Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kohtunikud Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm, Iko Nõmm
Määruse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2015. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-24666
Tsiviilasi
Tallinna linna (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus TV kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. detsembri 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TV määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Vabaduse pst 77, Tallinn), sotsiaalteenuste peaspetsialist Kristel Vallsalu Puudutatud isik TV (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXXXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Li Uiga
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 8. detsembri 2014. a määrus muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta täielikult riigi kanda. Määruse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
S e l g i t u s e d: Kinnisesse asutusse paigutamise määruse ja asutusse paigutamisest keeldumise määruse, paigutamise lõpetamise ja lõpetamisest keeldumise määruse ning esialgse õiguskaitse rakendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt
nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (). Isiku korduval kinnisesse asutusse paigutamisel tuleb määrata isikule menetluses esindaja juhul, kui isik soovib esindajat määruse peale määruskaebuse esitamiseks ( lg 3). Menetluse käik ja maakohtu määrus
ja siis läksin tütrega riidu. Tütar ei kutsunud arsti mulle, kutsus politsei, öösel kell neli olid politsei ja kiirabi maja ees. Enne seda tundsin ennast tervena. Mul oli ka peatrauma, mees peksis mind. Praegu on mees surnud. Alguses olin Tallinnas Psühhoneuroloogiahaiglas, siis Koluveres, siis Valklas ja nüüd siin. Valklasse ma enam ei lähe, minu eest juba otsustatakse. Eestkostja oli mul Kristel, perekonnanime ei mäleta, sest ma tõmbasin dokumendid puruks. Valklas käisid koos tütrega mind vaatamas. Tütar elab minu majas Tallinnas, olen eramaja omanik. Ma tahaks koju minna. Ma kirjutasin lolli peaga alla, et olen nõus siin olema, aga tegelikult ei ole. Mul pole kedagi, kes mu õigusi kaitseks. Kõige suurem mure on mul majaga, see laguneb. Tütar tööl ei käi. Linnaosa valitsus tahab seda maja omale. Ma mõtlesin, et mu poeg on surnud, aga tegelikult ta elab, seda öeldi mulle surnuaia kontorist. Siin võtan ravimit, arvan, et insuldi pärast ja saan ka depoosüste korra kuus. Võin kodus ka rohtu võtta ja polikliinikus arsti juures käia. Saaksin kodus hakkama, mulle meeldib turul ja poes käia. Siin saab vähe väljas käia, mingit tegevust ei ole. Mul oli siin ka toakaaslasega riid aga midagi ma talle ei teinud. Ta läks lihtsalt teise tuppa magama. Teise hooldekodusse ma minna ei taha.“
Vaidlustatud määruses ei ole põhjendatud, milles seisneb isiku ohtlikkus, et teda peab tingimata kinnises asutuses hoidma. Isikut ei saa paigutada kinnisesse asutusse ega tema sinna paigutamise tähtaega pikendada üksnes põhjendusel, et isik on psüühiliselt haige ja vajab ravi, ei tuleks iseseisvalt elu korraldamisega toime ega tarvitaks iseseisvalt ravimeid, mis muudaks tema psüühika ebastabiilseks. Neid asjaolusid ei saa pidada piisavaks, et lugeda isik ohtlikuks iseendale või teistele. Isiku ohtlikkus tuleb konkreetseid asjaolusid arvestades tuvastada. Eelkõige saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Isiku kinnises asutuses viibimise perioodiline kontroll ja seal viibimise pikendamise otsustamine kaotaks mõtte, kui iga kord võetaks arvesse üksnes kaugemas minevikus toimunud samu sündmusi ega hinnataks vahepeal toimunud arenguid ja isiku enda suhtumise võimalikku muutumist. Analüüsida tuleb ka eelmise kohtulahendi järel toimunut.
Ringkonnakohtu seisukoht
maakohtu määrus on seaduses sätestatud ulatuses põhjendatud ning selles toodud järeldused on kooskõlas tsiviilasjas kogutud andmete ja tõenditega.
on eelkõige tema enda kaitseks vajalik jätkuvalt viibimine ööpäevaringset erihooldust võimaldavas kinnises erihooldusasutuses ning haigustaju ja kriitika puudumise tõttu oma toimetuleku osas ei ole hetkel võimalik ka tema suhtes kinnisesse asutusse paigutamise peatamine.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.