Tallinna linna avaldus MT kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.10.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MT määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, registrikood 75016013, asukoht Pallasti 54, 11413 Tallinn) Puudutatud isikud: MT (isikukood
XXXXXXXXXXX,
elukoht XXXXXXXXX XXX X-XX XXXXXXX, tegelik viibimiskoht: XXXXXX XXXXXXXXX, XXXXXX
XXXX, XXXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX),
esindaja riigi õigusabi korras advokaat Mariann Tusti Eestkostja: TT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht avalduses: XXXXX XX XXXXX XXXXXXX
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 21.10.2014 määrus muutmata ja MT määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.01.10.2014 esitas Tallinna linn avalduse MT kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks, milles palub pikendada MT kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega ühe aasta võrra.
2.Avaldaja leiab, et MT ei ole temal esineva psüühikahäire ning haiguskriitika puudumise tõttu võimeline iseseisvalt toime tulema väljaspool kontrollitud ravikeskkonda. MT ei suuda
adekvaatselt oma seisundit hinnata, mistõttu ei saa ta aru ka ravi vajadusest. Ta ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline iseseisvalt igapäevast elu korraldama. Tal puudub igasugune haigusteadvus ning ravi katkestamise korral võib tema tervislik seisund eluohtlikult halveneda. Vajaliku ravi tagamiseks tuleb MT kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega pikendada, kuna muul viisil ei ole võimalik tagada kontrolli tema poolt ravimite võtmise üle. Seetõttu on vaja pikendada MT kohtumääruse alusel ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldusteenusel viibimise tähtaega üheks aastaks.
3.Harju Maakohtu 17.12.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-46372 on MT üle seatud eestkoste ja tema eestkostjaks määrati TT tähtajaga viis aastat, so kuni 17.12.2017. Sama määruse alusel paigutati MT kinnisesse asutusse ööpäevaringsele hooldusteenusele tähtajaga üks aasta, so kuni 17.12.2013. Kohus pikendas 14.10.2013 määrusega MT hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamist tähtajaga üks aasta, so kuni 17.12.2014.
4.Avaldusele oli lisatud eestkostja TT avaldus ema MT ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega hooldusel viibimise tähtaja pikendamiseks XXXXXX XXXXX ühe aasta võrra.
5.03.10.2014 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras MT-le kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning esindaja riigi õigusabi korras. Riigi õigusabi määrati osutama vandeadvokaat Mariann Tusti.
6.Hoolekandeasutuse XXXXXX XXXX 11.09.2014 iseloomustuse kohaselt vajab MT jätkamist tugevdatud järelvalvega ööpäevaringset erihooldusteenust, kuna tal puudub igasugune haiguskriitika.
7.SA PER Psühhiaatriakliiniku psühhiaater KK poolt 16.08.2014 väljastatud arstitõendi kohaselt MT ravivajadusest aru ei saa, mistõttu ta saab olla vaid tugevdatud järelvalvega osakonnas, sest on põgenemisohtlik.
8.MT suhtes 03.10.2014 läbi viidud kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist (akt nr 479, ekspert MM) nähtub, et MT põeb püsikululist paranoidset skisofreeniat F20.00. Haigustaju puudub täielikult. Ravivajadusest aru ei saa. Muude abinõude kasutamine peale ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamise pole võimalik.
9.Riigi õigusabi korras MT-le määratud esindaja advokaat Mariann Tusti oli seisukohal, et eestkostja TT ei ole võimeline kindlustama MT-le vajalikku ravi väljaspool kinnist asutust, mistõttu esindaja pooldas avalduses taotletut. Esimese astme kohtu määrus
10.21.10.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse ja määras paigutada MT hoolekandeasutusse ööpäevaringse järelevalvega erihooldusteenusele tähtajaga üks aasta, s.o kuni 17.12.205. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
11.Kohus juhindus määruses sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-st 19 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 533-543.
12.MT paigutati esmakordselt ööpäevaringsele erihooldusteenusele 17.12.2012 kohtumääruse alusel. Käesolevalt lõppeb MT ööpäevaringsele erihooldusteenusel viibimise tähtaeg 17.12.2014. SHS § 5391 lg 1 sätestab, et kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele kohaldatakse vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. Kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks või isiku korduvaks kinnisesse asutusse pikendamiseks ei ole uus ekspertiis vajalik, kui eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui aasta ning isiku tervislik seisund ei ole kajastatavate dokumentide järgi muutunud. Samadel tingimustel ei ole vajalik ka isiku enda, tema abikaasa ja perekonnaliikmete ärakuulamine, kui eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui aasta (lg 2).
13.Kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks või isiku korduvaks kinnisesse asutusse paigutamiseks ei ole uus ekspertiis vajalik, kui eelmise eksperdiarvamuse
andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud (TsMS § 5391 lg 2). Eelmine ekspertiis viidi MT suhtes läbi 27.11.2012 akt nr 441 (ekspert KT). Kohus määras 03.10.2014 puudutatud isikule uue ekspertiisi, et veenduda MT kinnisesse asutusse paigutamise jätkuvat vajalikkust. Kuna eksperdiarvamuse koostajaks saab olla üksnes ekspert, kes on psühhiaater või muu pädev arst, kes on isiku isiklikult üle vaadanud ja teda küsitlenud, siis vastab psühhiaater MM arvamus eksperdiarvamusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 537 lg 1 mõttes.
14.Määruses tugines kohus ka MT suhtes 03.10.2014 läbi viidud kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist (akt nr 479, ekspert MM) nähtuvale, samuti MT-le riigi õigusabi korras määratud esindaja ja avaldaja seisukohale.
15.Kohus ei pidanud vajalikuks MT isiklikku ärakuulamist põhjusel, et eksperdi hinnangul võib kohtuistungil tema tervis halveneda (tl 128). Tavalises keskkonnas saab teda kuulata, kuid ka see on raske, sest uuritaval puudub haigustaju. MT ei ole võimeline oma tahet avaldama, mistõttu tema kohtupoolne ärakuulamine ei anna juurde antud asja lahendamisele. Kohus lisas, et MT esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Mariann Tusti ning ekspert MM on MT-ga vahetult kohtunud ja kinnitanud avalduses taotletu vajalikkust.
16.Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leidis, et MT tuleb paigutada ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga üks aasta. Ta põeb rasket psüühilist häiret, ravita jäämise korral on tõenäoline, et tema tervislik seisund halveneb. MT vajab tulenevalt tema tervislikust seisundist ööpäevaringset erihooldusteenust, muude abinõude kasutamine peale ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamise pole võimalik (eksperthinnang, tl 128). Ööpäevaringse järelevalvega asutuses on tagatud MT pidev ravi ning ohutus tema enda tervisele, samuti turvaline ja piisava toetusega elukeskkond, mida peresiseselt ning ambulatoorse raviga tagada ei ole võimalik. XXXXXX XXXX iseloomustuse kohaselt kontrollitud tingimustes võtab MT kätteandmisel ravimeid, kuid sõnades protestib endiselt, et on terve ja ei vaja rohtusid. On tulnud ka ette, et on ravimeid peitnud ja pole tahtnud neid võtta (tl 116). Pettuse avalikuks tulemisel saab väga kurjaks ja protestib kõvasti.
17.Kohus kaalus ka ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamise peatamise küsimust, kuid hinnates tõendeid kogumis, arvestades MT suhtumist oma tervisesse, tema varasemat käitumist ja MT suhteliselt lühikest viibimist hooldekodus XXXXXX XXXX, ei pidanud kohus võimalikuks veel isiku ööpäevaringse järelevalvega hooldusteenuse peatamiseks. Kohus oli seisukohal, et MT suhteliselt stabiilne (kontrollitud) käitumine hooldekodus on tingitud just tema viibimisest XXXXXX XXXXXXXXX ööpäevaringsel järelevalve erihooldusteenusel. Varasemalt on teada, et MT on lahkunud mitmeid kordi loata hooldekodust (tl 116), mistõttu ta võib olla endale ohtlik, kuna ta ei pruugi ravi jätkata või sattuda kuritegude ohvriks või eksida enda orienteerumisega, ära külmuda.
18.Kohus asus seisukohale, et MT suhtes on täidetud kõik SHS § 19 lg-s 1 sätestatud asjaolud, mis on aluseks isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusele. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et MT vajab jätkuvalt ööpäevaringset järelevalvet, et oleks tagatud tema ravi ja turvalisus, kuna tema suhtes ei ole võimalik rakendada muud psühhiaatrilist abi ning tema ravi ja turvalisus oleks tagatud vaid hoolekandeasutuses. Asjas tuvastatud asjaolude tõttu ei ole kohtu arvates võimalik MT suhtes kasutada muud abinõud, kui pikendada tema hooldamise tähtaega ööpäevaringse järelevalvega hoolekandeasutuses ühe aasta võrra s.o. kuni 17.12.2015 (TsMS § 538 lg 2). Määruskaebus
19.03.11.2014 esitas MT määruskaebuse, milles avaldab, et ta ei ole haige ega vaja rohtusid ega erihooldusteenust. Avaldajale tekitab küsimusi, miks ta peab olema hooldekodus koos
tapjatega ja pesema end meeste pesemisruumis, mille uks ei ole lukustatav. MT märgib, et ei taha hoolekandeasutuses olla ja tal on seal väga halb olla. Samuti märgib MT kaebuses, et ta ei tohi hoolekandeasutuses olla, kuna tal on vaja maksta kolme maja üür. Samuti märgib MT kaebuses, et tema ema suri augustis ja ta peab ise oma pärimisasju ajama. Vastused määruskaebusele
20.Eestkostja TT avaldab, et tal on raske anda seisukohta, kas MT-l oleks hea, kui tema hooldekodus olemise tähtaega pikendatakse või mitte. TT märgib, et tal on MT-st kahju seetõttu, et ta peab hooldekodus olema, kui ta tunneb end seal olles väga halvasti ja kardab seal olla ning leiab, et teda võiks juba koju laste. Samas avaldab TT, et kui MT peaks koju saama, ei saa ta sundida teda ravimeid võtma.
21.Avaldaja leiab, et MT ei ole temal esineva psüühikahäire ning haiguskriitika puudumise tõttu võimeline iseseisvalt toime tulema väljaspool kontrollitud ravikeskkonda. Tal puudub igasugune haigusteadvus ning ravi katkestamise korral võib tema tervislik seisund eluohtlikult halveneda. MT väited ei vasta tõele ja on luululised.
22.Hooldekodu XXXXXX XXXX on seisukohal, et MT vajab endiselt jätkamist tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsel erihooldusteenusel, kuna tal puudub igasugune haiguskriitika. Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt asjaolude ekslikku tuvastamist, materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusenormide rikkumist, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks.
25.Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult puudutatud isiku hoolekandeasutusse ööpäevaringse järelevalvega erihooldusteenusele paigutamise eeldusi, tuginedes muuhulgas kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile nr 479, milles toodi esile psühhiaatrilise ravi vajadus. Kohus on samuti põhjendatult arvestanud ravi ärajäämise või selle puudulikkuse võimalikke tagajärgi ning puudutatud isiku eeskostja, talle määratud advokaadi ning hoolekandeasutuse seisukohta, kes kõik toetavad erihooldusteenuse vajaduse jätkumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
26.Määruskaebuse väide, et puudutatud isik ei vaja erihooldusteenust, on vastuolus tsiviilasjas kogutud tõenditega ning ei ole seetõttu põhjendatud. Erinevalt määruskaebuses esiletoodust, põeb puudutatud isik kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 479 kohaselt püsikululist paranoidset skisofreeniat F20.00. Ekspert on avaldaja psüühilist seisundit ja käitumist kirjeldanud üksikasjalikult ning toonud välja põhjenduse, miks on avaldaja viibimine hoolekandeasutuses vajalik. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik ei suuda enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega tegevuse tagajärgi adekvaatselt hinnata, mistõttu ei saa kolleegium avaldaja enda väidetega tema tervisliku seisundi kohta arvestada. Haiguskriitika puudumise tõttu võib puudutatud isiku psüühiline seisund hooldusteenuseta jäämisel halveneda. Kaebaja tervise ja käitumise kohta eestkostja, advokaadi ja hoolekandeasutuse poolt kogutud hilisemad andmed ei kinnita kaebaja
vaimse tervise paranemist, mistõttu vajab ta järelevalvega hooldusteenuse jätkumist. Kaebuses toodud viited eraelulistele ebamugavustele ei ole asjaoludeks, mida saaks kaebaja seisundile pandud diagnoosi korral kaalukatena arvestada. Eraelulised ebamugavused seoses hooldusteenusel viibimisega ei saa üles kaaluda isiku ohtu endale ja teistele. Öeldu tõttu on maakohus jõudnud õigele ja põhjendatud järeldusele, et puudutatud isiku suhtes on täidetud SHS § 19 lg-s 1 ja 5 toodud erihooldusteenuse jätkamise eeldused ning on avalduse õigesti rahuldanud.
27.Määruskaebuse menetlemise kulud tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda.
allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.