Pärnu Maakohtu 13.11.2014.a määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AV ́i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (määruskaebuse esitaja): AV (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Kostja (vastustaja): PKS (isikukood: XXXXXXXXXX; elukoht: XXXXX, XXXXX XXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Pärnu Maakohtu 13.11.2014.a määrus tühistada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja kostjalt hageja kasuks 3494,61 euro väljamõistmise osas. Teha uus määrus, millega vähendada menetluskulude rahalist suurust ja jätta avaldus 1782,61 euro osas rahuldamata. Avalduse rahuldamine muus osas jätta muutmata. Maakohtu määruse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt: 1.1.Rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 1.2.Määrata kindlaks, et PKS menetluskulude suurus on 26 329,92 eurot. 1.3.Välja mõista AV-ilt PKS kasuks menetluskulude hüvitis 23 329,92 eurot. 1.4.Välja mõista A-Vilt PKS kasuks viivis menetluskulude hüvitiselt (23 329,92 eurolt) alates määruse jõustumisest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras. 1.5.Jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1782,61 euro osas rahuldamata.
4.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta kohtumääruse jõustumisel tagatis tsiviilasjas nr 2-11-58264 summas 3000 eurot Advokaadibüroo SORAINEN AS arvelduskontole nr EE86 2200 2210 2151 0387 (Swedbank).
5.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 12.04.2013.a otsusega jäeti rahuldamata AV-i (hageja) hagi PKS (kostja) vastu osaühingu osa üleandmise nõudes. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2014.a otsusega jäeti ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Riigikohtu 26.05.2014.a määrusega jäeti kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kohtulahendid jõustusid 26.05.2014.a.
2.20.06.2014.a esitas kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt tõendavad kostja õigusabiks perioodil 29.11.2011.a kuni 05.02.2014.a kantud kulusid Advokaadibüroo SORAINEN AS arved alljärgnevalt. 29.12.2011.a arve nr 3246/11EE järgi kulunud aeg: Periood Teenuse kirjeldus
17.02.2014.a arve nr 226/14EE järgi kulunud aeg: Periood Teenuse kirjeldus
Aeg
8.Ringkonnakohtus tsiviilasja kohtutoimikuga tutvumine. Ettevalmistus 5,10 16.01.2014 ringkonnakohtu istungiks ja esindamine istungil 16.01.2014. Suhtlus kliendiga istungist ülevaate andmiseks. 5.02.2014 Tutvumine ringkonnakohtu istungi protokolliga. Tutvumine 0,90 ringkonnakohtu otsusega. Kliendi teavitamine otsusest ja võimalikust edasisest menetlusest (kassatsiooni ja menetluskuludega seonduv). Kostja õigusabikulude maht kokku on 168,40 tundi summas 27 538,10 eurot, sellest 147,50 tundi maakohtu menetluses summas 24 003,20 eurot (ilma käibemaksuta) ja 20,90 tundi ringkonnakohtu menetluses summas 3534,90 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks õigusabikuludele kandis kostja tsiviilasjas kulutusi vandetõlgile ja kohtuistungitel osalemiseks (sh esindajate ja tunnistajate sõidukulud) kokku summas 574,43 eurot (TsMS § 144 p 2). Kostja palus määrata hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 5044,43 eurot (sellest 4470 eurot õigusabikulude hüvitis ja 574,43 eurot TsMS § 144 p 2 sätestatud kulude hüvitis) ja välja mõista hagejalt kostja kasuks 5044,43 eurot ja viivise vastavalt TsMS §-le 177. 4(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-58264
3.17.09.2014.a esitas hageja vastuväite. Ingliskeelsed arved tuleks jätta tähelepanuta. Mõistlikuks tasuks ilma käibemaksuta tuleks pidada 100 eurot tund (120/1,2). Riigikohtu praktika kohaselt ei kuulu mitme esindaja kulud üldjuhul hüvitamisele (3-2-1-112-09 p 17). Riigikohtu praktika kohaselt ei kuulu hüvitamisele sõiduks kulunud ajakulu (3-2-1-65-13 p 17). Perspektiivituks osutunud või hilinenud taotlustega seotud kulud ei olnud vajalikud.
4.24.09.2014.a esitas kostja täiendava avalduse. Lähtudes Riigikohtu 26.06.2014.a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 palus kostja mõista menetluskulude hüvitise välja kõikide 20.06.2014.a avalduses esitatud menetluskulude eest, sh ka nende menetluskulude eest, mis ületavad Riigikohtu poolt tühistatud piirmäära.
5.13.11.2014.a määrusega rahuldas maakohus avalduse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 26 824,53 eurot (sellest 574,43 eurot TsMS § 144 p 2 sätestatud kulude hüvitis) ja viivise hüvitiselt lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras. Kostja on põhjendanud mitme esindaja kasutamist sellega, et kostja ega tunnistaja ei valda eesti keelt, kuid kostja esindaja vandeadvokaat Paul Künnap valdab soome keelt. Kohtumenetluses kliendiga ja tunnistajatega suhtlemine on esindamiseks ja menetlustoimingute tegemiseks vajalik. Kohus nõustub kostja põhjendustega. Kostjaks on eesti keelt mitte valdav menetlusosaline ning on põhjendamatu asuda seisukohale, nagu polnuks eesti keelt ning õigussüsteemi mitte tundval kostjal vajadust õigusabi järele. On põhjendatud vähendada hagejalt väljamõistmisele kuuluvat lepingulise esindaja tasu sõidule kulunud aja võrra, seega tuleb õigusabitasu vähendada 1288 euro ulatuses. Ülejäänud osas on kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud mõistlikuks 2011. aasta õigusabi tunnihinnaks hagimenetluses 147,49 eurot (Riigikohtu nr 3-2-1-98-13, p-d 5, 9, 13 koosmõjus). Käesoleva tsiviilasja põhivaidlus toimus 2012.-2013. aastal. Arvestades eeltoodut, samuti seda, et on üldteada, et hinnad, sh õigusabi tasu on alates 2008. aastast 2013. aastani tõusnud, on põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud advokaadibüroo mõistlikuks tunnihinnaks 161 eurot. Kostja lepingulise esindaja kulud tuleb lugeda põhjendatuks kokku mahus 26 250,10 eurot. Lisaks õigusabikuludele kandis kostja tsiviilasjas kulutusi vandetõlgile ja kohtuistungitel osalemiseks (sh esindajate ja tunnistajate sõidukulud) kokku summas 574,43 eurot.
6.03.12.2014.a esitas hageja määruskaebuse, paludes maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, tühistada ja teha uue määruse, millega vähendada hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme. E-toimiku kaudu hagejale edastatud määrus ei ole digitaalselt allkirjastatud. Pärast lahendite jõustumisest 30 päeva möödumist menetluskulude suurendamine tuleks jätta menetlemata. Kostja ei taotlenud menetlustähtaja ennistamist. Maakohtu määrus on vastuolus Riigikohtu juhistega, mille kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada, milliseid kulusid sai isik ette näha. Hagejalt ei oleks saanud lepingulise esindaja kulusid välja mõista rohkem kui 4470 eurot.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-58264
Maakohus on jätnud põhjendusteta hindamata hageja vastuväited kostja lepingulise esindaja kulude suurusele. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga, s.t antud juhul tuleks pidada mõistlikuks 100 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus on jätnud arvestamata, et mitme esindaja osalemise põhjuseks ei saa olla täiendava advokaadi kaasamine soome keele valdamise tõttu. Kostja on kasutanud menetluses soome keele vandetõlki ja maakohus on tõlgi kulud hagejalt välja mõistnud. Perspektiivituks osutunud või taotluse esitamise hilinemisest tingitud, samuti lepingulise esindaja sõidule kulunud ajaga seotud menetluskulud ei olnud vajalikud. Maakohus on jätnud hindamata hageja vastuväited, mille kohaselt oleks menetluskulude hüvitist tulnud vähendada.
7.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kostja palus tagastada menetluskulude katteks antud tagatise 3000 eurot Advokaadibüroo Sorainen AS-le.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osaliselt menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja hagejalt kostja kasuks 3494,61 euro väljamõistmise osas. Uue määrusega tuleb vähendada menetluskulude rahalist suurust ja jätta avaldus 1782,61 euro osas rahuldamata. Muus osas tuleb avalduse rahuldamine jätta muutmata. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
10.Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ebaõigesti arvestanud kulusid vandetõlgile ja tunnistajate sõidukulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt kandis kostja kulusid vandetõlgile ja kohtuistungitel osalemiseks (sh esindajate ja tunnistajate sõidukulud) kokku 574,43 eurot. Kostja menetluskulude nimekirjas on märgitud, et 21.03.2013.a arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud kulusid vandetõlgile 306,78 eurot ja tunnistajate ja vandetõlgi sõidukulusid. Kostja on nimetatud kulude hüvitamise taotlemisel tuginenud TsMS § 144 lg-le 2 ja leidnud, et need tuleb välja mõista õigusabikulude väljamõistmisest sõltumata. Maakohtu määrus on vastuoluline. Erinevalt kostja seisukohast avalduses on maakohus pidanud nimetatud kulusid lepingulise esindaja kuludeks, seejuures aga mitte õigusabikuludeks, ning määruse resolutsioonis teinud viite TsMS § 144 p-le 2. TsMS § 144 p 2 käsitleb menetluskuludena üksnes menetlusosaliste sõidukulusid ja menetlusosaliste muid sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Tõlgikulud ja tunnistajate sõidukulud TsMS § 144 p 2 alla ei kuulu. Tunnistaja- ja tõlgikulud hüvitatakse asja läbivaatamise kuludena (TsMS § 143 p 1), mille tasumine toimub TsMS §-s 148 sätestatud korras. Muus kui TsMS §-s 148 sätestatud korras tekkinud tunnistaja- ja tõlgikulusid asja läbivaatamise kuludena hüvitada ei oleks võimalik. Menetlusosaliste esindajate kulusid hüvitatakse kohtuväliste kuludena (TsMS § 144 p 1) põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175). Avalduse kohaselt olid kulud vandetõlgile ja sõidukulud antud juhul õigusabi osutamisega seotud otsesed kulud. Toodust tulenevalt käsitleb ringkonnakohus nimetatud kulusid sarnaselt maakohtuga kostja lepingulise esindaja kuludena, mis lepingulisel esindajal tekkisid ja mille eest esitati kostjale õigusteenuse arve.
11.Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud andmed ei anna alust pidada nimetatud kulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-58264 tegemist oli soome keele tõlgiga. Maakohtu määruse kohaselt tõi kostja maakohtu menetluses esile, et kostja lepinguline esindaja Paul Künnap valdab soome keelt. Asja materjalide kohaselt ei ole kosja menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esile toonud erandlikke asjaolusid, miks oli kostja lepingulisel esindajal vaja 06.03.2013.a kohtuistungil kasutada tõlki. Nimetatud kulu on menetluskulude kindlaksmääramise seisukohalt põhjendamatu. Tunnistajate sõidukulud ei olnud vajalikud õigusteenuse osutamiseks. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepinguline esindaja oli enne 06.03.2013.a valmistanud ette tunnistajate küsitlemist ja koostanud küsimusi. Toodust tulenevalt ei olnud lepingulisel esindajal vajalik koguda võimalikku teavet tunnistajatelt Kuressaares 06.03.2013.a enne kohtuistungit. Tunnistaja poolt kohtule ütluste andmisega seotud kulud ei ole lepingulise esindaja kuludena vajalikud kulud ka menetluskulude nimekirjas kirjeldatud asjaoludel, mille kohaselt lepinguline esindaja korraldas tunnistajale kohtuistungist osavõtu kulude hüvitamist. Kohtumenetluses tunnistaja osalemise kulude vajalik ulatus piirdub üldjuhul õigusaktidest sätestatud korras tunnistajale kulude hüvitamise ulatusega.
12.Lepingulise esindaja kulude suurust tuleb põhjendamatute tõlgikulude ja tunnistajate sõidukulude osas vähendada 494,61 euro võrra. Menetluskulude nimekirja kohaselt sisaldasid 21.03.2013.a arves märgitud 494,61 eurot ka muid kulusid, kuid menetluskulude nimekirjas ei ole esile toodud andmeid, mis võimaldaksid muude kulude osa välja arvutada, et nende vajalikku ja põhjendatud ulatust oleks võimalik tõlgikuludest ja tunnistajate sõidukuludest eraldi hinnata. Menetluskulude rahaline suurus tuleb kindlaks määrata summas 26824,53 – 494,61 = 26 329,92 eurot.
13.Maakohus on mõistnud menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja ebaõigesti samas summas, milles on määranud kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus on jätnud ekslikult arvestamata asjaolu, et hageja on juba tasunud 3000 eurot kostja menetluskulude katteks. 22.01.2013.a maksti Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kostja menetluskulude katteks tagatis 3000 eurot. TsMS § 194 lg 1 teise lause kohaselt antakse tagatis raha hoiustamisena selleks ettenähtud kontole. Tagatise andmise põhjus ei saa enam ära langeda, s.t tagatise andja ei saa tagatist tagasi (TsMS § 195 lg 1). Seega on hoiustatu tagasivõtmise õigus lõppenud. TsMS § 194 lg 4 kohaselt kohaldatakse hoiustamisele võlaõigusseaduse hoiustamise sätteid. VÕS § 122 lg 1 esimese lause kohaselt, kui võlgnik on jätnud endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse, loetakse kohustus täidetuks hoiustatu tagasivõtmise õiguse lõppemisest. VÕS § 186 p 1 kohaselt lõpeb kohase täitmisega võlasuhe. Toodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 26329,92 – 3000 = 23 329,92 eurot.
14.Maakohtu määrus tuleb tühistada 26824,53 – 23329,92 = 3494,61 euro väljamõistmise osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 28112,53 – 26329,92 = 1782,61 euro osas. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Kohtutoimiku kohaselt on määrus kohtuniku allkirjastatud. Väidetav menetlusõiguse rikkumine määruse edastamisel ei oleks võinud kaasa tuua ebaõiget lahendit.
16.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt ei oleks saanud lepingulise esindaja kulusid välja mõista rohkem kui 4470 eurot. Riigikohtu 17.12.2014 määrusest kohtuasjas nr 3-2-1-138-14 (p 14) tuleneb, et lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärade tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise tõttu ei kohaldata hagi esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja sissenõudmise piirmäärasid, vaid menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel tuleb kohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Määruskaebuse väitega nõustumiseks ei anna alust ka
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-58264 asjaolu, et kostja taotles 20.06.2014.a esitatud avalduses määrata menetluskulude suuruseks 5044,43 eurot. Maakohus on õigesti lugenud kostja 24.09.2014.a täiendava avalduse esitamise tähtaja ennistatuks. Kostja esitas esialgses avalduses taotluse väiksemas summas põhjusel, et kehtinud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärade järgi puudus kostjal õigus nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist suuremas summas. Juba esialgses avalduses olid esile toodud kõik kulud, mida maakohus hindas. 24.09.2014.a avalduses muutis kostja üksnes taotlust ning üksnes põhjusel, et lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad olid kehtetuks tunnistatud. Hagejal oli võimalus kostja esitatud asjaoludele vastata.
17.Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole lepingulise esindaja tunnitasu hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et Riigikohus on pidanud mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks 2011. aastal hagimenetluses 147,49 eurot (3-2-1-98-13, punktid 4, 9, 13 koosmõjus), ning arvestada saab mõningast hinnatõusu.
18.Määruskaebuse väited mitme lepingulise esindaja kasutamise kohta ei anna alust menetluskulude suurust vähendada. Määruskaebusest ega menetluskulude nimekirjast ei tulene, et lepingulise esindaja kulud olid suuremad mitme lepingulise esindaja kasutamise tõttu. Maakohus on lepinguliste esindajate toiminguid hinnanud ja pidanud neid põhjendatuks. Maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire õigusteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel.
19.Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel puudub alus lugeda põhjendamatuks rahuldamata jäänud taotluste või arvestamata jäänud väidete või tõendite esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulusid ning menetlustoimingu tegemise tähtaja möödalaskmisest või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustamisest tulenevad täiendavad menetluskulusid üksnes nimetatud põhjusel. Nimetatud asjaolusid võib kohus arvestada menetluskulude jaotuse otsustamisel (TsMS § 169). Menetluskulude jaotus on jõustunud ning menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa samu asjaolusid ümber hinnata.
20.Kostja 05.01.2015.a taotlus tasuda kostjale tagatis 3000 eurot taotluses märgitud Advokaadibüroo SORAINEN AS arvelduskontole tuleb rahuldada.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.