Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-56802
Tsiviilasi
Fööniks Ruudus OÜ hagi OÜ Tuhat Tegu vastu täiteasjas nr 047/2013/1475 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. juuni 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Tuhat Tegu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Tuhat Tegu (rk: 11896643) Vastustaja (hageja): Fööniks Ruudus OÜ (rk: 11138181), esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. juuni 2014 otsus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Tuhat Tegu kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Fööniks Ruudus OÜ esitas 02.12.2013 maakohtule OÜ Tuhat Tegu vastu hagi täiteasjas nr 047/2013/1475 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt alustas kohtutäitur Ivi Kalmet kostja avalduse alusel hageja suhtes täitemenetlust Pärnu Maakohtu 29.11.2010 määrusest (maksekäsust) tuleneva 3343,86 euro suuruse nõude sundtäitmiseks. Kostja omandas sundtäitmisel oleva nõude OÜ WaterPipe Systems (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsonilt 01.12.2011 toimunud enampakkumisel hinnaga 50 eurot. Hageja esitas kostja nõudele lõppemise vastuväite, kuna esialgne võlausaldaja on kinnitanud, et hageja on oma kohustuse täitnud. 09.08.2010 toimetati hagejale kätte Pärnu Maakohtu 03.08.2010 makseettepanek koos menetluskuludega kokku 63 240 krooni tasumiseks. Makseettepaneku kohaselt esitas OÜ WaterPipe Systems (pankrotis) (avaldaja) 25.07.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse hagejalt 61 080 krooni, sh 36 000 krooni põhinõue ja 25 080 krooni kõrvalnõuded (viivis), saamiseks. Nõude aluseks oli hagejaga 15.01.2008 sõlmitud üürileping nr 5 ning selle alusel hagejale esitatud arved nr 2010/3 (17.03.2010) ja 2010/5 (09.07.2010). Hageja tasus 09.08.2010 avaldaja pangaarvele 36 000 krooni selgitusega „üüri tasumine arve 2010/3; 2010/5“ ning esitas 15.08.2010 Pärnu Maakohtule teatise selle kohta, et likvideeris põhinõude ja alustas avaldaja seadusliku esindajaga läbirääkimisi kõrvalnõuete vähendamiseks. Avaldaja pankrotihaldur saatis 19.10.2010 hagejale e-kirja, milles selgitas, et eeldab kokku 18 845 krooni laekumist avaldaja kontole selleks, et saaks üürilepingu ära lõpetada. Nimetatud summa hulka oli arvestatud muuhulgas riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 1080 krooni ja 50% maksekäsu kiirmenetluses esitatud viivisenõudest 12 540 krooni. Hageja kandis 20.10.2010 nõutud 18 845 krooni avaldaja pangakontole. Kuna pankrotihalduri nõutud summa hõlmas ka maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu ja viivisenõuet, täitis hageja sellega maksekäsu kiirmenetluses olnud nõude. Seega lõppes ka avaldaja viivise ja menetluskulude nõue. Pärnu Maakohus tegi 29.11.2010 määruse (maksekäsu), millega kohustas hagejat tasuma avaldajale põhinõudeid 26 160 krooni ja kõrvalnõudeid 10 920 krooni. Hageja ja avaldaja pankrotihaldur allkirjastasid 17.12.2010 kokkuleppe, milles kinnitasid, et hageja on üürivõla 20.10.2010 tasunud. Hageja oli seisukohal, et hageja ja avaldaja leppisid pärast seda, kui Pärnu Maakohus oli teinud 29.11.2010 maksekäsu, kokku, et hageja võlgnevus on lõppenud. Seega lõppes maksekäsust tulenev hageja kohustus enne nõude kostjale loovutamist ning kostjal puudub alus nõuda hagejalt maksekäsust tuleneva kohustuse täitmist. Pankrotihaldur on käitunud pahatahtlikult, kuna ei teavitanud kohut sellest, et hageja täitis 20.10.2010 avaldaja nõude, ega hagejat enne 17.12.2010 kokkuleppe sõlmimist sellest, et kohus tegi 29.11.2010 maksekäsu.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja on pöördunud kohtusse perspektiivitu nõudega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 2 kohaselt on vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja esitatud asjaolud on tekkinud enne sundtäidetava kohtulahendi jõustumist. Hageja ja pankrotihalduri 19.10.2010 kirjavahetuse sisuks on üürilepingu lõpetamise kokkulepe, mis ei tõenda, et tasutud oleks maksekäsust tulenev nõue. Kirjas ei ole juttu nõudest loobumisest. Asjaolu, et hageja maksekäsku ei vaidlustanud ja maksekäsk jõustus 19.12.2010, toetab seisukohta, et poolte kokkulepe ei olnud seotud 29.11.2010 maksekäsuga. Maksekorraldused, mille selgitustesse on kirjutatud „lepingu lõpetamine arve“ ja „üüri tasumine arve 2010/3; 2010/5“, ei tõenda, et täidetud on 29.11.2010 kohtumäärusest tulenev nõue. Kuivõrd kohtumäärus, mille alusel algatati täitemenetlus, jõustus 19.12.2010, peab hageja esitama tõendid selle kohta, et ta on nõude algsele või uuele võlausaldajale täitnud pärast 19.12.2010, mida hageja teinud ei ole. Arusaamatuks jääb, kuidas saab tõlgendada üürilepingut lõpetavat dokumenti ja üürilepingu lõpetamisele eelnenud kirjavahetust lepingu lõpetamise seisuga jäänud nõudest loobumisena ning seda üürilepingu lõpetamise suhtes tulevikus jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude osas.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 13. juuni 2014 otsusega hagi ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 047/2013/1475 Fööniks Ruudus OÜ suhtes lubamatuks. Maakohus jättis Tartu Maakohtu 3. detsembri 2013 hagi tagamise määruse jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustus kohus kostjaga selles, et 19.10.2010 kirjavahetus kinnitab asjaolu, et hageja ja OÜ WaterPipe Systems (pankrotis) pankrotihaldur pidasid läbirääkimisi üürilepingu lõpetamiseks teatud tingimuste esinemise korral. Samas nähtub pankrotihalduri ettepanekust, et üürilepingu lõpetamise eelduseks on maksekäsu esitamise järgselt sissenõutavaks muutunud üürisummade, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu summas 1080 krooni ja 50% maksekäsu kiirmenetluses esitatud viivisenõude tasumine (maksekäsus oli esitatud viivisenõue 25 080 krooni, millest 1⁄2 on 12 540 krooni). Põhinõude osas läbirääkimisi ei peetud, sest põhinõude summas 36 000 krooni oli hageja tasunud koheselt pärast makseettepaneku saamist, s.o 09.08.2010. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et arvestades hageja käitumist, s.o põhivõla kohest tasumist makseettepaneku saamisel, on pankrotihaldur pakkunud välja võimaliku lahenduse nii üürilepingu lõpetamiseks kui ka käimasoleva kohtuvaidluse lõpetamiseks (hageja pidi tasuma kohtumenetluse riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluses olevast viivisenõudest 50%). Kohus leidis, et kuna hageja tasus maksekäsu menetluse kestel pankrotihalduriga saavutatud kokkuleppe alusel pankrotihalduri nõutud summad, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu ja 50% maksekäsu kiirmenetluses esitatud viivisenõudest, ning pärast nõutud summade tasumist sõlmis pankrotihaldur hagejaga 17.12.2010 kokkuleppe, mille kohaselt on 20.10.2010 üürivõlad tasutud ja seoses sellega lõpetatakse üürileping, et maksekäsu menetluses olev nõue on lõppenud kohase täitmisega. Seega lõppes maksekäsust tulenev hageja kohustus enne nõude kostjale loovutamist ning kostjal puudub alus nõuda hagejalt maksekäsust tuleneva kohustuse täitmist. Lisaks kinnitab nõude lõppemist ka asjaolu, et pankrotihaldur ei andnud Pärnu Maakohtu 29.11.2010 määrust täitmisele. Sellest saab järeldada, et pankrotihaldur oli loobunud täitmisele pööramise õiguse käsutamisest, kuna hageja oli oma nõude täitnud ja pooled olid seda kinnitanud 17.12.2010 sõlmitud kokkuleppega.
Kohus märkis, et OÜ WaterPipe Systems (pankrotis) pankrotihaldur on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ta ei teavitanud kohut enne maksekäsu tegemist sellest, et hageja täitis 20.10.2010 avaldaja nõude, ja müüs kostjale nõude, mis oli lõppenud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Tuhat Tegu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 13. juuni 2014 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõige kohtu järeldus, et sundtäitmisel olev nõue lõppes enne nõude omandamist kostja poolt. Maksekäsuga mõisteti hagejalt välja põhinõuded 26 160 krooni ja kõrvalnõuded 10 920 krooni. Seda summat ei ole hageja tasunud ei algsele ega uuele võlausaldajale. Hageja tasutud summad on avaldaja nõudesummast maha arvanud ning see kajastub maksekäsu resolutiivosas. Pankrotihaldur selgitas kostjale, et maksekäsu kiirmenetluse ajal ei kadunud hageja kohustus tasuda jätkuvalt üüri, seega rahasumma, mille maksmist kohus tõlgendas maksekäsus nõutu tasumisena, on üür perioodi 25.07.2010 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päev) kuni 27.12.2010 eest. Üürileping lõpetati, kui hageja tasus viie kuu üürivõla. 17.12.2010 kokkuleppes ei ole sõnagi sellest, et tegemist on maksekäsu avalduses nõutud summaga. Kokkuleppes ei ole ka kinnitust, et hagejal on kõik nõuded täidetud. Enne hagiavalduse kohtule esitamist proovis hageja oma kohustuste täitmisest hoida kõrvale kõikvõimalikel muudel viisidel, muuhulgas esitades kohtule määruskaebuse väitega, et ta ei ole maksekäsku kätte saanud; 2) hindas kohus otsuses pankrotihalduri tegevust, kuulamata ära pankrotihaldurit kolmanda isikuna menetluses. Kostja omandas nõude heas usus. Enampakkumise toimumise eel tutvus kostja OÜ WaterPipe Systems (pankrotis) pangakonto väljavõttega ja ei olnud võimalik teha järeldust nagu oleks kohtumääruses nõutud summad tasutud; 3) on ebaõige kohtu käsitlus, et hageja tasus koheselt makseettepaneku saamise järel põhinõude. Maksekäsus on kirjas, et avaldaja palus tasutud summa arvestada maha esmalt kõrvalnõuetelt, riigilõivult ja seejärel põhinõuetelt. Hagejale sellele vastuväidet ei esitanud; 4) jättis kohus tähelepanuta enamuse kostja seisukohti. Kohus ei selgitanud, miks ei kohaldu TMS § 221 lg 2, millest tulenevalt on nõude rahuldamise, ajatamise või tasaarvestuse kohased vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui need on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Pärast maksekäsu kiirmenetluses tehtud määruse jõustumist ei ole OÜ WaterPipe Systems (pankrotis) pangakontole kohtumääruses nõutud summasid tasutud, mistõttu hageja ei saanud TMS § 221 lg 1 alusel kohtusse pöördudagi. Kui hageja soovinuks asja läbivaatamist hagimenetluses, pidanuks ta esitama maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. Kui kohtuotsus on jõustunud, ei saa kohus asuda sama asja uuesti sisuliselt arutama. Kohtuotsuse sundtäitmiseks on võimalik algatada sissenõudemenetlus ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamine on võimalik ainult seadusest tulenevatel alustel, mida aga ei ole. Kohtumääruse jõustumise järel ei ole kohtumäärusest tulenevaid nõudeid rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud.
5.Fööniks Ruudus OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus õigesti, et kuna hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse kestel OÜ WaterPipe Systems (pankrotis) pankrotihalduriga saavutatud kokkuleppe alusel pankrotihalduri nõutud summad, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu ja 50% maksekäsu kiirmenetluses esitatud viivisenõudest, ning pärast nõutavate summade tasumist sõlmis
pankrotihaldur hagejaga 17.12.2010 kokkuleppe, mille järgi on 20.10.2010 üürivõlad tasutud ning seoses sellega lõpetatakse üürileping, et maksekäsu menetluses olev nõue on lõppenud kohase täitmisega, mida pooled on 17.12.2010 kokkuleppega kinnitanud. Seega lõppes maksekäsust tulenev hageja kohustus enne nõude kostjale loovutamist; 2) ei saa nõustuda väitega, et 17.12.2010 kokkulepe ei puuduta maksekäsu kiirmenetluses nõutud summasid, vaid tegemist oli jooksvate üüriarvete katteks makstud rahaga. Väide on vastuolus pankrotihalduri 19.10.2010 e-kirjaga, milles pankrotihaldur selgitas hagejale, et ta eeldab kokku 18 845 krooni laekumist avaldaja kontole selleks, et saaks üürilepingu ära lõpetada. Nimetatud summa hulka oli arvestatud muuhulgas riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 1080 krooni ja 50% maksekäsu kiirmenetluses esitatud viivisenõudest 12 540 krooni. Seega pankrotihaldur oli nõus üürilepingu lõpetama tingimusel, et hageja tasub avaldajale 18 845 krooni. Kuna selle summa hulka olid arvestatud ka maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv ja 50% maksekäsu kiirmenetluses esitatud viivisenõudest, soovis pankrotihaldur, et hageja täidaks ka maksekäsu kiirmenetluses oleva nõude. Kuna hageja kandis pankrotihalduri nõutud summa, mis hõlmas ka maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu ja viivisenõuet, 20.10.2010 avaldaja pangakontole, täitis hageja maksekäsu kiirmenetluses olnud nõude. Sellega lõppes avaldaja viivise ja menetluskulude nõue; 3) nõustub vastustaja kohtu seisukohaga, et avaldaja nõude lõppemist kinnitab ka asjaolu, et pankrotihaldur ei andnud maksekäsku täitmisele. Kohus tegi õige järelduse, et avaldaja pankrotihaldur oli loobunud täitmisele pööramise õiguse käsutamisest, kuna hageja oli nõude täitnud ning pooled olid seda kinnitanud 17.12.2010 kokkuleppega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. juuni 2014 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult tunnistanud sundtäitmise täiteasjas nr 047/2013/1475 lubamatuks.
7.1.Hageja on tuginenud menetluses asjaolule, et ta on maksekäsu kiirmenetluses olnud nõude täitnud ning seetõttu on sundtäitmine tema suhtes lubamatu. Kostja seisukohast tulenevalt on nõude täitmine hageja poolt toimunud pärast 29.11.2010 maksekäsu määruse jõustumist ning seetõttu ei ole hageja esiletoodud vastuväide TMS § 221 lg 2 järgi lubatav. TMS § 221 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Asja materjalidest nähtuvalt tehti hagejale 03.08.2010 makseettepanek summas 63 240 krooni ning makseettepanekust nähtuvalt on avaldaja nõue tõendatud üürilepinguga nr 5 ning arvetega nr 2010/3 ja nr 2010/5. Pärast makseettepaneku kättesaamist tasus hageja 09.08.2010 avaldajale põhivõla 36 000 krooni, teavitas tasumisest maakohut ning alustas avaldaja seadusliku esindajaga läbirääkimisi kõrvalnõude vähendamiseks. Hageja läbirääkimisi avaldaja seadusliku esindajaga üürilepingu lõpetamiseks ja võlgnevuse tasumiseks tõendab avaldaja seadusliku esindaja 19.10.2010 e-kiri, millest nähtuvalt seadis avaldaja seaduslik esindaja üürilepingu lõpetamise eeltingimuseks 18 845 krooni (sh 1080 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt) tasumise hageja poolt. 20.10.2010 on hageja 18 845 krooni avaldajale tasunud. 17.12.2010 sõlmisid hageja ja avaldaja kokkulepe (t.l 16), milles nad kinnitasid üürivõla
puudumist. Seega on TMS § 221 lg-s 2 nimetatud vastuväite alus tekkinud lõplikult pärast maksekäsu määruse tegemist 29.11.2010. Kuigi antud juhul on 17.12.2010 kokkulepe sõlmitud vahetult enne maksekäsu määruse jõustumist (t.l 39), on ringkonnakohtu arvates TMS § 221 lg-s 2 sätestatud koosseis täidetud. Ringkonnakohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et käesoleval juhul oli tegemist maksekäsu kiirmenetluses tehtava määrusega, mille peale saab edasi kaevata piiratud asjaoludel (TsMS § 4891 lg 2) ning seetõttu ei ole maksekäsu menetluses tehtud lahendi jõustumisel sellist tähendust nagu hagimenetluses tehtaval lahendil. Hageja lähtus heauskselt avaldaja seadusliku esindaja seisukohast, et 36 000 krooni ja 18 845 krooni tasumisega on tema võlgnevus avaldaja ees lõppenud ning kuna avaldaja esindaja allkirjastas kokkuleppe 17.12.2010, siis ta eeldas, et avaldaja ei esita 29.11.2010 maksekäsu määrust täitmisele. Riigikohus on 18.11.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-107-09 asunud seisukohale, et teatud juhtudel on võimalik tugineda vastuväites ka asjaolule, mis on tekkinud enne kohtulahendi jõustumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et OÜ WaterPipe Systems (pankrotis) pankrotihaldur Ü. Adamson on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ei teavitanud kohut enne maksekäsu tegemist sellest, et hageja täitis 20.10.2010 avaldaja nõude ning müüs 01.12.2011 apellandile nõude, mis oli lõppenud. Sellistel asjaoludel on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TMS § 221 alusel lubatav ning põhjendamatu on apellandi seisukoht, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti TMS § 221 lg-t 2.
7.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja poolt 36 000 krooni ja 18 845 krooni tasumisega on hageja täitnud maksekäsu menetluses oleva avaldaja nõude ning apellandi vastupidine seisukoht on ebaõige. Apellandi väitel, et ta omandas pankrotihaldurilt nõude heas usus, ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.