lattu 5 kilogrammi THC-d ning Narva ostuosakonna juhatajal läks tund aega küsitud kauba otsimiseks peale tema tööpäeva lõpetamist, samuti tegeles ta sellega 19.02.2014.a. Järgmisel päeval, 19.02.2014. a teatas hageja, et ta tegi nalja. 21.02.2014.a keeldus hageja Tallinna osakonna kaubapäringu täitmisest ja saatis kauba alles siis, kui korralduse andis talle Tallinna esinduse juhataja. Samuti tellis hageja kaupu OÜ-st Saku Läte, mis ei ole seotud kostja tegevusalaga, ning hiljem venitas põhjendamatult kaua seletuskirja esitamisega tööandjale. 2014.a jaanuaris andis juhataja asetäitja hagejale korralduse kanda ostud statistiliste andmete tabelisse, mille hageja täitis alles 2014.a veebruaris. Hageja kandis tabelisse ainult ostjate kontaktandmed, muud andmed, nagu ostud ja ostude kuupäevad, jättis hageja sisse kandmata. Poolte

vahel ei ole kunagi olnud vaidlust ametijuhendi üle ning hageja ei ole tööandja poole pöördunud selles osas, et ametijuhendi puudumine takistab tal töö tegemist. 04.03.2014. a teatas kostja esindaja hagejale, et tööleping temaga öeldakse üles TLS § 86 p 1 alusel. Samuti tegi kostja esindaja 06.11.2013.a hagejale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel TLS § 76 alusel ning hüvitise maksmiseks 15 päeva eest. 04.03.2014.a keeldus hageja 04.03.2014.a ülesütlemisavalduse kättesaamisest, kuna soovis mõtlemisaega kuni 05.03.2014.a. Hageja teatas 05.03.2014.a tööandjale, et soovib, et tööleping temaga oleks üles öeldud TLS § 86 p 1 alusel alates 04.03.2014. a ning soovis saada hüvitist TLS § 100 lg 5 järgi etteteatamise tähtajast mittekinnipidamise eest keskmise töötasu ulatuses 15 kalendripäeva eest. Kuna hageja keeldus 04.03.2014. a ülesütlemisavalduse kättesaamisest pärast seda, kui kostja esindaja teatas talle, et tööleping temaga öeldakse üles TLS § 86 p 1 alusel, siis TsÜS § 69 lg 2 järgi loetakse kostja 04.03.2014. a ülesütlemisavaldus hagejale kätte toimetatuks 04.03.2014. a. Kuna katseaja tulemused osutusid ebarahuldavateks, oli kostjal õigus tööleping üles öelda ning TLS § 86 p 1 kohaldamisel ei rikutud selleks kehtestatud protsessireegleid HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tl 76-80). Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega hagi aegumise kohta. Kostja esitas Harju Maakohtule hagi hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks. Hagejat teavitati sellest elektronkirjaga töövaidluskomisjoni poolt 16.05.2014.a. Alates sellest kuupäevast sai hageja teada, et Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 4-1/477 on vaidlustatud. Hageja esitas samad nõuded hagis mis olid esitatud töövaidluskomisjonile. Kostja hagejat tema kohta esitatud kaebustest ei teavitanud, seevastu klientidelt (Truck Trading Estonia OÜ, Sanistal OÜ, Kudina Tankla OÜ) sai hageja positiivset vastukaja oma tööülesannete täitmise osas. Hageja sai kogu katseajal ainult kaks päeva koolitust laohaldusprogrammi kohta, ning sellega kogu koolitus piirdus. Ametijuhendi, kus olid märgitud hageja tööülesanded, sai hageja alles viimasel tööpäeval. Oma vastuses ei ole kostja välja toonud fakti, et kostja survestas 04.03.2014.a hagejat psühholoogiliselt, et ta allkirjastaks samal päeval esitatud ametijuhendi 06.11.2013.a seisuga. Tööleping hageja ja kostja vahel ei lõppenud 04.03.2014.a ülesütlemisega vaid TLS § 107 lg 2 alusel alates 04.03.2014.a. 30.01.2014.a täitis hageja müügispetsialisti kohustusi külastades Otepääl asuvat UPM-Kymmene Otepää AS tehast. Antud visiidist oli teadlik ka Tartu osakonna juhataja. Kostja esindaja esitab valeväite, et kliendilt ei saabunud tellimus. Tellimus saabus, kuid kostja ei soovinud seda täita. Siinkohal tuleb veel mainida, et hagejal puudus 30.01.2014.a ametijuhend ning hageja leidis tookord, et müügispetsialisti ülesanne on ka klientide külastamine. Käesolevaga tuleb välja tuua, et hageja sai alles töövaidluskomisjonis teada kellele ta otseselt allub ning kostja ei selgitanud tööle asumisel hagejale ettevõtte struktuuri käsuahelat. Ei vasta tõele, et hageja puudus töölt 10.02.2014.a, kuna hageja külastas koos kolleegiga klienti Truck Trading Estonia OÜ. Kontorisse tagasisõidul külastas hageja toidupoodi, et osta endale lõunat, teades, et ta jääb kontorisse üksinda ning hiljem ei ole võimalik lõunale minna. 21.02.2014.a kell 15:00 A.T. ei esitanud tellimust telefonis vaid oli ebaviisakas, karjus ja oli jäme. Hageja ei mõistnud antud telefoni vestluse sisu ja lõpetas selle. Hiljem võttis hagejaga ühendust Tallinna esinduse juhataja, kes teavitas millist kaupa on vaja. Mingisugust kaupade mittesaamisest keeldumist ei toimunud. Järgmisel päeval 22.02.2014.a A.T. kontakteerus hagejaga ja vabandas oma ebaviisaka emotsionaalse käitumise pärast. Hageja ei keeldunud 2014.a jaanuaris tabeli täitmisest, vaid palus juhatajat tabeli struktuur ja andmed üle kontrollida, kuna tabel oli koostatud 2012.a.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja palub: - tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus

- välja mõista kostjalt Töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel ettenähtud hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses Kostja on seisukohal: - hageja poolt esitatud hagiavaldus ei ole esitatud tähtaegselt ja on aegunud - kostja poolt vormistatud töölepingu lisa saab käsitleda töölepingu ülesütlemisavaldusena TLS § 95 lg 1 mõtte kohaselt ja töölepingu ülesütlemine on kehtiv. - töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 86 p1 alusel oli põhjendatud.

I KOHTU SEISUKOHT AEGUMISE OSAS

TLS § 105 lg 1 sätestab, et kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Tulenevalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg-st 2 on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. ITVS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Westward OÜ ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles 04.03.2014.a ning Jelena Ingver pöördus avalusega töövaidluskomisjoni 06.03.2014.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 4 järgi hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Töövaidluskomisjoni otsusega 10.04.2014.a (tl nr 3-4 ja töövaidluskomisjoni toimiku lk nr 56) rahuldati Jelena Ingveri avaldus. Westward OÜ sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 10.04.2014.a ning esitas 08.05.2014.a taotluse Harju Maakohtusse töövaidlusasja 4-1/477 läbivaatamiseks (tl 10) hagimenetluse korras. ITVS § 24 lg 4 alusel kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Harju Maakohus kohustas 14.05.2014.a Jelena Ingverit esitama hagiavaldus ja teate menetlemiskoha kohta (tl 16) 10 kalendripäeva jooksul kirja saamisest. Toimiku materjalidest nähtuvalt sai hageja Harju Maakohtu kirja kätte 20.05.2014.a (tl 19) ning esitas hagi Tartu Maakohtusse 27.05.2014.a (tl 22). Seega on Jelena Ingver esitanud avalduse õigeaegselt ning antud juhul puudub alus aegumise kohaldamiseks. Samuti märgib kohus, et kostja seisukoht selle kohta, et hageja nõue tuleb osaliselt jätta läbi vaatamata ühe kuupalga hüvitise nõude osas, ei ole põhjendatud. Töövaidluskomisjonis kaotanud kostja esitas ITVS § 24 lg 4 alusel kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sellest sättest tuleneb, et kohus ei kontrolli mitte töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Seda kinnitab ka ITVS § 24 lg 2, mille kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Sellises olukorras saab rääkida töövaidluskomisjoni otsuse osalisest jõustumisest ITVS § 25 lg 1 teise lause mõttes üksnes osas, mis ei ole seotud nende hageja esitatud nõuetega, mille läbivaatamist kohtus kostja soovib. Antud juhul on kostja kohtule esitatud taotluses (tl 2) soovinud töövaidluskomisjoni otsuse tühistamist täies

ulatuses ning vastavalt seadusele võib kohus hüvitise suurust muuta arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. II KOHTU SEISUKOHT TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMISE KORRA OSAS Jelena Ingver ja Westward OÜ sõlmisid 06.11.2013.a töölepingu (tl 26-34), mille kohaselt Jelena Ingver asus tööle müügispetsialisti ametikohale, tööleping on sõlmitud tähtajatuna. Töötaja võeti tööle katseajaga 4 kuud, katseaja viimaseks päevaks oli 06.03.2014.a. TLS § 96 kohaselt võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tööandja poolt ei järgitud TLS § 96 sätestatud etteteatamistähtaega ning et tööandja on hagejale välja maksnud TLS § 100 lg 5 ettenähtud hüvitise. Kohtule esitatud toimiku materjalidest nähtuvalt koostas Westward OÜ 04.03.2014.a lisa nr 2 poolte vahel sõlmitud töölepingule, kus teatas, et tööleping on hagejaga lõpetatud TLS § 86 p 1 alusel ning hageja viimaseks tööpäevaks loetakse 04.03.2014.a. Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, siis piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimese lausele. Kohtuistungil on hageja kinnitanud, et tööandja teatas talle töölepingu lõpetamisest 04.03.2014.a ning kuna ta soovis dokumentidega tutvuda, siis kirjutas ta dokumentidele alla 05.03.2014.a. Seega tuleb ülesütlemisavaldus hagejale kätte toimetatuks lugeda TsÜS § 69 lg 2 alusel 04.03.2014.a. TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. TLS § 95 lg 1 teise lause järgi on vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus tühine. Kohus on seisukohal, et antud juhul on töölepingu lisa nr 2 käsitatav ülesütlemisavaldusena, kostja on ära näidanud töölepingu ülesütlemise aluse, töölepingu lõppemise aja. Seega nähtub eelpoolnimetatud töölepingu lisast üheselt tööandja tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Kooskõlas TsÜS § 75 lg-s 1 sätestatuga, on kostja teatest näha ja üheselt mõistetav tööandja tahe öelda tööleping hagejaga üles alates 04. märtsist 2014.a. Vastavalt TLS § 95 lg-le 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Põhjenduste ärajätmine ei too kaasa ülesütlemisavalduse tühisust. Kohus on seisukohal, et kuna antud juhul töölepingu ülesütlemisel vorminõuet rikutud ei ole ning ülesütlemisavalduse formaalsed eeldused olid täidetud, siis on tööandja poolt tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv. III KOHTU SEISUKOHT TÖÖLEPINGU LÕPETAMISE PÕHJENDATUSE KOHTA Pooled vaidlevad muuhulgas ka selle üle kas kostjal oli seadusest tulenev alus tööleping üles öelda. Töölepingu pool võib TLS § 86 lg 1 alusel öelda töölepingu üles neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TLS § 6 lg 1 kohaselt on katseaja eesmärk hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Seega on katseaja eesmärgiks teha kindlaks kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Katseajal on töösuhte ülesütlemine lihtsustatud ning ülesütlemiseks katseajal ei ole oluline mõjuva põhjuse eelduse olemasolu. Töölepingu ülesütlemisel peab tööandja järgima üksnes, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga. Tulenevalt TLS § 86 lg 4 saab tööandja põhjendada töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p-st 2.1 ja 2.2 nähtub (tl 26), et hageja asus tööle müügispetsialisti ametikohale ning töötaja tööülesannete kirjeldus on näidatud töölepingu lahutamatuks lisaks olevas

ametijuhendis. Kostja esindaja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et tööandja on hagejaga töölepingu üles öelnud põhjusel, et töötaja ei tulnud toime tööülesannete täitmisega. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et ametijuhendi sai ta kätte alles töölepingu ülesütlemise päeval 04.03.2014.a. Samuti nähtub hageja poolt kohtuistungil antud seletusest, et tööandja poolt ei selgitatud talle tema ametiülesandeid ega käsuliini. Kohus arvestades, et kuigi TLS § 86 lg 4 alusel on võimalik tööleping lõpetada lihtsustatud korras, ei tohi töölepingu lõpetamine olla vastuolus katseaja eesmärkidega. Tööandja poolt konkreetse töö tegemiseks kehtestatud nõuded peavad olema töötajale töölepingu sõlmimisel teatavaks tehtud. Töölepingu seaduse kohaselt on tööandja kohustus tagada vajaliku töödokumentatsiooni olemasolu. Seega oleks kostja pidanud töölepingu sõlmimisel esitama hagejale ka ametijuhendi. Töötaja on töösuhtes nõrgemaks pooleks ning töödokumentatsiooni olemasolu on tööandja korraldada. Olukorras, kus tööandja ei ole tutvustanud töötajale tema ametikohustusi ei saa tööandja objektiivselt hinnata töötaja oskusi ja võimeid, mida nõutakse töö tegemisel ning ei ole käitunud töötaja suhtes heas usus TLS § 6 mõtte kohaselt. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis on seisukohal, et käesolevalt ei ole täidetud tööandja poolt TLS § 6 lg 1 ja § 86 lg 4 sätestatud nõudeid ning seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniõigus. Arvestades eeltoodud põhjendusi ja tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele. Kohus loeb tuvastatuks, et Westward OÜ poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine oli TLS § 104 lg 1 järgi tühine, tööleping lugeda lõppenuks alates 04.03.2014.a TLS § 107 lg 2 alusel ning tulenevalt TLS § 109 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 672 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja antud asjas menetluskulude taotlust esitanud ei ole ning kuna kohus jätab menetluskulud kostja kanda siis tuleb kostja poolt esitatud taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 3490,00 eurot (2880 eurot menetluskulud + 610 eurot õigusabikulud ja sõidukulud) jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.