Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-61015
Tsiviilasi
SA Pärnu Haigla (Psühhiaatriakliinik) taotlus TH suhtes tema tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.11.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TH määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja SA Pärnu Haigla (registrikood 90004527, asukoht Ristiku 1, 80010 Pärnu), Psühhiaatriakliiniku juhataja Ants Puusild Puudutatud isik TH (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik, Ristiku 1, 80010 Pärnu,), riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Ants Nõmmik Puudutatud isiku Linnavalitsus
Menetluse liik
elukohajärgne
omavalitsus
Pärnu
Kirjalik menetlus
Pärnu Maakohtu 19.11.2014 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Ajaolud ja menetluse käik 18.11.2014 esitas SA Pärnu Haigla (avaldaja) avalduse, milles palus kohaldada TH (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu ravi jätkamist esialgse õiguskaitse korras üle 48 tunni kuni 40 ööpäevani psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 ja § 13 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-te 2 ja 5 alusel. Avalduse kohaselt toodi 17.11.2014 puudutatud isik sundkorras kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisile, kus ta avaldas paranoilist ja parafreenset luulu ning totaalselt väärtaju ümbritsevast reaalsusest.
Samal päeval hospitaliseeriti puudutatud isik SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku statsionaarsesse osakonda ning kohaldati tema suhtes tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist haiglaravi. Puudutatud isik on olnud verbaalselt ründav teiste inimeste (ekspert, kohtunik) suhtes. Tema käitumine on ettearvamatu, kuna tema arvamused ja taju maailma kohta lähtuvad psühhootilistest elamustest. Tal puudub haigukriitika, tal on varasemalt esinenud anamneesist. Puudutatud isiku paranoilisele skisofreeniale omased tunnused on avaldunud 1980-ndate lõpus, kuid patsient ei ole kunagi haigusspetsiifilist ravi saanud. Psühhiaater IT arvamuse kohaselt avaldab puudutatud isik paranoilist ja parafeerset luulu. Tal puudub haiguskriitika täielikult ning ravivajadusest ta aru ei saa. Samuti on tema käitumine ettearvamatu ning on ta oma psüühikahäire tõttu teistele ohtlik. Muu ravi, kui tahtest olenematu psühhiaatriline ravi, pole võimalik. Psühhiaater MM arvamuse kohaselt puudub puudutatud isikul täielikult arusaam oma haigusest ja ravivajadusest. Ta keeldub infot andmast, kuna leiab end olevat sõjavangi staatuses. Tal esineb suurusluulu tasemel luululine vääridentifitseerimine. Ta peab ennast „rahvaks“, kellele alama astme seadused ei kehti. Ta on avaldanud e-kirjade teel ebaadekvaatse ja ka ohtliku sisuga teateid. 05.11.2014 esitas puudutatud isik mitmele erinevale institutsioonile ultimaatumi, milles teatas, et Eestis kehtib sõjaseisukord ning et adresseeritud institutsioonid on olnud rahva reeturid ning kui nad ei pane maha oma ameteid, siis tabab neid „taevane kohtumõistmine ning hukkuvad need, kes sõdivad kehtiva põhiseadusliku korra vastu“. Kuna patsiendiga ei saa piisavalt sisulist kontakti, et täpsustada, mida antud ähvardused peaksid tähendama, tuleks antud teadet pidada potentsiaalse ohtlikkuse väljenduseks. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Haiglaravita jäämisel ohustab ta raske psüühikahäire tõttu iseenda elu, tervist ja julgeolekut. Kuna muu psühhiaatrilise abi osutamine ei ole võimalik ega küllaldane, vajab puudutatud isik tahtest olenematu ravi jätkuvat kohaldamist. Avalduse esitamise hetkel puudutatud isiku psühhootiline seisund püsis. Puudutatud isikul esinevad endiselt luuluelamused, arvatavalt ka meelepetted ja mõjustused. Ta ei saa aru, miks ta on haiglas ja ta ei soovi haiglaravi vastu võtta. Ta käitub ebaadekvaatselt ning on potentsiaalselt enda ja teiste suhtes ohtlik. Pärnu Maakohtu 18.11.2014 määrusega anti puudutatud isikule riigi õigusabi tema esindamiseks kohtumenetluses. Riigi õigusabi anti hilisema hüvitamise kohustuseta. Esimese astme kohtu määrus Pärnu Maakohtu 19.11.2014 määrusega rahuldati avaldus ning pikendati esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku suhtes kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega kuni 40 päevani, s.o alates isiku 17.11.2014 kell 13.30 psühhiaatri otsuse alusel psühhiaatriahaiglasse ravile paigutamisest kuni 27.12.2014 kell 13.30. Maakohus külastas puudutatud isikut psühhiaatrikliinikus ning kuulas ta ära. Maakohus leidis, et puudutatud isik orienteerus ajas ja kohas õigesti, kuid tema mõttekäik ning rohkesõnaline ja kohati ebaloogiline argumentatsioon lubavad järeldada, et ümbritsevat tegelikkust ja enda osa selles ta adekvaatselt ei taju. Ärakuulamisel eitas puudutatud isik endal luulude ja psühhiaatrilise haiguse olemasolu ning ravivajadust. Ta selgitas, et on litsentseeritud ravitseja ning suudab vajadusel ennast ise ravida. Puudutatud isiku sõnul on tal alternatiivmeditsiinis tegutsemise luba ning ta võtab juba aastakümneid vastu haigeid ja tegeleb holistilise teraapiaga. Erinevatele institutsioonidele ultimatiivsete teadete saatmise kohta väitis puudutatud isik esmalt, et ta ei ole selliseid kirju saatnud, kuid seejärel selgitas, et tal on õigus esitada selgitustaotlusi ja märgukirju ning saada neile vastus.
Ultimaatumi esitamise eesmärk on probleemidele tähelepanu juhtimine. Puudutatud isik soovib selliste pöördumistega üldist teadvust parandada ja rahvast harida. Lisaks tuleb lugeda tema igapäevaseid sõnumeid Facebook’is. Puudutatud isik avaldas, et tal on võime näha teiste isikute sisse, ta on ise teinud temalt elatise väljamõistmise asjaga tegeleva kohtunik Sillaotsa suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi ning diagnoosinud kohtunikul raske ajuhaiguse. Puudutatud isik ei pidanud psühhiaatrilist ravi vajalikuks, kuid avaldas samas valmisolekut jääda haiglasse, kui seda vajalikuks peetakse. Maakohus kuulas kliinikus ära ka raviarst IT arvamuse, mille kohaselt on puudutatud isikule vaja ravi kindlasti rohkem kui 4 päeva, sest ta on avaldanud konkreetseid ähvardusi konkreetsete institutsioonide ja isikute suhtes, mistõttu on ta potentsiaalselt ohtlik teiste isikute elule ja tervisele. Puudutatud isikul on 1980-ndate alguses diagnoositud paranoidne skisofreenia, kuid ta ei ole kunagi ravi saanud. Pikka aega ravimata haiguse tõttu on puudutatul isikul kujunenud ebaadekvaatne maailmapilt ning reaalsustaju puudub. Ravivajadust puudutatud isik ei tunnista ning haiguskriitika puudumise tõttu ei ole muu psühhiaatriline abi võimalik. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud koosseis oli puudutatud isiku suhtes täidetud. Isik on psüühilise ja emotsionaalse seisundi poolest ning käitumuslikult ebaadekvaatne, mida ta ise ei tunnista. Tal puudub adekvaatne arusaamine, et tema käitumine erineb ühiskondlikult aktsepteeritavast inimestevahelisest käitumisest. Tema tervis ja endaga hakkamasaamine on viimasel ajal halvenenud. Tema käitumine ei ole adekvaatne ning ta vajab ravi. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt puudub tal arusaam haigusest ja ravivajadusest, selles veendus maakohus ka isiklikult kohapeal. Puudutatud isik ei saa aru enda psüühilisest seisundist ja vajadusest ravi järele. Ravita jäämisel võib ta aga kahjustada enda turvalisust, elu ja tervist. Seda tõendavad muuhulgas asjaolud, et puudutatud isik ei orienteeru selgesti ajas, tal on esinenud luulusid, haiglas olles on ta käitunud ebaadekvaatselt ja olnud agressiivne haiglapersonali suhtes. Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane, kuna isiku kriitikavõime oma haiguse suhtes on puudulik ja ta ei saa aru ravivajadusest. Puudutatud isiku esindaja seisukoht Puudutatud isiku esindaja seisukoha järgi võib esindatav, arvestades tema tervislikku seisundit, käituda viisil, mis seab ohtu tema tervise. Esindaja leidis, et puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tema tahtest olenematu ravi pikendamine kuni 40 päevaks on põhjendatud. Esindaja märkis, et 19.11.2014 vestlusest esindatavaga selgus, et isik ravivajadust ei aktsepteeri, ravikriitika puudub täielikult. Esindatav selgitas, et ta on kliinikus ebaseaduslikult, ta on ise alternatiivmeditsiini spetsialist ning kliiniku ravi talle seetõttu ka ei mõju. Esindatav avaldas, et ainult tema saab õigesti aru maailmas toimuvast, isegi Rooma paavst ei ole sellest siiani õigesti aru saanud ja raviarst ei olegi suuteline teda ravima. Esindatav, olles holistilise meditsiini ainuesindaja Eestis, saab ja oskab väidetavalt nii ennast kui ka teisi Facebook’i kaudu ravida. Puudutatud isik avaldas, et tema puhul on tegemist sõjavangiga, kes tuleks koheselt vabastada, mitte aga hoida kinnises raviasutuses. Riik on tema suhtes toime pannud füüsilise ründe. Määruskaebus Puudutatud isik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Maakohtu määrusest ei nähtu õiguslikke aluseid puudutatud isiku suhtes tema tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi seaduslikuks pikendamiseks 40 päevani. Puudutatud isiku puhul ei ole tegemist psüühiliselt haige inimesega ning seetõttu ei saa ta ohustada ei iseenda ega ka teiste elu, tervist või julgeolekut. Tulenevalt PsAS §-st 11 puudub alus puudutatud isiku suhtes tema tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Menetluse edasine käik
02.12.2014 esitas puudutud isik taotluse enda koheseks vabastamiseks SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikust. Taotluse kohaselt on isik allutatud ravile vastu tema tahtmist. Puudutatud isikul on õigus valida enda ravimiseks tavameditsiini asemel holistiline meditsiin. Kuna puudutatud isikult on omavoliliselt vabadus võetud, palub ta hüvitatada sellega tekitatud kahju. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 01.12.2014 TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult isiku tahte vastase psühhiaatrilise ravi jätkamise eeldusi, tuginedes seejuures psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus, samuti kuulas maakohus isiklikult üle puudutatud isiku ning raviarsti psühhiaater IT. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 neid ei korda. Põhjendatud ei ole kaebuses sisalduv käsitlus, nagu ei vajaks puudutatud isik psühhiaatrilist ravi. Toimiku materjalist nähtuvalt esineb isikul raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia), mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, tal puudub haiguskriitika ning ta ei ole võimeline oma ravivajadusest aru saama. Psühhiaater IT hinnangul (17.11.2014 psühhiaatri otsus, tl 6) võib puudutatud isiku käitumine olla ettearvamatu ning ta võib seetõttu olla teistele ohtlik. Muu ravi kui psühhiaatriline ravi ei ole võimalik. Samuti nähtub psühhiaater MM 18.11.2014 arvamusest (tl 7), et muu psühhiaatrilise abi osutamine ei ole võimalik ega küllaldane. Ravita jäämisel ohustab puudutatud isik raske psüühikahäire tõttu ka iseenda elu, tervist ja julgeolekut. Maakohus, kuulanud isiklikult üle nii puudutatud isiku kui tema raviarsti, leidis, et puudutatud isik on psüühiliselt ja emotsionaalselt seisundilt ning käitumuslikult ebaadekvaatne, mida ta ise aga ei tunnista. Tal puudub adekvaatne arusaamine, et tema käitumine erineb ühiskondlikult aktsepteeritavast inimestevahelisest käitumisest. Tema tervis ja eluga toimetulek on varasemaga võrreldes halvenenud, tema käitumine ei ole adekvaatne ning ta vajab ravi. Maakohus on oma siseveendumuse kujunemist määruses piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu seisukohta ümber hinnata. Pealegi on ka puudutatud isiku esindaja varem väljendanud seisukohta, et tema esindatav vajab tahtest olenematu ravi pikendamist kuni 40 päevaks. Esindaja tõi eelnevalt välja, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika, tema käitumine on ettearvamatu ja ta võib nii ennast kui teisi ohustada. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et maakohtu määrusest ei nähtu seaduslikke aluseid, mis annaksid õiguse kohaldada puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tema tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Maakohus on kontrollinud põhjalikult PsAS § 11 lg 1 kohaldamise eeldusi ning leidnud õigesti, et puudutatud isiku suhtes tuleb pikendada tema tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
I. Nõmm
I. Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.