Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

1(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-4018

2(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-4018 elementide) poolset torustike lubamatut koormamist. Lisaks tuleb kontrollida veevarustusega seotud pumpade tööd ja seadeid, samuti tsirkulatsioonisüsteemide tööd. Sellise veevarustussüsteemide hoolduse tulemuseks peab olema see, et elamus on ettenähtud kvaliteediga ja temperatuuriga vesi, süsteemis ei esine lekkeid ning süsteem ei põhjusta tarbijate vara kahjustamist. Kuna purunenud kuulkraan on osa kaasomandist, siis oli kostja I kohustus teostada selle tehnohooldust tasemel, mille puhul veelekked ja korteriomanikele kahju tekitamine oleksid välistatud. Seda vaatamata asjaolule, et kuulkraan asub korteri nr X reaalosa piires. Kostja I ei teostanud purunenud kuulkraani hooldust vajalikul tasemel – st kostja I on rikkunud talle seadusega ja standardiga pandud kohustust. Kostja I poolse kaasomandi esemeks oleva vara korrashoiu kohustuse täitmata jätmise ja RHile tekitatud kahju vahel esineb põhjuslik seos – kui kostja oleks toru ja sellel asuva kuulkraani õigeaegselt ja nõuetekohaselt üle vaadanud ja selle korrashoidu teostanud, siis kuulkraan oleks terve ning kahju ei tekiks. KÜ ja korteriomanike vaheline suhe on võlasuhe, st KÜ täidab korteriomanikelt saadud korraldusi, korteriomanikud aga tagavad selle kohustuse täitmiseks vajalikke vahendeid. Seega tegemist on käsunduslepingu sarnase võlasuhtega, mille rikkumise puhul tuleb vastutus tuvastada võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 alt 1, § 103 lg 1 p 3, § 115 ja § 127 lg 1 järgi. VÕS § 103 lg 1 p-st 3 tulenevalt tuleb eeldada, et kostja I vastutab kahju põhjustamise eest (tema rikkumine ei ole vabandatav). Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et KÜ ja korteriomanike vahel lepingulist või lepingusarnast suhet pole, siis tugines hageja kostja I vastu nõude esitamisel VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7. Sellisel juhul leidis hageja, et kostja I ei ole täitnud talle seadusest tulenevat kohustust hooldada kaasomandi esemeks olevat vara ning tekitas sellega õigusvastaselt ja süüliselt kahju RHi varale. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja I süüd kahju tekitamisel tuleb eeldada. Kostja I vastutust ei välista asjaolu, et KÜS § 2 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmiseks on kostja I palganud sellele spetsialiseeruva ettevõtte. See tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg-st 2. Hageja põhjendas kostja II vastu esitatud nõuet alljärgnevalt. Kostjale II kuuluva korteri nr X reaalosa piires asuv kuulkraan, mis purunes 11.01.2011.a ning tekitas kahju RH-i varale, on elamu korteriomanike kaasomandis. Kostja II kui elamu korteriomanik ja kaasomandi esemeks olevate asjade (sh elamu soojaveepüstiku ja selle peal oleva purunenud kuulkraani) kaasomanik ja kaaskasutaja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 tähenduses vastutab koos teiste elamu korteriomanikega solidaarselt kaasomandi esemeks oleva vara rikke tagajärjel tekkinud kahjude eest AÕS § 75 lg 1 ja VÕS § 115 alusel, sh ka siis, kui kahju on tekkinud ühele kaasomanikule. Samuti on kostjal II kui elamu korteriomanikul ja kaasomandi esemeks olevate asjade (sh elamu soojaveepüstiku ja selle peal oleva purunenud kuulkraani) kaasomanikul, üldisest käibekohustusest, mis on tuletatav TsÜS § 138 lg-st 2, tulenev kohustus mitte kahjustada teiste isikute, sh teiste kaasomanike vara. Korteriomanikud peavad hea usu põhimõttest ja üldisest käibekohustusest tulenevalt tegema kõik mõistliku selleks, et nad elamut omades, vallates ja kasutades ei kahjustaks teisi isikuid. Kui kaasomanikud sellist kohustust rikuvad ning tekitavad kahju teisele isikule, siis vastutavad nad solidaarselt kahju tekitamise eest. Seetõttu tuleneb kostja II vastutus RH-ile kahju tekitamise eest alternatiivselt ka VÕS §-st 1043 ja § 1045 lg 1 p-st 5. Elamu korteriomanike, sh kostja II vastutus RH-ile kahju tekitamise eest on solidaarne VÕS § 65 lg 1 ja § 137 lg 1 mõttes. Alternatiivselt eespool esitatule, kui kostja I suudab kohtumenetluse käigus tõendada, et elamu korteriomanike kaasomandis oleva kuulkraani purunemise põhjuseks oli selle ebakorrektne

3(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-4018 kasutamine kostja II poolt, või et kostjal II oli kohustus nimetatud kuulkraani üle järelevalvet teostada ja seda hooldada, või kostja II ei võimaldanud süüliselt kostjal I teostada kuulkraani õigeaegset hooldust, siis sellisel juhul tuleneb kostja II vastutus korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 teisest alternatiivist ja/või p-st 3. Kui kohus leiab, et purunenud kuulkraan on kostjale II kuuluva korteriomandi reaalosa, siis sellisel juhul tuleneb kostja II vastutus KOS § 11 lg 1 pst 1. Hageja on esitanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 207 lg 1 p-de 2 ja 3, VÕS § 137 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1 alusel nõude mõlema kostja vastu solidaarselt, kuna nende vastu esitatavate nõuete alus (kuulkraani purunemine ja vee läbijooks) ja ese (RH-ile tekitatud kahju hüvitamine) on samad. Kostja I vastuväited

4(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-4018

Kostja II ei nõustunud sellega, et hageja poolt RH-ile makstud kahjuhüvitise suurus on võrdne viimasele tekkinud kahju suurusega. Kostja II hinnangul tuleb kahju suurus ja hüvitatav kahju käesolevas menetluses eraldi tuvastada. Olukorras, kus tegelik kahju suurus oli väiksem või kindlustusandja hüvitas rohkem, kui oli kohustatud, ei saa hagejal olla sellist nõuet kostjate vastu. Antud juhul tuleneb hageja esitatud materjalidest, et kõnealusel juhul esines alakindlustus. Korteris asuva vara kindlustussumma on 9586,75 eurot. Hageja esitatud tõenditest ilmneb, et osaliselt on väljamaksed põhjendamatud, nt fotodelt on näha, et kahjustada sai köögi laminaat-tööpind, kuid hüvitatud on kunstkivist tööpind summas 2810 eurot. Samuti on hageja esitatud tõenditest näha, et kahjusumma (kahjustatud vara väärtus) ei ole üheselt tuvastatud, vaid on toimunud nö “kauplemine”. Sellises olukorras ei ole võimalik lugeda hagi (kahjunõuet) tõendatuks ja selgeks. Kostja II ei nõustunud hageja järeldustega, et kuulkraani purunemisest saaks järeldada, et kuulkraani hooldust ei ole teostatud ning kui kostjad oleksid toru ja sellel asuva kuulkraani õigeaegselt ja nõuetekohaselt üle vaadanud ja selle korrashoidu teostanud, siis kuulkraan oleks terve ning kahju ei oleks tekkinud. Hageja ei ole selgelt öelnud, mis tegu oleks pidanud olema tehtud ja kuidas see oleks garanteerinud selle, et kraan oleks terve. Kostja II ei nõustunud hageja ühegi alternatiivselt esitatud argumentatsiooniga. Kostja II vastutuse korral oleks see piiratud kaasomandi osa proportsionaalse suurusega. Kostjale II kuulub 679/58964 mõttelist osa kinnistust, mis teeb vastutuse maksimaalseks rahaliseks suuruseks 266,03 eurot. Korteriomaniku vastutuse osas teise korteriomaniku ees tuleb lähtuda KOS § 11 regulatsioonist kui eriregulatsioonist. Kohaldamisele ei kuulu deliktivastutuse sätted (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-38-05 p 10, 3-2-1-69-06 p 15 ja 3-2-1-186-12 p 10). Kostjale II korteri ostmisel antud „Merirahu korterelamud, Paljandi tn. 2 hooldus- ja kasutusjuhend“, mis sisaldab kasutus- ja hooldusjuhendeid korteri ja selles asuvate seadmete hooldamiseks, ei sisalda juhendit, et kuulkraane peaks mingil viisil hooldama ja/või kontrollima. Kuulkraani tutvustusmaterjalis on deklareeritud, et kuulkraan ei vaja eraldi hooldust. Kuulkraani purunenud koht asub sellises varjatud kohas, et isegi, kui seal oleks eelnevalt olnud pragu, siis ei oleks seda pragu olnud näha enne, kui kraan on täiesti purunenud. Kostja II teostas igakuist visuaalset kontrolli nii reaalosaks olevate tehnosüsteemide kui ka kaasomandi osaks oleva kõnealuse purunenud kuulkraani osas, kuna kostja II esitab igakuiselt veenäite, mille saab veemõõtjast, mis asub purunenud kuulkraani läheduses. Kostja II ei tuvastanud igakuiste kontrollide käigus, et kraan lekiks või oleks seal mõni pragu või mistahes muu tuvastatav viga. Seega on kostja II vastutus välistatud KOS § 11 lg 3 järgi. Alternatiivselt palus kostja II kahjuhüvitist vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel, kuna kahju hüvitamine täies ulatuses oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ning mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures palus kostja II kohtul arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sh kindlustuse olemasolu. Kostja II taotlusel kaasas kohus kolmanda isikuna kostja II poolel menetlusse If P&C Insurance AS-i.

Kolmanda isiku seisukoht

5(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-4018 Kolmas isik nõustus kostjate vastuväidetega hagile. Hagiavaldusest ei selgu, millist kohustust konkreetselt on kostjad rikkunud ning kuidas on see põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Kostja I on kinnitanud, et teostas tehnosüsteemide üle järelevalvet, kostja II teostas regulaarselt igakuist visuaalset kontrolli tehnosüsteemide üle sh veemõõtja kõrval asuva purunenud kuulkraani üle, ning kontrolli käigus ei ilmnenud, et kraanis oleks pragu või see lekiks. Kuulkraan purunes sellisest kohast, mis on varjatud välispidise visuaalse kontrolli alt. Kuulkraani purunemisele ei viidanud mitte midagi enne kui see ootamatult purunes. Kuskilt ei tulene kohustust vahetada 5a kasutuses olnud ning ilma igasuguste väliste vigastusteta kuulkraan uue vastu. Juhul, kui kostja II vastutab tekkinud kahju eest, siis vastutab kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu kohustust. Sellisel juhul kohaldub korteriomanike solidaarse vastutuse asemel VÕS § 137 lg 2. Kuivõrd tegemist on korteriomaniku kaasomandist lähtuvat vastutust puudutava vaidlusega, siis AÕS § 75 lg-st 1 ja KOS § 13 lg-test 1 ja 2 tulenevalt vastutab kaasomanik vastavalt tema korteriomandi mõttelise osa suurusele. Kostjale II kuulub 679/58964 mõttelist osa kinnistust, mis teeb vastutuse maksimaalseks rahaliseks suuruseks juhul, kui hagi rahuldataks täies ulatuses, 266,03 eurot. Kui VÕS § 492 alusel on hagejale kahjustatud korteri omaniku nõue üle läinud, siis ei saaks ka tema nõuda kostjalt II kahju hüvitamist suuremas ulatuses kui 266,03 eurot. Esimese astme kohtu otsus

6(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-4018 Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-76-04 leidnud, et korteriühistu esmane kohustus on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Riigikohus on selles lahendis leidnud samuti, et elamu korteriomanike kaasomandis olevate tehnosüsteemide hooldamine ja kasutuskõlblikus seisundis hoidmine on üks peamisi korteriühistu majandustegevusest tulenevaid kohustusi. Eelnevast tuleneb, et kostja I seadusest tulenev kohustus on teostada elamu korteriomanike kaasomandis olevate tehnosüsteemide hooldust ka sellele osale, mis asub konkreetse korteri reaalosa piires. Järelikult kohaldub analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab deliktiõiguslike nõuete esitamise, v.a kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju. Järelikult kuuluvad kohaldamisele VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3, § 108 lg 1, § 115 lg 1 ja KÜS-i ja KOS-i sätted kui erisätted, mitte kahju õigusvastase tekitamise sätted, mille hageja on alternatiivselt esile toonud. Hageja leidis, et kinnisvara korrashoiul saab kostjate kohustuste kindlaksmääramisel lähtuda Eesti Standardist EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid“, täpsemalt standardi lisaks A oleva tabeli reast 242. Standardi kohaselt hõlmab kinnisvara korrashoid mh ka ehitise tehnilist hooldamist eesmärgiga füüsiliselt säilitada ehitist, tagada selle vastavust ettenähtud nõuetele, välistada sellest kahju tekitamist. Standardi lisaks A oleva tabeli „Kinnisvara korrashoiu tagamise tegevuste, kulude ja tulude klassifikaator“ rea 242 kohaselt tähendab veevarustussüsteemide tehnohooldus seda, et soovitavalt 1 kord kvartalis korraldatakse regulaarselt kontrolli kogu süsteemi ulatuses; kontrollitakse lekkeid, filtrite ummistusi, läbijookse, kondensaatvee kogunemist ning kasutajate või teiste süsteemide (nende elementide) poolset torustike lubamatut koormamist. Lisaks tuleb kontrollida veevarustusega seotud pumpade tööd ja seadeid, samuti tsirkulatsioonisüsteemide tööd. Sellise veevarustussüsteemide hoolduse tulemuseks peab olema see, et elamus on ettenähtud kvaliteediga ja temperatuuriga vesi, süsteemis ei esine lekkeid ning süsteem ei põhjusta tarbijate vara kahjustamist. Kuigi kostja I vaidles hagejale vastu selles osas, et standard ei ole KÜ-le täitmiseks kohustuslik, vaid on soovitusliku iseloomuga, on ta vastuses hagile ka ise esile toonud, et tema lepingupartner Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ teostab elamu hooldustöid standardile ja tavapärasele praktikale vastavalt. Sellest tulenevalt võttis maakohus mh arvesse standardis esile toodud kinnisvara korrashoiu nõudeid. Kostja I vastuväidete kohaselt on elamu ehitatud ja kasutuses alates 2006.a-st. Kostja I esitatud hooldustabelitega on tõendatud, et ta on regulaarselt teostanud veevarustuse ja kanalisatsiooni hooldus- ja remonditöid, sh kontrollinud veemõõdusõlme, puhastanud veefiltreid, kontrollinud lekete ja tsirkulatsiooni olemasolu, kinnitite ja tugede korrasolekut. Õige on hageja märkus, et hooldustabelite kohaselt ei ole kostja I teostanud veetorustike kuulkraanide, sh korteris 5 asuva kuulkraani kontrolli ega hooldust. Standardis ei ole otseselt esile toodud kohustust kontrollida või hooldada kuulkraane. Onninen AS-i kuulkraani tutvustusest nähtub, et kuulkraan ei vaja eraldi hooldust, ning et ainuke hooldustöö on kuulkraani tihendi pingutamine. Seega ei tulene kostjale I kuulkraani hooldamise kohustust ka kuulkraani müüja antud juhistest. Kohus asus seisukohale, et kostja I poolt regulaarselt läbi viidud lekete ja tsirkulatsiooni olemasolu kontroll on tõhus abinõu avastamaks torustiku ja selle erinevate osade sh kuulkraanide lekkeid. Kostja II kinnitas kohtule vande all antud ütlustes, et igakuise veemõõtja näidu fikseerimisel vaatas ta ka veemõõtja kõrval asuvat kuulkraani ega näinud sellel mõra ega leket. Asja juurde võetud asitõendist – kuulkraanist, nähtuvalt purunes kraan varjatud kohast – sisekeermest, mida ei saanud kostja I mingil moel välisel vaatlusel tuvastada. Kuna kuulkraan ei lekkinud vee tsirkulatsiooni kontrollimisel ega ka enne selle purunemist, siis asus kohus seisukohale, et kuulkraanil ilmnenud viga ei saanudki kostja I enne selle purunemist mõistlikul

7(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-4018 viisil kindlaks teha. Ebamõistlik ning käibe- ja standardis märgitud kohustusi oluliselt ületav oleks kostjale I panna kohustus regulaarselt kuulkraan torustiku küljest eemaldada, et põhjalikult uurida või pingutada selle keermeid. Välistada ei saa, et ka sellise kontrollimise puhul ei oleks keerme purunemist saanud ette näha, ning et tegemist oli ebakvaliteetse või praaktootega. Hageja ei ole esile toonud, mil viisil oleks kostja I saanud kuulkraani hooldada või mida ette võtta, et veekahju ei oleks tekkinud. Järelikult ei ole kostja I rikkunud talle seadusega pandud kohustusi. Seega tuleb jätta hagi kostja I vastu rahuldamata. Kuna kohus asus eespool seisukohale, et deliktiõiguslike nõuete esitamine on välistatud, siis tuleb rahuldamata jätta ka hageja alternatiivselt esitatud nõuded. Kohus viitas KOS § 11 lg 1 p-le 1. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-51-11, 3-2-1-186-12, 32-1-103-13, 3-2-1-80-13 ja 3-2-1-129-13 asunud seisukohale, et nii kaasomanike kui ka korteriomanike vahelistele kahju hüvitamise nõuetele kohaldub analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi deliktilise nõude. Seega ei saa hageja antud juhul nõuda ka kostjalt II kui korteriomanikult kahju hüvitamist deliktiõiguslike sätete alusel. AÕS § 72 lg 5 teise lausest, KOS § 10 lg-st 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 järeldub, et kaasomandi eset tuleb kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes. Seega on kaasomanike huvides, et nende vara ei kahjustata, järelikult on kaasomanikel ühine kohustus tagada kaasomandi eseme, sh tehnosüsteemide korrasolek ning oluline ei ole kahju tekitaja süü. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-129-13 p-s 43 asunud seisukohale, et tähtsust ei ole, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav (otsuse p 22). Sama lahendi p-s 47 on Riigikohus märkinud, et kaasomanikel on ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (otsuse p 20). See ei ole aga üksnes passiivne kohustus hoiduda kaasomandi eseme kahjustamisest. See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid. Korteriomanikul, kelle korteriomandi reaalosa torustik läbib, on lisaks kohustus teavitada teisi korteriomanikke (olgu ka valitseja või KÜ vahendusel) torustikust lähtuvatest ohtudest, sh torustiku amortiseerumisest ja lekkimisest. Korteriomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras. Sellest tulenevalt on korteriomanikud kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks, sh andma nõusoleku selleks vajalike otsuste vastuvõtmiseks või kokkulepete sõlmimiseks ja kulude kandmiseks. Kohus tuvastas eespool, et kostja II vaatas igakuise veemõõtja näidu fikseerimisel ka kuulkraani ega näinud sellel mõra ega leket. „Merirahu korterelamud, Paljandi tn. 2 hooldus- ja kasutusjuhendiga“, mis anti kostjale II korteri ostmisel ning sisaldab kasutus- ja hooldusjuhendeid korteri ja selles asuvate seadmete hooldamiseks, on tõendatud, et see ei sisalda juhendit, et kuulkraane peaks mingil viisil hooldama ja/või kontrollima. Kohus tuvastas ka eespool, et kuulkraani tutvustusmaterjalis on märgitud, et kuulkraan ei vaja hooldust, ning

8(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-4018 et kuulkraan purunes varjatud kohast, sisekeermest, mida ei saanud kraani torustiku küljest lahti võtmata mingil viisil märgata. Kohus märkis ka kostja II puhul, et ebamõistlik ning käibe- ja standardis märgitud kohustusi oluliselt ületav oleks talle panna kohustust nõuda KÜ-lt kuulkraani põhjalikuma kontrollimise eesmärgil selle torustiku küljest regulaarselt eemaldamist ja uurimist. Hageja ei ole ka kostja II puhul esile toonud, mil viisil oleks kostja II pidanud kuulkraani hooldama või kontrollima või veekahju ära hoidma. Kostja II vande all antud ütlustega on tõendatud, et kuulkraan hakkas lekkima öösel, et ta sulges kraani kohe kui ärkas ja nägi, et vesi on põrandal, ning et ta helistas avariinumbrile ja hakkas põrandat kuivatama. Seega võttis ta koheselt tarvitusele kõik temast sõltuvad abinõud veekahju ulatuse vähendamiseks. Kohus asus eelneva põhjal seisukohale, et kostja II on tõendanud KOS § 11 lg-s 3 märgitud eeldused, st et mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud ta peale igakuisest kuulkraani vaatlemisest ja tuvastamisest, et kraan ei leki, midagi muud ette võtta ega ootamatult kuulkraani purunemisest alanud veekahju vältida. Seega tuleb jätta hagi kostja II vastu rahuldamata. Kuna kohus asus eespool seisukohale, et deliktiõiguslike nõuete esitamine on välistatud, siis tuleb rahuldamata jätta ka hageja alternatiivselt esitatud nõuded. Apellatsioonkaebus

9(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-4018 Onninen AS-i kuulkraani tutvustusele ja hooldusjuhendile, leides et kuulkraan ei vaja hooldust. Kohus on seejuures jätnud tuvastamata, kas purunenud kuulkraan oli tootja Onninen toodetud või mitte ning kas sellel on kõnealuse tootja toodetavate kuulkraanidega sarnased nõuded hooldamisele. Kohus on põhjendamatult arvestanud kostja I vastuväitega, et elamu on ehitatud ja kasutuses alates 2006.a-st, leides, et sellises vanuses kuulkraan ei vajanud hooldust. Puhtalt asjaolust, et kuulkraan purunes, tuleb hageja hinnangul järeldada, et see ei olnud korras. Kuulkraani purunemiskoht viitab sellele, et see purunes tavapärase ekspluatatsiooni käigus selle amortiseerumise ehk sisemise keevituse väsimuse tõttu. Kohus on põhjendamatult omistanud kostja II poolsele ülevaatusele, mis on tõendanud kostja II vande all antud ütlustega, liiga suure tähenduse ja võrdsustanud selle kostja I poolse kraani ülevaatuse kohustusega. See ei kvalifitseeru kindlasti nõuetekohase hooldusena standardi tähenduses, mida pidi teostama kostja I. Kostja I on loodud eesmärgiga hooldada kaasomandis olevat vara ja kostja I on palganud ka haldusfirma oma korrashoiu kohustuse täitmiseks. Nii pidi kostja I tulenevalt talle pandud kohustuse sisust ja standardist teostama põhjalikumat ülevaatust ja vajadusel ka hooldust/asendust, mille eesmärk pidi olema kahju ärahoidmine. Seega, vaatamata sellele, et kostja I pidi tõendama, et kuulkraan oli enne purunemist seisundis, mille puhul lekked on välistatud ja et ta on teinud nimetatud kraani hooldamiseks kõiki vajalikke toiminguid ning kostja I ei ole neid asjaolusid tõendanud, on kohus siiski põhjendamatult asunud seisukohale, et kuulkraan oli korras ja selle purunemist ei saanud kostja I ette näha. Kohus on vääralt leidnud, et hageja ei ole esile toonud, mil viisil oleks kostja I saanud kuulkraani hooldada või mida ette võtta, et veekahju ei oleks tekkinud. Hageja on eelnevas menetluses korduvalt märkinud, et kostja I kohustus oli teostada elamu korteriomanike kaasomandis oleva vara korrashoidu, mis on lai tegevuste valik. Seega oli kostja I kohustuseks võtta tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et kuulkraan ei puruneks ja sellest ei tekiks kahju. Sõltuvalt olukorrast ja kuulkraani tegelikust seisust pidi kostja I võtma tarvitusele korrashoiumeetmed alates ülevaatusest ja hooldamisest kuni kraani asendamiseni. Kohtu järeldused, et välistada ei saa, et ka põhjalikuma kontrollimise puhul ei oleks kuulkraani keerme purunemist saanud ette näha, ning et tegemist oli ebakvaliteetse või praaktootega, on oletuslikud ja põhjendamatud. Väär on kohtu järeldus, et kostja II ei vastuta RH-le tekitatud kahju eest, kuna kostja II käitumises esinevad korteriomaniku vastutusest vabastamise alused, mis tulenevad KOS § 11 lg-st 3. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-129-13 tulenevalt on korteriomaniku vastutus süüta vastutus KOS § 11 lg 1 mõttes ka siis, kui kahju lähtub kaasomandist ning vastutusest vabanemiseks peab korteriomanik tõendama, et ta rikkus vara korrashoidmise kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja II ei ole vastavat asjaolu tõendanud. Kuulkraani vaatlemine veenäitude võtmise ajal ei saa olla käsitletav piisava tegevusena, et täita KOS § 11 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Vääramatu jõu esinemise tõendamiseks pidi kostja II tõendama, et kuulkraan on purunenud asjaolu tõttu, mille üle tal kontroll puudub, nt kuulkraani praak, ülerõhk torustikus, kellegi poolt tahtlik kraani lõhkumine vms. Asjaolu, et kostja II ei teadnud, mis seisus kuulkraan tegelikult on, ning et kuulkraani purunemine tuli tema jaoks ootamatult ja öösel, ei saa käsitleda vääramatu jõuna.

10(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-4018 Kohus, viidates „Merirahu korterelamud, Paljandi tn 2 hooldus- ja kasutusjuhendile“, ei arvestanud sellega, et kostja II on esitanud ainult selle juhendi esilehe, mille põhjal pole võimalik väita, milliseid kohustusi see juhend korteriomanikele ette näeb, mistõttu põhjendamatu on kohtu järeldus, et juhendist ei tulene kostja II kohustust kuulkraanide hooldamiseks/kontrollimiseks. Sarnaselt kostjaga I leidis kohus ebaõigesti ka kostja II puhul, et hageja ei ole esile toonud, mil viisil oleks kostja II pidanud kuulkraani hooldama või kontrollima või veekahju ära hoidma. Kohus ei ole arvestanud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-129-13 tooduga, et korteriomanike kohustuseks on hoida vara sellises seisundis, mille puhul on välistatud sellest kahju tekitamine. Seega pidi kostja II poolt võetavate vajalike meetmete sisu olema vastavuses tegeliku olukorraga, varieerudes kraani ülevaatamisest, katsumisest ja proovimisest ning lõppedes selle väljavahetamisega. Õige ja asjakohase hooldusmeetme valimise risk tulenevalt korteriomaniku vastutuse sisust on korteriomaniku kanda. Arvestades Riigikohtu poolt viidatud lahendi p-s 22 toodud seisukohta, et iseenesest ei ole oluline, kas kahju sai alguse korteriomandi reaalosast või kaasomandist, on hageja arvates oluline, et kohtupraktika selles osas, mida tuleb lugeda vääramatuks jõuks nii reaalosast kui ka kaasomandist tekkinud kahju korral, oleks ühtlane. Praegusel juhul on kohus pidanud kostja II vastutust välistatuks, tuginedes vääramatu jõu esinemisele, mis kohtu arvates seisneb selles, et kostja II mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei saanud peale igakuisest kuulkraani vaatlemisest ja tuvastamisest, et kraan ei leki, midagi muud ette võtta ega kraani purunemisest alanud veekahju vältida. Samas aga olukordades, kus veekahju saab alguse korteriomandi piires asuvast veevoolikust või muust seadmest, on kohtupraktika korteriomanike suhtes üldiselt karm, sätestades, et korteriomanik peab tagama oma vara korrasoleku ning jälgima, et tema korteris olevad tehnosüsteemid oleksid korras; ootamatut tehnosüsteemi lekkimist, mis toimub üldjuhul korteriomanikule mitte nähtavas kohas ning mis satub korteriomaniku vaatevälja väga harva, ei loeta vääramatuks jõuks (vt nt 13.03.2013.a Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr X12-4946, 15.07.2011.a Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr X-10-51198 jne). Seega ei saa kuulkraani, mis asub korteriomandi piires, kuid on kaasomandis, purunemist sarnaselt teiste juhtumitega, pidada vääramatu jõu tõttu esinenuks ilma, et kostja II esitaks selle kohta vastavaid kindlaid tõendeid. Kohus on alusetult jätnud rahuldamata hagi kostja II vastu, leides, et ta on teinud kõik mõistliku, et kraani purunemist ära hoida, kuigi kostja II ei ole esitanud sisulisi tõendeid, mis tõendavad tema tegevuses vääramatu jõu esinemist. Maakohus, leides, et kostjatelt ei saa mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt eeldada, et nemad oleksid saanud kahju ära hoida, ning et kumbki kostjatest RH-le kahju tekitamise eest ei vastuta, on jätnud arvestamata asjaoluga, et hageja on isik, kellele on nõue üle läinud RH-lt VÕS § 492 lg 1 alusel ehk sellega, et hageja, olles RH-le kahju hüvitanud, on asunud tema kui tegeliku kahju kannatanu positsioonile. Kohus on jätnud arvestamata ja põhjendamata, miks peaks sellises situatsioonis kandma kahju hoopis kannatanu positsioonis olev isik ning mis olid kannatanu konkreetsed võimalused sellise kahju tekitamise ära hoidmiseks. Vastustajate ja kolmanda isiku seisukoht

11(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-4018 väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi hageja tugineb kaebuses suuresti samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.

12(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-4018

13(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-4018 nõuda menetluskulude hüvitamist. Õigus nõuda kahju hüvitamist on aga konstitutsiooniline põhiõigus, mida ei saa seadusandja seadusi muutes isikutelt ära võtta. TsMS-i muutmisel seadusandja rakendussätteid ette ei näinud. Oluline on tagada ka see, et ühe ja sama tsiviilasja puhul toimuks erinevate kohtuastmete menetluskulude kindlaksmääramine samade põhimõtete järgi – kas siis selliselt, et kulusid kajastavad dokumendid tuleb esitada igas kohtuastmes ja neid hiljem esitada ei saa või selliselt, kulude väljamõistmise taotluse saab kõikide menetluskulude osas esitada peale asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.