Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-61653
Tsiviilasi
OÜ Laenukeskus hagi Hardi Pendla ja Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastu vara arestist vabastamiseks
Tsiviilasja hind
0 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. juuni 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Laenukeskus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Laenukeskus (registrikood 10984612), esindaja advokaat Tenno Parmas
esindajad
Vastustaja I (kostja
I):
Hardi
Pendla
(isikukood
Vastustaja II (kostja II): Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), esindaja Peeter Aleksašin
maakohtus 50% ulatuses Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) ning 50% ulatuses Hardi Pendla kanda. Hardi Pendla ning Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) menetluskulud jätta nende endi kanda.
OÜ Laenukeskus menetluskulud ringkonnakohtus jätta 50% ulatuses Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) ning 50% ulatuses Hardi Pendla kanda. Hardi Pendla ning Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
menetluskulud jätta hageja kanda. Ei ole usutav, et hageja professionaalse laenuandjana ei ole kursis seaduses sätestatud nõuetega omanikukande muutmiseks liiklusregistris. AÕS § 90 lg 1 kehtestab eelduse, mille kohaselt kuulub vallasasi isikule, kelle valduses asi on. 18.04.2013 seisuga ei olnud sõiduk hageja valduses. Kostja II leidis, et müügileping on vormistatud hiljem.
vastuvaidlemisega endale kohustuse kanda menetluskulud olukorras, kus hageja hagi rahuldatakse; 3) viitab apellant Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-142-10. Menetluskulude kostja kanda jätmine ei saanud olla äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.
viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on TsMS § 162 lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel. Ringkonnakohus hinnangul on asjakohatu maakohtu järeldus, et menetluskulude jätmine kostja II kanda oleks ebaõiglane ning ebamõistlik seetõttu, et kostjal II oli sissenõudjana õigus oma võla sissenõudmiseks kohtutäituri kaudu, mille eest teda ei saa vastutama panna. Maakohtu tõlgendus looks olukorra, kus sissenõudjast menetlusosaliselt ei saakski menetluskulusid välja mõista. Selline olukord ei oleks aga kehtiva õigusega kooskõlas. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamise aluseks on asjaolu, et hageja ning kostja I on jätnud sõiduki omandiõiguse ülemineku Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses vormistamata. Maakohus on ise leidnud, et liiklusregistri kanded ei mõjuta omandiõigust sõidukile. Kuigi hageja ning kostja I on müügilepingu p-s 2.3 kokku leppinud, et nad on ühiselt kohustatud vormistama sõiduki omandiõiguse ülemineku Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses, ning vastavasisuline kohustus tuleneb ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määrusest nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“, ei ole nimetatud kohustuse rikkumine selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Lisaks eeltoodule on maakohus piirdunud vaid selle analüüsimisega, miks on ebaõiglane jätta menetluskulud kostja II kanda. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et antud juhul oli hagi esitatud kahe kostja vastu. Ringkonnakohtu arvates ei oma antud juhul tähtsust, kas kostjale II on edastatud hageja poolt kohtutäituritele esitatud avaldused. Kostjale II avalduste edastamata jätmine ei annaks alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.