2.Pankrotimenetluses on II rahuldamisjärgus tunnustatud M N elatisenõue 8 454.44 eurot ja Lindorff Eesti AS-i nõue 9 059.97 eurot, kuid vahendite puudumise tõttu üldse ei ole võlausaldajatele raha välja makstud. Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel elatise maksmise kohustus ei lõpe.
4.Määrata riigi vahenditest OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo (arveldusarve EE161010502001977002) pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti. 1 (6)
2-13-58456
5.Algatada Rünno Niitsalu kohustustest vabastamise menetlus ja määrata tema usaldusisikuks Liis Metsma (isikukood 49006084912, elukoht xxxx, e-post: xxxx, xxxx, tel nr xxxx).
6.Kohustada Rünno Niitsalu tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
7.Kohustada Rünno Niitsalu viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
8.Kohustada Liis Metsma ja Rünno Niitsalu üks kord aastas, iga aasta maikuu viimasel tööpäeval, esitama kohtule aruandeid Rünno Niitsalu tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta või mittemaksmise põhjuste kohta.
9.Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust. Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.
10.Saata kohtumäärus pankrotihaldurile ja Viru Maakohtu registriosakonnale teadmiseks, pankrotivõlgnikule ja tema usaldusisikule aga täitmiseks.
11.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti 4. osas täitmiseks.
12.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-9 väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada kohtumääruse määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 31.03.2014 kohtumäärusega kuulutati välja Rünno Niitsalu pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Reet Relvik.
2.Viru Maakohtu 10.11.2014 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek.
TAOTLUS PANKROTIMENETLUSE LÕPETAMISEKS
3.15. jaanuaril 2015 esitas pankrotihaldur kohtule PankrS § 65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Taotluse kohaselt pankrotimenetluses esitati 3 nõuet summas 17 722.05 eurot. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 17.04.2014.Võlgnik esitas vastuväite Riigi Tugiteenuste Keskuse nõudele summas 207.64 2 (6)
2-13-58456 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul 29.08.2014 tunnustati võlausaldajate nõudeid kokku summas 17 514.41 eurot II rahuldamisjärgus, s.h M N (esindaja A J) 8 454.44 eurot ja Lindorff Eesti AS 9 059.97 eurot. M N nõue on lapsele väljamõistetud elatise nõue ning pankrotiseaduse § 176 lg 2 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe lapsele elatise maksmise kohustused.
4.Müümata vara ei ole ja saadaolevaks varaks on võlgniku võimalikud tulevased töötasud. Võlgnik teatas, et töötab xxxx. Võlgniku sissetulekud ei ületa TMS § 132 sätestatud summade piirmäärasid. Kohtuga seoses olevaid menetluskulusid ei ole. Hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse hagi esitada.
5.Haldur on läbi viinud seadusega ettenähtud koosolekud ning teostanud vajalikud toimingud pankrotimenetluse läbiviimiseks. Haldur on kulutanud eelnimetatud ülesannete täitmiseks minimaalselt 12 tundi, tema töötunni hinnaks on olnud viimastel aastatel 85 eurot. Tasu sisaldab halduri kulusid. Kuna pankrotivara puudus, piirdub haldur tasu taotlemisel PankrS § 23 lg 4 sätestatud tasu suurusega 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur on täitnud pankrotiseadusest tulenevad kohustused, kuid menetlust jätkata ei ole võimalik pankrotivara ja rahaliste vahendite puudumise tõttu. Haldur palus tasu määramisel anda pankrotivara puudumise tõttu menetlusabi seadusega ettenähtud ulatuses PankrS § 65 lg 11 alusel.
6.Halduri arvates on Rünno Niitsalu maksejõuetus tekkinud 2008.a. Pankroti põhjuseks peab haldur võlgniku poolt kohustuste võtmist ilma reaalsete võimalusteta võlgu tasuda. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu, mis tingiks avalduse esitamise kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankroti põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
7.Haldur palus PankrS § 65 lg 11, § 158 lg 4 ja § 171 alusel lõpetada Rünno Niitsalu pankrotimenetlus raugemise tõttu ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine, vabastada haldur tema kohustustest, määrata OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo haldurile tasu 397 eurot, millele lisanud käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud halduri taotluse ja pankrotiasja materjalidega, leidis, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Pankrotimenetluse lõpetamine
9.PankrS § 157 p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka PankrS § 158 sätestatud pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
10.PankrS § 29 lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Samuti PankrS § 157 lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul 3 (6)
2-13-58456 puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ning muud varad. Sellepärast 21.02.2014 teatas kohus väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 28.03.2014 1 000 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud.
11.Halduri aruande kohaselt võlgnik on asunud tööle xxxx, kuid tema sissetulekule ei ole võimalik sissenõuet pöörata, kuna see ei ületa TMS § 172 sätestatud piirmäära. Võlgnikul puuduvad varad ja pankrotivarasse laekumisi toimunud ei ole. Seega ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses on II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded kokku 17 514.41 eurot, s.h M N 8 454.44 eurot ja Lindorff Eesti AS 9 059.97 eurot. Vahendite puudumise tõttu üldse ei ole võlausaldajatele raha välja makstud.
12.Eeltooduga on tuvastatud, et võlgnikul varasid ei ole, võlgniku kohustused ületavad tema vara 100%-lt. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast PankrS § 157 p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu
13.PankrS § 65 lg 1 esimese lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
14.PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
15.Pankrotihaldur on palunud halduri tasu välja mõista riigi vahenditest seadusega ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 122 on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt võib kohtuvälised kulud jätta riigi kanda üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. 4 (6)
2-13-58456
16.TsMS § 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
17.Haldur on arvestanud tasu 12 tunni eest. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on palunud määrata tasu OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo haldurile summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. PankrS § § 65 lg 1 teise lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsMS § 183 lg 2 ning PankrS § 65 lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo riigi vahenditest halduri tasu kokku 476.40 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
18.Võlgnik on 07.12.2013 esitanud koos pankrotiavaldusega ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus sama seaduse § 158 lg-s 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Et võlgniku suhtes esinevad PankrS § 171 lg 2 punktides 1-5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, ei ole tuvastatud. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esitamisest kohtule teatanud, samuti ei ole nad esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Sellepärast koos pankrotimenetluse lõpetamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
19.Vastavalt PankrS § 172 lg-le 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb sama seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Halduri aruande kohaselt 29.08.2014 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli pankrotimenetluse lõpetamise otsustamine ja usaldusisiku kandidatuuri esitamine. Võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud ega usaldusisiku kandidatuuri üles seadnud. Koosolekul esitas Liis Metsma kirjaliku nõusoleku võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Kohus määrab võlgniku usaldusisikuks Liis Metsma’d ja selgitab talle, et PankrS § 172 lg 2 alusel peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
20.Kohus selgitab võlgnikule Rünno Niitsalu’le, et PankrS § 173 lg-st 1 tulenevalt ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust (PankrS § 173 lg 4). Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole (PankrS § 173 lg 6). 5 (6)
2-13-58456
21.Kohus kohustab võlgnikku ja tema usaldusisiku esitama kohtule kord aastas aruanded võlgniku tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et PankrS § 177 lg 1 alusel võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
22.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning PankrS § 5 lg 1, § 23 lg 1-3, § 65 lg 1, lg 11, § 158 lg 4, § 164 lg 1, § 171 lg 1, lg 4, sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.