Asjaõigus › Omandiasjad

lk 2 üleminekuks H K (i.k. XXXXXXXXXX) ainuomandisse. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ on Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXXXX kantud kinnistu asukohaga Saare maakonnas Kuressaares XX. Registriosa II jakku on kantud ühisomanikena L V ja H K (vt lisa 1). Kuressaare notar Gerda Pitk andis 29. detsembril 2011 välja 9. aprillil 1999 surnud L Ke, isikukood XXXXXXXXXX, pärandvara kohta seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mis on kantud notari ametitoimingute raamatusse, registreerimise nr 1689 (vt lisa 2). Pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on L Ke vara pärijad võrdsetes mõttelistes osades H K, H K ja L V. Pärimistunnistusest nähtub, et pärandvara koosseisu kuulus muuhulgas 1⁄2 mõttelist osa Pärnu Maakohtu Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXX kantud kinnistust. Eeltoodust nähtub, et H K sai L Ke pärijana XX asuva kinnistu 1/6 mõttelise osa omanikuks ja L V sai L Ke pärijana XX asuva kinnistu 1/6 mõttelise osa omanikuks. H K sai L Ke pärijana XX asuva kinnistu 1/6 mõttelise osa omanikuks. Kuna H Kele kuulus tema ja L Ke ühisvarast 1⁄2 mõttelist osa, jäi pärast L Ke pärandvara 1/6 mõttelise osa pärimist H Ke omandisse 2/3 (1/2 +1/6 ) mõttelist osa XX asuvast kinnistust.

on hageja ja kostja

lk 3

Hageja soovib ühisomandit kostjaga lõpetada. Ta on teinud kostjale sellekohaseid ettepanekuid. Hageja ja kostja saavutasid kokkuleppe kinnistu müümiseks ja raha jagamiseks vastavalt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusele. Kostja taganes oma seisukohast, kui hageja leidis kinnistule ostja. Seega ei ole ühisomandit õnnestunud lõpetada kohtuväliselt ja hageja on sunnitud pöörduma ühisomandi lõpetamise nõudega kohtu poole. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kuivõrd ühisomanikud/kaasomanikud ei ole jõudnud hagi esitamise ajaks kokkuleppele ühisomandi jagamise ega ühisomandi jagamise viisi suhtes, taotleb hageja ühisomandi jagamist. Ühisomandit soovib hageja jagada viisil, et kinnisasi antakse L Vele pannes L Vele kohustuse maksta H Kele hüvitist tema omandiosa kaotuse eest. Vastavalt Pindi kinnisvara eksperthinnangule nr 110427-15255-432 on Xas XX asuva kinnistu, registriosa nr XXXXX, turuväärtus 40 800 eurot (vt lisa 4). Märgitud turuväärtusest moodustab 1/6 osa 6 800 eurot. Seega kuulub hageja poolt kostjale tema omandiosa kaotuse eest hüvitisena maksmisele 6 800 eurot. Kuna ühisomandi lõpetamine toob kaasa kinnistu omanikukande muutuse, on vajalik kostja tahteavaldus nõusoleku andmiseks kinnistusregistri omanikukande muutmiseks asendada kohtuotsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Lähtudes eeltoodust palub hageja:

lk 4

lk 5 võlgnevused. Ta maksis elektriarve, maksis K Hi arve Kuressaare Haigla SA-le, maksis AS Starmani arve, ja isa võlgnevuse Maksu-ja Tolliametile (vt lisa 1). Lisaks eelmärgitule maksab hageja poeg XX kindlustusmakseid (vt lisa 2). Hageja on pärast H. Ke surma kogu aeg hooldanud kinnistut: korrastanud ja remontinud elamus asuvaid ruume ning niitnud muru. Märgitud asjaolu kohta palub hageja kuulata üle tunnistajad, kelle nimed esitab ta kohtule lähiajal. AÕS § 77 lg-st 2 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamisel õiglase hüvitise maksmisetagamiseks võimalikult täpselt määrama omandi väärtuse omandi kaotamise aja seisuga ning kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Kostja on esitanud kohtule Domus Kinnisvara 11. augusti 2014 eksperthinnangu nr 0036-14-SA Kuressaares XX asuva kinnistu turuväärtuse kohta. Kuna märgitud eksperthinnang on tehtud võrreldes hageja poolt esitatud eksperthinnanguga ajaliselt omandi kaotuse ajale lähemal, ei vaidle hageja märgitud eksperthinnangus toodud kinnistu turuväärtusele vastu ja on nõus kostjale maksma tema omandiosa kaotuse eest hüvitist 5666,67 eurot (34 000 : 6).

lk 6 detsembrist 2013 kuni oma surmani 27. detsembril 2013, XXXXXXXXXX(vt lisa 2). Märgitud kinnistu kuulub hageja L Vele. See oli L Ve elukoht kuni 2014. aasta alguseni. Seal elavad tema täisealised pojad. Hageja viis isa 2013. aasta detsembrikuu alguses elama Xlga, sest H K vajas sel ajal pidevat järelevalvet ja hoolitsust. H Ke Xlga elama viimisega tagas L V H Kele ööpäevaringse järelevalve ja hoolduse, sest hageja tööloleku ajal abistas H Kt ja hooldas hageja palvel teda perekonnatuttav, hageja poja tüdruksõber L J. Poolte isa H Ke mattis hageja. Kostja väide, et tema on teinud kulutusi XX asuva elamu remondiks, ei vasta tegelikkusele. Kõik remondiga seotud kulud kandis tema eluajal H K ise. XX asuva elamu remonttöid (nt katusevahetus) ja sanitaarremondi teostasid hageja L Ve pojad. Ehitusmaterjal osteti H Ke raha eest. Hageja poolt 24. septembril 2014 kohtule esitatud menetlusdokumendi lisadena esitas hageja tõendid asjaolu kohta, et pärast H Ke surma maksis kõik poolte isa võlgnevused hageja L V, kes maksis elektriarve, maksis arve Kuressaare Haigla SA-le, maksis AS Starmani arve, ja isa võlgnevuse Maksu-ja Tolliametile. Hageja poeg K V sõlmis, abistamaks oma ema, Seesam Insurance AS-ga kinnistu XX a kindlustuslepingu kindlustusperioodiks 6. jaanuar 2014 kuni 5. jaanuarini 2015, kindlustusleping nr MMO 0986-138/1. Lisaks eeltoodule nähtub Kuressaare Veevärk AS 9. oktoobri 2014 teatisest, et XX kinnistu vee- ja kanalisatsiooniteenuste arveldamisega on H Ke eest ajavahemikul 1. jaanuar 2012 kuni 27. detsembrini 2014 tegelenud tema tütar L V. Lisaks eelmärgitule nähtub Kuressaare Veevärk AS teatisest, et Kuressaare Veevärk AS-i andmebaasis oli nimetatud ajavahemikul kontaktisiku kontaktidena olnud kasutusel meiliaadress XXX ning telefoninumber XXXXXX. Eelviidatud teatisest nähtub, et L V on tasunud vee- ja kanalisatsiooniarveid kuni 10. oktoobrini 2014 (vt lisa 3). Eesti Energia AS Kuressaare esinduse teatisest nähtub, et Eesti Energia AS kontaktisikuks aadressil XX Kuressaare, on H Ke tütar L V ja et ettevõtte andmebaasis on kontaktidena kasutusel meiliaadress XXXXX ning telefoninumber XXXXXXXXXX (vt lisa 4 ja 5). Alates 2013. aasta kevadest, kui H K vajas hooldamist ja oli lamav haige, tegi XX kinnistul ja elamus kõik hooldustööd (muru niitmine, koristamine) hageja koos oma poegade ja perekonnatuttav L Jga, keda hageja, kes on isik, kellele on teada asjas tähtsust omavad asjaolud. L J palub hageja kuulata kohtuistungil üle tunnistajana. Pärast H Ke surma on kõik Kuressaares XX kinnistu ja sellel asuva elamu hooldus- ja remonttööd teinud oma kulul hageja L V. Hageja poolt kirjalikus menetluses esitatud lõplikus seisukohas märgib hageja kokkuvõtvalt järgmist: Hageja ostis kinnistu, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistrisse, register nr XXXXXXX, kus asub tema peamine eluase. Märgitud kinnistu kuulub hageja ja tema poeg K Ve kaasomandisse, kummagi kaasomaniku mõttelise osa suurus kaasomandis on 1⁄2 osa. Kinnistu ostsid L V ja K V

lk 7 Kostja on esitanud kohtus väite, et tema maksab üürikorteri kasutamise eest üüri 200 eurot kuus. Eelmärgitust nähtub, et hageja ja kostja poolt igakuiselt elamispinna eest makstav summa on enam-vähem võrdne. See on isiku enda otsustus, kas ta maksab igakuiselt üüri, selleks, et elamispinda kasutada või maksab igakuiselt laenu tagasimakseid, et tagada endale ja oma perele elamispind. Kostja H K on juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et tema maksis 15. veebruaril 2013 maamaksu. Hageja on seisukohal, et H K pidigi maamaksu maksma, sest see oli tema poolt tasumisele kuuluv maamaksu osa. L Ke pärimismenetluse eest maksis L V (vt lisa 3) H Ke matused korraldas ja matuseteenuse eest Leinatarele maksis L V (vt lisa 4). H Ke hauakivi tellis ja selle eest Kellamäe Kivitööstuse OÜ-le maksis L V (vt lisa 5) Elamu, asukohaga XX, veearvesti vahetuse organiseeris 7. novembril 2014 hageja (vt lisa 6). Hageja L V jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde, jagada tema ja kostja ühisomand viisil, et kinnistu jääb tema ainuomandisse ja temale pannakse kohustus maksta kostjale hüvitist. Kuna L K suri äkksurma, ei olnud ta surmaks valmistunud ega testamenti koostanud. Seega ei ole teada tema viimane tahe. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et pärast poolte ema L Ke surma toimus seadusjärgne pärimine. H K tegi testamendi, jättes kogu oma vara hagejast tütar L Kele (vt pärimistunnistus, hagiavalduse lisa 3). Seega on teada H Ke viimane tahe. Ta pärandas hagejale tema ja tema abikaasa L Ke ühisomandis olnud kinnistust temale kuulunud 1⁄2 osa ja L Ke varast päritud 1/6 osa, so kokku 4/6 osa ehk 2/3 kinnistust. Kokku on hageja L Ke mõttelise osa suurus tema ja H Kele kuuluvas kinnistus 5/6 osa (0,83 %). Vastavalt Domus Kinnisvara 11. augusti 2014 hinnangule on kinnistu XX turuväärtus 34000 eurot. Hageja kohustub maksma kostjale tema omandi osa kaotuse eest hüvitist 5666,67 eurot, mis on 1/6 34 000 eurost. Lähtudes eeltoodust on hageja lõplik nõue:

KOSTJA VASTUVÄITED

lk 8 Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 28/ei vaidle vastu ühisomandi lõpetamise nõudele, kuid kostja ei nõustu hageja poolt pakutud ühisomandis oleva asja jagamise viisiga ega ka rahalise hüvitise suurusega. Vastuväited hagiavalduse väidetele ja hageja nõudele Hageja palub kohtul tuvastada, et hagejale kuulub Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXXXX kantud kinnistust, asukohaga Saare maakonnas KXX, 5/6 mõtteline osa. Hageja palub lõpetada ühisomand kinnistu suhtes, jättes kinnistu hagejale ja pannes hagejale kohustus maksta kostjale välja tema omandiosa kaotuse eest hüvitis 6800 eurot. Kostja ei vaidle vastu hageja tuvastusnõudele ja on samuti seisukohal, et hageja mõttelise osa suurus kinnistust on 5/6 ning kostja mõttelise osa suuruseks on 1/6. Kostja ei vaidle vastu ka nõudele ühisomandi lõpetamiseks. Kostja ei nõustu aga ühisomandi lõpetamise viisiga ega hüvitatava kostja ühisomandi osa rahalise hüvitise suurusega. Arvestades hageja ja kostja poolt väljakujunenud kinnisasja valdamise ja hooldamise olukorda, on kõige mõistlikum ja otstarbekam ühisomand lõpetada. Kostja sooviks on järjepidevalt olnud kinnistu omandiküsimuse lahendamine ühisomandi lõpetamise teel ning hagiavalduses väidetu, mille kohaselt hageja ja kostja saavutasid kokkuleppe kinnistu müümiseks ja raha jagamiseks, kuid kostja taganes oma seisukohast, ei vasta tõele. Kostja pakkus hagejale käesoleva aasta aprillis jagamise viisi, mille kohaselt kinnistu omandiõigus läheks üle kostjale, kostja hüvitaks hagejale hageja osa kinnistust. 03.07.2014 võttis kostja hagejaga ühendust, et selgitada välja, kas hageja on ühisomandi jagamisega kostja poolt pakutud viisil nõus. 03.07.2014 teatas hageja e-kirjaga, et ta soovib kinnisasja müüa (lisa 1). Hageja ei ole kunagi teinud kostjale ettepanekut ühisomandi lõpetamiseks hagis märgitud viisil, vaid hageja sooviks on olnud ühisomand müüa kolmandatele isikutele, millest kostja on alati keeldunud, kuna tegemist on kostja koduga, kus kostja elas sünnist kuni 2013 aasta aprillini. Eeltoodust nähtub, et kostja on soovinud kinnistu ühisomandi lõpetamise osas hagejaga kokkuleppele jõuda, kuid hageja sooviks on seni olnud kinnisasja müük kolmandatele isikutele. Käesolevas vaidluses on õige ja õiglase otsuse tegemiseks oluline välja selgitada, kas ja kuidas kumbki ühisomanik on vallanud kinnisasja ning kas kumbki ühisomanik on teinud vajalikke kulutusi kinnisasja säilimiseks ning hooldanud kinnisasja. Kostja on kinnistut ja sellel asuvat elamut pidevalt kasutanud ja hooldanud, samuti osa võtnud kinnisasja säilimiseks vajalike kulutuste kandmisest. Kostja elas alates sünnist koos vanematega, hiljem peale ema surma koos isaga kinnistul XX a asuval elamus. XX on senini kostja rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress (lisa 2). Möödunud aasta kevadel oli kostja koos oma tütrega sunnitud enda elukohast lahkuma, kuna isaga koos elamine isa alkoholisõltuvuse tõttu muutus võimatuks. Alates 2013 aasta kevadest kasutab kostja suulise kokkuleppe alusel elamiseks korterit asukohaga XXXXXX. Kostjal on võimalik eelpool nimetatud elamispinda kasutada vastavalt

lk 9 kokkuleppele kuni käesoleva aasta lõpuni. Kostja sooviks on naasta elama lähitulevikus enda sünnikodusse. Hageja ei ole aga enda sünnikodu elamispinnana kasutanud peale sealt lahkumist aastast 1986. Hageja elab enda perega Xlas ega vaja elamispinnana ühisomandis oleval kinnistul asuvat elamut. Kostja on ühisomandis oleva kinnisasja hooldamisest alates selle omanikuks saamisest kogu aeg osa võtnud. Kostja on kinnistul asuva hoone seisukorra ja kinnistu heakorra eest hoolitsenud juba enne selle omanikuks saamist, kuivõrd see on seni olnud tema koduks. Alates omanikuks saamisest kuni isa surmani detsember 2013 võtsid kinnistul asuva hoone seisukorra ja kinnistu heakorra eest hoolitsemisest osa üksnes kostja ja H K. Kostja on koos isaga teinud kinnistule ja sellel asuvale elamule järgmisi kulutusi: maja ülevärvimine; eterniitkatuse vahetus plekk-katusega; osaliselt uute akende paigaldus; veevarustussüsteemi uuendamine; elektrisüsteemi uuendamine; majas on teostatud sanitaarremont; majas on vahetatud osaliselt mööbel, kardinad, osa valgusteid; teostatud on iga- aastased haljastustööd; krunt on suvel korrastatud, muru on niidetud. Eeltoodust nähtub, et kostja on terve oma eluaja kinnistut ja sellel asuvat elamut kasutanud ja korrastanud. Hageja on aga alates kinnistu omanikuks saamisest selle passiivne omanik, kes ei ole tundnud huvi ei kinnistu kasutamise ega ka hooldamise vastu. Hageja hakkas kinnisasja hooldamise kulude kandmisest osa võtma alles peale isa surma. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et ühisomandi lõpetamine viisil, mille kohaselt kinnistu jääb hagejale ei ole, lähtudes ühisomanike huvidest, põhjendatud. Kostja leiab, et kõigi ühisomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades on õiglasem kinnistu jätta kostja omandisse. Hageja on ühisomandi lõpetamisel nõus maksma kostjale välja kostja osa ühisomandi eest 6800 eurot. Kostja leiab, et hagejate poolt pakutud hüvitis ei ole õiglane. Kaasomandi osa väärtuse määramisel tuleb lähtuda kinnistu väärtusest omandi kaotamise aja seisuga. Hageja on kostja ühisomandi väärtuse arvestamisel lähtunud AS Pindi Kinnisvara poolt tehtud kinnisvara eksperthinnangust, mille kohaselt kinnistu turuväärtuseks on 40 800 eurot. Vastavalt eksperthinnangule on väärtuse kuupäev 27.04.2011 ning hindamiskuupäev 05.05.2011. Seega tugineb hageja ühisomandi osa väärtuse määramisel 3 aastat tagasi koostatud eksperthinnangule. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud kaasomandi jagamise viis, mille kohaselt asja ühele või mitmele kaasomanikule jätmisel pannakse kaasomanikule kohustus maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas, tähendab seda, et kaasomandi osast ilma jäävale kaasomanikule tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Kaasomandis oleva asja väärtust tuleb hinnata tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Kaasomandi lõpetamisel õiglase hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga. Seega kostjale omandi kaotuse eest hüvitise arvestamine lähtudes kinnistu väärtusest 2011 aastal, ei ole kuidagi põhjendatud. Kostja teatas, et soovib asjas esitada vastuhagi. Menetluskulud tuleb kostja arvates jätta hageja kanda.

lk 10 menetlusdokumentides märkinud õigesti, et kinnistul XX asuvat elamut kumbki pooltest enda eluasemena ei kasuta. Üllatavalt asub hageja aga varasemalt väidetuga vastupidiselt viimases menetlusdokumendis järgnevalt hoopiski seisukohale, et elamut kasutab teise eluasemena hageja. Enda väite tõendamiseks on hageja esitanud rahvastikuregistri väljavõtte. Kostjale teadaolevalt hageja elamut elamispinnana ei vaja ega tegelikkuses ka ei kasuta. Kostja ei nõustu ka sellega, et hageja poolt on elamus tehtud peale isa surma sanitaarremont. Kostja on korduvalt peale isa surma kinnistut hooldamas käinud ning peale kodust lahkumist 2013 kevadel, ei ole elamus ühtegi sanitaarremonti teostatud.

KOSTJA VASTUHAGI

Vastavalt esitatud vastuhagile /t.l. 33/, juhindudes AÕS § 70 lg 6, § 76 lg 1, § 77 lg 2, TsÜS § 68 lg 5 ning TsMS § 162 lg 1 p a l u b kostja :

lk 11 PärnuMaakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna registriossa nr XXXXXXXXXX, asukohaga Saare maakond X XX, H Ke mõttelise osa suurus on 1/6 ning L Ve mõttelise osa suurus on 5/6.

lk 12 kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et asja jagamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Seega arvestades nii põhihagis kui ka vastuhagis esitatud nõudeid, omavad käesoleva asja lahendamisel tähtsust vaid need asjaolud, mis võimaldavad kohtul langetada poolte huvide kaalumise kaudu õiglane otsus selle kohta, kes jääb kinnistu ainuomanikuks ning kellele kuulub omandiõiguse kaotuse eest tasumisele õiglane hüvitis. Kostja on järjepidevalt avaldanud soovi kinnistu omandist loobuda, soovides kogu kinnistut müüa kolmandatele isikutele. Kostja /põhihagis hageja/ on olnud valmis ka hüvitise eest omandist hageja kasuks loobuma (põhihagis kostja vastuse lisa 1). Eelnimetatud asjaolu tõendab, et kostjal puudub tugev emotsionaalne side kinnistuga. Hagejal, kes peamise osa oma senisest elust on elanud ühisomandis oleval kinnistul paiknevas sünnikodus, on emotsionaalne side kinnistuga tunduvalt tugevam ja olulisem. Olulisust rõhutab veel asjaolu, et hagejal puudub hetkel isiklik elamispind, mistõttu ta vajab vaidlusalust eset enda elamispinnana. Vaidlusalune kinnistu on mõlema poole sünnikodu. Ühisomand kinnistule tekkis pooltel üheaegselt. Hageja sündis 1966 aastal, seega on hageja olnud alates oma sünnist kuni käesoleva ajani kinnistuga seotud (s.o ca 48 aastat). Kostja lahkus sünnikodust 1986, olles 21 aastane. Seega saab kostja emotsionaalne seos kinnistuga piirneda üksnes lapsepõlve mälestustega ning kostja seos kinnistuga on kestnud kõige rohkem 21 aastat. Peale kodust lahkumist on kostja side olnud sisuliselt olematu ning tugineb põhiliselt lapsepõlve mälestustel. Lisaks -nö emotsionaalsele sidemele kinnistuga tuleb arvesse võtta ka muid asjaolusid ehk siis emotsionaalne seotus on oluline, kuid mitte ainus kriteerium hindamaks mil viisil tuleb kaasomand lõpetada. Hageja hinnangul tuleb arvestada antud juhul, et hageja seos ei ole vaid emotsionaalne, vaid ka puhtalt praktiline ehk siis hageja on alati kinnistul asuva hoone seisukorra ja kinnistu heakorra eest hoolitsenud. Erinevalt kostjast on hageja teinud kulutusi selleks, et poolte ühisomand üldse säiliks ning oleks mida ühisomandi lõpetamise teel poolte vahel jagada. Kostja panus ja huvi kinnistu ja sellel asuva elamu säilimise osas on olnud olematu. Hageja praktilist seotust kinnistuga tugevdab hageja arvates veel asjaolu, et hageja on kaasomanikuks vaidlusaluse kinnistuga piirneval kinnistul asukohaga X XXXXXX, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nrXXX(lisa 1). Tegemist on kinnistuga, kus paiknevad XXXXXX elanike kuurid. Hageja valduses on kuurid 6,7,8 ja 10. Juhul, kui vaidlusalune kinnistu ainuomanikuks jääks kostja, puuduks hagejal igasugune mõistlik põhjendus ja vajadus olla X 30b kinnistu kaasomanikuks, samas kaasomandiosa müük taolise kinnistu puhul on äärmiselt raskendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja hinnangul kõigi ühisomanike huve arvestades igati õiglane, et poolte vahel lõpetatakse ühisomand selliselt, et kinnistu ainuomand jääb hagejale ja hagejalt mõistetakse kostja kasuks välja õiglane hüvitis. Domus Kinnisvara 11.08.2014 eksperthinnangu kohaselt on kinnistu turuväärtuseks 34 000 eurot, mistõttu on käesoleval juhul, kostjale kuuluva mõttelise osa suurust

lk 13 arvestades, so 5⁄6 kaasomandist, õiglaseks rahaliseks hüvitiseks kostjale tema omandiõiguse kaotuse eest kokku 28 333 eurot (34 000/6x5), millise summa kohustub hageja tasuma kostjale kostja omandiõiguse kaotuse eest kinnistu suhtes (lisa 2).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et :

lk 14

lk 15 Vastavalt seadusele on kaasomanikel kohustus korras hoida neile kuuluvat kinnisasja ja seda on pooled ka teinud.

Kostja H K oma vastuhagiavalduses viitab sellele, et tegemist on poolte lapsepõlvekoduga. Ühisomand tekkis mõlemal nende ema surma järel. Samas on L V sealt lahkunud 1986. aastal ja H Ke hinnangul saab põhihagis hageja emotsionaalne seos kinnistuga piirduda üksnes lapsepõlve mälestustega. Peale kodust lahkumist 21 aastasena on tema side koduga olnud olematu. Samas on H K alati kinnistul asuva hoone ja kinnistu heakorra eest hoolitsenud ja on teinud kulutusi selleks, et poolte ühisomand üldse säiliks, et oleks, mida poolte vahel jagada. Ka on H K kaasomanikuks kõrvalolevale kinnistule, millel paiknevad XXX kuurid /t.l. 38/. Asja kohtuliku menetluse käigus on selgunud, et hageja elamut käesoleval ajal ei kasuta, kuigi tunnistaja L. J väitel on ta seal ööbinud ja peale hagi esitamist on ta selle enda elukohana ka registreerinud. Tunnistaja E. L kinnitusel on hageja sealt peale oma isa (pärandaja) surma ära viinud asju, mis omakorda annab aluse kahtluseks, et hageja ei soovi elamusse elama asuda vaid on jätkuvalt valmis seda müüma, nagu ta kostjale ka esialgselt pakkus. Kostja registrijärgne elukoht on jätkuvalt vaidlusalune elamu /t.l. 18/, kuid faktiliselt kasutab ta üüripinda. Kosja ei ole kohtule esitanud eluruumi üürilepingut, kuid tema väitel on suuline kokkulepe kehtiv 2014.a. lõpuni. Kostja omandis ei ole kinnisasju peale eelmärgitud osa kuuride alla jäävast kinnistust. Hageja omandis on 1⁄2 elamust Xla külas, XXXX kus ta ka elab ja alles omandivaidluse algatamise järel on ta end vaidlusalusesse elamusse sisse kirjutanud. Kostja on erastanud maja juurde kuuluva kuuri aluse maa, mida hageja teha ei soovinud. Mis kohtu hinnangul omakorda kinnitab asjaolu, et hageja ei ole elamu omandist ja selle kasutamisest huvitatud Ja soovib selle pigem võõrandada. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud seisukohale, et kaasomand tuleb lõpetada vastuhagis hageja pakutud viisil. Vaidlusalune kinnisasi tuleb jätta kostja omandisse, kes vajab seda eluruumina. Kostja on kinnitanud, et suudab hagejale välja maksta hüvitise omandi kaotamise eest kokkulepitud suuruses, s.o. 34 000:6x5= 28333,33 eurot. Õiglane ja kohene hüvitis peaks kohtu hinnangul olema hageja jaoks piisav kompensatsioon omandiosa kaotuse eest. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi antud juhul rahuldab kohus sisuliselt vastuhagi, ei pea kohus õiglaseks ja põhjendatuks menetluskulude jätmist hageja kanda ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus on selgitanud ja selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg. 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

lk 16 /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.