MO hagi HO vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/09/5750 summas 760,55 eurot ja täiteasjas nr 022/09/5749 summas 1752,75 eurot või alternatiivselt tuvastada, et täiteasjas nr 022/09/5750 nõue ei saa olla suurem kui 2026,32 eurot ja täiteasjas nr 022/09/5749 nõue ei saa olla suurem kui 953,33 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MO apellatsioonkaebus HO vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind Vastuapellatsioonkaebuse hind
7 000 eurot 3 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: MO (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXX, XXXXX-XXXXX, XXXXXXX XXXX,
XXXXX XXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Edith Sassian Kostja: HO (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX-X XXXXX XXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Rene Hallemaa
Kohtuistungi toimumise aeg
04.12.2014
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 29.05.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata Menetluskulude jaotus Vabastada pooled menetluskulude kandmisest ja jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 190 lg 7 alusel Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.27.11.2012 esitatud avalduses tsiviilasjas nr 2-10-44527 palus MO tunnistada sundtäitmise lubamatuks ja peatada tsiviilasja nr 2-10-44527 menetluse. 12.12.2012 määrusega eraldas Harju Maakohus MO hagi HO vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eraldi menetlusse.
2.25.02.2013 esitas MO (hageja) Harju Maakohtule täpsustatud hagi HO (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/09/5750 summas 760,55 eurot ja täiteasjas nr 022/09/5749 summas 1752,75 eurot. Alternatiivselt palus hageja tuvastada, et täiteasjas nr 022/09/5750 nõue ei saa olla suurem kui 2026,32 eurot ja täiteasjas nr 022/09/5749 nõue ei saa olla suurem kui 953,33 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja ajavahemikul 10.08.2009 kuni 06.08.2010 kohtutäitur Elin Vilippusele 9 täitmisavaldust. Hagejal on kostja vastu nõue 300 krooni (alus 22.02.2005 Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-83/04). Kostjal on hageja vastu kaks vaidlustatud nõuet, mis on jaotatud 8 täiteasja vahel: hüvitisenõue enamsaadud abielu ühisvara eest (alus Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2005 määrus ja kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-2-185/05) ja elatisenõue laste JO ja JO ülalpidamiseks (alused 22.02.2005 Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-83/04, 20.11.2008 Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-08-52280, 29.01.2010 Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-091336). Osa võlast on hageja tasunud vabatahtlikult. Samuti on tema eest võlgnevust tasunud kolmandad isikud. Hageja on ise ja kolmandate isikute kaudu tasunud raha otse ka lastele. Täiteasja nr 022/09/5750 10.08.2009 täitmisavalduse (ühisvara jagamisest tulenev võlg summas 43 605 krooni) täitedokumendiks on Tartu Ringkonnakohtu otsus ja määrus tsiviilasjas nr 2-2-185/05. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 03.06.2005 kuni 08.09.2008 tasus hageja ülekandega kostjale kokku 167 995 krooni. Nimetatule tuleb lisada tasaarvestus hageja kasuks väljamõistetud 300 krooniga. Seega ühisvara jagamisest tulenev hageja võlg kostjale enne täitemenetluse alustamist ei saa olla suurem kui 31 705 krooni ehk 2026,32 eurot.
4.Elatise täitmisnõude kuni 01.08.2009 (täiteasi nr 022/2009/5749) aluseks on 10.08.2009 täitmisavaldus ja sellele lisatud Tartu Maakohtu otsus nr 2-08-52280. Nõude sisuks ja suuruseks on märgitud elatise võlg 42 340,92 krooni. Avalduses on jäetud märkimata nõude tekkimise alus ja võlaperiood. Kohtutäiturite e-kirjadest on näha, et TT, RR ja VK kaudu kanti kostjale elatise võlga summas kokku 57 694,15 krooni. Otse laste kontodele tasus hageja ja tema palvel VI ja MK kokku 27 414,45 krooni. Perioodil 31.05.2005 kuni 01.08.2009 oli lastele mõeldud elatis kokku 100 025 krooni. Kokku on tasutud 85 108,60 krooni. 10.08.2009 täitmisavalduses (täiteasi nr 022/2009/5749) on kostja nõue ületatud 27 424,52 krooni võrra. Täitmisele kuuluv elatise võlg täiteasjas nr 022/2009/549 ei saa olla suurem kui 953,33 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles hagiavaldusele vastu. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Kostja leidis, et täiturile täiteasjas nr 022/09/5750 esitatud täitmisavalduses toodud ühisvara jagamisest tuleneva võla suuruseks märgitud 43 605 krooni ehk 2786,87 eurot on tegelikkusele vastav võlasumma. Kostja nõustus hageja poolt tehtud ülekannete suurusega 167 955 krooni, kuid oli seisukohal, et kõik nimetatud ülekanded ei ole tehtud otsusest tuleneva ühisvara nõude katteks. Nimetatud ülekannetest ei tunnistanud kostja ühisvara jagamisest tuleneva nõude katteks tehtud ülekannetena 03.06.2005, 14.07.2005, 21.07.2005 ning 15.07.2006 tehtud ülekandeid kogusummas 11 600 krooni. Hageja ei ole kostjale tasaarvestuse avaldust teinud ning seega ei ole hageja ja kostja vahel 300 krooni ulatuses nõuete tasaarvestust toimunud.
7.Samuti oli kostja seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses märgitud kõiki makseid ei saa lugeda otsusest tuleneva elatise tasumiseks ning tasutud on tunduvalt vähem kui hageja poolt märgitud 85 108,60 krooni. Kostja nõustus hageja poolt hagiavalduses väljatooduga, et perioodil 31.05.2005 kuni 01.08.2009 oli lastele mõeldud elatis kokku 100 025 krooni. Kohtutäiturite TT, RR ja VK kaudu on kostjale üle kantud otsustega väljamõistetud elatise katteks 57 694,15 krooni (55 000+2540,50+153,65). Nimetatud summad on kostja täitmisavalduse esitamisel tasumisele kuuluvast elatise võlast maha arvestanud ning täiteasjas nr 022/2009/5749 nimetatud summade osas täitmist ei toimu. Sellest tulenevalt oli hagejapoolne otsusega väljamõistetud elatise võlgnevus täitmisavalduse esitamise hetkel 42 330,85 krooni. Kostja leidis, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2009/5749 on lubamatu summas 0,65 eurot. Hageja poolt laste kontodele tehtud ülekandeid ei saa võtta arvesse elatise võla arvestamisel ning nimetatud makseid tuleb käsitleda väljamõistetud elatisele lisaks makstava taskurahana. Lisaks ei ole hageja nimetatud ülekannetes märkinud selgituseks, et tegemist oleks otsusest tuleneva nõude katteks või elatiseks mõeldud ülekandega. Hageja alternatiivsed nõuded rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust täitedokumendist tuleneva nõude suuruse üle ning puudub vajadus täitedokumendi enda selgitamiseks. Maakohtu otsus
8.29.05.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja tunnistas täiteasjas nr 022/09/5750 sundtäitmise hageja suhtes lubamatuks summas 89,47 eurot ja täiteasjas nr 022/09/5749 tunnistas kohus sundtäitmise hageja suhtes lubamatuks summas 0,65 eurot. Kohus vabastas hageja Harju Maakohtu 15.08.2013 määrusega vabastatud riigilõivu summas 375 euro tasumise kohustusest ning jättis hageja ja kostja riigi õigusabikulud riigi kanda ja ülejäänud poolte menetluskulud poolte enda kanda.
9.Käsitledes hageja nõuet seoses täiteasjaga nr 022/09/5750 märkis kohus, et vaidlust ei ole selles, et Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2005 määruse tsiviilasjas nr 2-2-185/05 alusel tekkis hagejal kohustus tasuda kostjale ühisvara arvelt 200 000 krooni (t/l 98-99) ja et hageja on tasunud kostjale ühisvara arvelt summas 156 395 krooni (I köide t/l 141). Pooled on erimeelt selles, et ühisvara arvelt on hageja tasunud kostjale ka 11 600 krooni (I köide t/l 141, II köide t/l 3). Pooled vaidlevad, kas 03.06.2005, 14.07.2005, 21.07.2005 ja 15.07.2006 hageja poolt teostatud maksed summas vastavalt 1000 krooni, 500 krooni, 10 000 krooni ja 100 krooni on kostjale tasutud kooskõlas Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2005 määrusega (I köide t/l 141).
10.Kohus leidis, et 14.07.2005 ja 21.07.2005 ülekanded summas 500 krooni ja 10 000 krooni ei ole teostatud hageja poolt kostjale Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2005 määruse alusel. Kostja on kohtule põhistanud, et nimetatud summad on tasutud kostjale lastele arvuti ostmiseks - kingituseks sünnipäevadeks ja õppeaasta alguseks. Nimetatu on
kooskõlas kohtule esitatud 26.08.2005 arvega nr KNI-27646, millisest nähtub, et kostja on ostnud lauaarvuti maksumusega 15 890 krooni (I köide t/l 160, II köide t/l 53). Asjaolu, et pooled on leppinud kokku arvuti ostmises ning hageja on lubanud kanda selleks vajaliku rahasumma üle kostjale mitmes osas, nähtub ka kohtule esitatud 06.03.2014 JO ja JO kirjalikust selgitusest Harju Maakohtule (II köide t/l 54).
11.Ülejäänud summade osas, s.o 1100 krooni, ei ole kostja hageja väiteid ümberlükkavaid tõendeid esitanud, kuigi kohus on kostja tähelepanu sellele juhtinud 18.02.2014 kohtuistungil (II köide t/l 39 pöördel). Kohus oli seisukohal, et kuivõrd 03.06.2005 makse on teostatud vahetult pärast Tartu Ringkonnakohtu määrust, millisega kinnitati poolte ühisvara jagamise kokkulepe, siis saab nimetatud summa tasumist käsitleda kohustuse täitmisena eelpool nimetatud määruse alusel. Ka ei ole kostja selgelt välja toonud, et viidatud summad oleks makstud muude kohustuste või kokkulepete katteks. Kostja väited selle kohta, et nimetatud summad on tasutud lastele täiendavate kingituste ja muu tarviliku ostmiseks, jäid asja kohtulikul arutamisel paljasõnalisteks. Seega tuleb selles osas hageja nõue rahuldada summas 1100 krooni ehk 70,30 eurot.
12.Kohus märkis, et hageja on kohtule 25.02.2013 esitatud menetlusdokumendis palunud teha tasaarvestuse hageja nõudega kostja vastu summas 300 krooni (I köide t/l 76-77). Hageja on kohtule tõendanud, et viimasel on kostja vastu nõue summas 300 krooni, mis tuleneb Tartu Maakohtu 22.02.2005 otsusest tsiviilasjas nr 2-83/04 (I köide t/l 91-97). Kohus tugines seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg-le 1 ja § 198 lg 1 esimesele lausele ning märkis, et Riigikohus on asjas nr 3-2-1-111-06 leidnud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi. Kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohus leidis, et hageja on kohtule esitanud tasaarvestusavalduse ning kohus on nimetatu edastanud kostjale, kes on tasaarvestusavaldusest saanud teada hagimaterjalide kättesaamisel, s.o 18.09.2013 (I köide t/l 228). Kuivõrd hagejal on kostja vastu rahaline nõue summas 300 krooni ehk 19,17 eurot, kuulub nimetatu tasaarvestamisele kostja nõudega. Tasaarvestuse tegemist piiravaid asjaolusid ei esine. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, et kostja oleks nimetatud summa hagejale tasunud. Kohus leidis, et sellest tulenevalt tuleb tunnistada hageja suhtes toimuv sundtäitmine täiteasjas nr 022/09/5750 summas 89,47 eurot (70,30 + 19,17) lubamatuks.
13.Hageja nõude osas seoses täiteasjaga nr 022/09/5749 märkis kohus, et pooltel on vaidlus selles, kas 10.08.2009 täitmisavalduses märgitud elatise võlgnevus moodustab 42 340,92 krooni.
14.Kohtule esitatud maksekorralduste kohaselt on VI tasunud 24.05.2010 JO-le 100 krooni selgitusega „ülekanne isalt“ (I köide t/l 145) ning 24.05.2010 ja 07.07.23010 JO-le vastavalt 200 krooni selgitusega „ülekanne isalt“ ning 500 krooni selgitusega „MO ülekanne“ (I köide t/l 143,144). Samuti nähtub kohtule esitatud maksekorraldustest, et MK on tasunud JO-le perioodil oktoober 2011 kuni august 2012 15-30 eurot selgitusega „toetus MO“ (I köide t/l 148-157). Kohus oli seisukohal, et nimetatud summade ülekandmist ei saa lugeda hageja kohustuseks kostjale elatise maksmisel.
15.Kohus selgitas, et hagejal oli kooskõlas kohtulahenditega kohustus tasuda elatist oma alaealiste laste ülalpidamiseks kostjale. Asjaolu, et kolmandad isikud on hageja soovil tasunud laste kontodele erinevaid summasid, ei tähenda, et hageja oleks temal lasunud elatise maksmise kohustuse kostjale täitnud. Selline hageja järeldus ei ole õige. Seda enam, et antud perioodil oli elatise nõue sundtäitmisel. Nimetatu viitab asjaolule, et tegelikult ei soovinud hageja kostjale laste ülalpidamiseks elatist maksta, kuigi omas selleks vastavaid vahendeid.
16.Samuti leidis kohus, et hageja nimetatud ülekandeid JO-le perioodil juuni 2005 kuni märts 2009 kogusummas 4075 krooni selgitusega „ülekanne“ (I köide t/l 142) ning perioodil juuni 2005 kuni juuli 2009 JO-le kogusummas 19 462,50 krooni (I köide t/l 146-147) ei saa lugeda elatise maksmiseks kostjale. Kohus viitas VÕS § 76 lg-tele 2 ja 3 ning kordas varasemalt selgitatut, mille kohaselt lasus hagejal elatise maksmise kohustus kostjale. Hageja kostjale elatist ei maksnud, mistõttu oli kostja sunnitud pöörduma kohtutäituri poole sundtäitmise algatamiseks. Võlgnevuse vältimiseks oleks hagejal tulnud täita esmalt kohtulahenditega väljamõistetud kohustus kostjale. Hageja aga selliselt toiminud ei ole. Samuti märkis kohus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-3-07 ple 12 ja 3-2-1-159-12 p-le 11 tuginedes, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.
17.Kohus leidis, et kuivõrd hageja ei tugine sellele, et tal oli vastav kokkulepe kostjaga eelnevalt sõlmitud ning kohtu ette ei ole ka selliseid asjaolusid toodud, siis puudub kohtul alus hageja vastava nõude rahuldamiseks, sest hageja kostjale elatist maksnud ei ole. Samuti ei ole kostja sellist ülalpidamiskohustuse täitmist hiljemalt heaks kiitnud. Vastupidi, kostja on terve kohtumenetluse vältel hagile vastu vaielnud ning avaldanud, et maksed on teostatud ilma kostja nõusolekuta (II köide t/l 4). Kuna kostja on omaksvõtnud, et täiteasjas nr 022/09/5749 on sundtäitmine lubamatu summas 0,65 eurot (II köide t/l 4) ning kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et sellises summas oleks täitemenetlus lõpetatud, siis tuleb selles osas hageja nõue rahuldada. Ülejäänud osas hageja nõue põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
18.Kohus märkis, et kõik otsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
19.Viidates 01.02.2013 määrusele hagejale riigi õigusabi määramise kohta (I köide t/l 59), 30.10.2013 määrusele kostjale riigi õigusabi määramise kohta (I köide t/l 270) ja menetlusosaliste taotlusele jätta poolte õigusabikulud riigi kanda sõltumata kohtu otsustusest (II köide t/l 137) leidis kohus, arvestades tsiviilasja materjale, et poolte õigusabikulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda tulenevalt TsMS § 190 lg-st 7, kuivõrd kohtule teadaolevalt ei ole hageja ja kostja maksevõime muutunud. Ülejäänud poolte menetluskulud jättis kohus kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 poolte enda kanda.
20.Kohus leidis, et käesoleva hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summas 375 euro, mille tasumisest kohus hageja 15.08.2013 määrusega vabastas, tasumisest riigituludesse tuleb hageja vabastada, kuivõrd kohtule teadaolevalt ei ole hageja maksevõime muutunud. Apellatsioonkaebus
21.30.06.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 29.05.2014 otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja palub tunnistada täiteasjas nr 022/09/5750 sundtäitmise lubamatuks summas 11 900 krooni ehk 760,55 eurot või alternatiivselt kohtul täitedokumenti selgitada ning tuvastada, et kostja nõue hageja vastu enne täitemenetluse alustamist ei saa olla suurem kui 31 705 krooni ehk 2026, 32 eurot. Samuti palub hageja tunnistada täiteasjas nr 022/09/5749 sundtäitmise lubamatuks summas 27 424,52 krooni ehk 1752,75 eurot või alternatiivselt kohtul
täitedokumenti selgitada ning tuvastada, et kostja nõue hageja vastu enne täitemenetluse alustamist ei saa olla suurem kui 14 916,40 krooni ehk 953,33 eurot.
22.Seoses sundtäitmisega täiteasjas nr 022/09/5750 ei nõustu hageja kohtu põhjenduste ja järeldustega, et 14.07.2005 ja 21.07.2005 ülekanded summas 500 krooni ja 10 000 krooni ei ole teostatud hageja poolt kostjale Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2005 määruse alusel ja et kostja on kohtule põhistanud, et nimetatud summad on tasutud kostjale lastele arvuti ostmiseks - kingituseks sünnipäevadeks ja õppeaasta alguseks. Kohus leidis, et nimetatu on kooskõlas kohtule esitatud 26.08.2005 arvega nr KNI-27646, millisest nähtub, et kostja on ostnud lauaarvuti maksumusega 15 890 krooni (I köide t/l 160, II köide t/l 53). Asjaolu, et pooled on leppinud kokku arvuti ostmises ning hageja on lubanud kanda selleks vajaliku rahasumma üle kostjale mitmes osas, nähtub ka kohtule esitatud 06.03.2014 JO ja JO kirjalikust selgitusest Harju Maakohtule (II köide t/l 54). Hageja leiab, et kohtu põhjendused ja järeldused on väärad. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe, et 10 500 krooni tasub hageja kostjale lastele lauaarvuti ostmiseks – kingituseks sünnipäevadeks ja õppeaasta alguseks. Asjaolu, et ülekannetel on märgitud selgitusse „ülekanne“, ei ole määrava tähtsusega. Hageja tegi ülekanded pangakontoris ja nii kirjutas selgituseks pangatöötaja. Hageja ja kostja vahel olid juba tol ajal suhted äärmiselt pingelised ja mingit kokkulepet ei saanud hageja kostjaga sõlmida. Hageja avas 04.06.2005 poegadele arvelduskontod, tellis lastele ka pangakaardid ja kandis võimaluste piires kontodele raha. Hagejal lasus suur võlg kostjale ühisvara arvelt ja seetõttu ei saanud hageja endale lubada teha lastele kalleid kingitusi. Kui hageja oleks saanud seda teha, siis oleks ta kandnud vajaliku summa otse laste kontodele või oleks ise lastele lauaarvuti ostnud, sest kostjat hageja ei usaldanud. Asjaolu, et kostja on 26.08.2005 lauaarvuti ja monitori ostnud, ei saa kinnitada sellekohast kostja ja hageja kokkulepet.
23.Tuginedes TsMS § 229 lg-le 1 ja § 336 lg-le 1 leiab hageja, et kostja esindaja poolt esitatud hageja laste 06.03.2014 kirjalik selgtus ei saa olla tsiviilasjas tõendiks ja see tuleb kõrvale jätta. Kohtule oli kostja esindaja poolt 06.03.2014 laste kirjalik selgitus esitatud pdf- failina, digitaalselt ei ole selgitus allakirjutatud ja selle ehtsust ei ole võimalik kontrollida. Selgituse näol ei ole tegemist dokumendiga, mida saaks arvestada dokumentaalse tõendina TsMS § 272 (ja järgnevate) mõttes, vaid seda selgitust saaks käsitleda tunnistajate ütlusena. Kostja ei ole taotlenud laste ülekuulamist tunnistajatena. Laste kirjalikku selgitust saaks lugeda tunnistajate ütlusena juhul, kui kohus oleks kinni pidanud TsMS §-dest 251-253 jt. Samuti ei saa lapsed, kes juulis 2005 olid alaealised (J 14-aastane ja J 9-aastane), olla vanemate väidetava kokkuleppe kinnitajateks. Lapsed on elanud ema juures ja nad on tema poolt mõjutatud. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et hageja poolt kostjale üle kantud 10 500 krooni on hageja maksnud ühisvara võla katteks ning selle summa ulatuses on täitemenetlus lubamatu.
24.Seoses sundtäitmisega elatise nõudes leiab hageja, et väär on kohtu järeldus, et hageja ja kolmandate isikute poolt laste kontodele tehtud ülekanded ei ole tehtud elatise kohustuse täitmiseks. Asjaolu, et kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse kohaselt elatis lapse ülalpidamiseks mõisteti välja ühe vanema kasuks, ei muuda elatise olemust. Elatist makstakse lapse ülalpidamiseks nii vana kui ka uue perekonnaseaduse järgi. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et otse lastele tasutud maksed tuleb maha arvata elatise summast (Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2011 otsus ts.asjas nr 209-47891 ja Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-159-12, nr 3-2-1-165-13 ja teised). Kostja teadis lastele avatud kontodest ja sinna isa ja kolmandate isikute poolt kantud summadest.
25.VÕS § 78 lg-le 1, § 79 lg-tele 1 ja 2 tuginedes leiab hageja, et kui lapse ülalpidamiseks üks seaduslik esindaja maksab raha otse lapse kontole, siis tegemist ei ole kohustuse
täitmisega õigustamata isikule, vaid lapsel on õigus ülalpidamist saada mõlemalt vanemalt. 08.04.2014 AS Swedbank poolt kohtu nõudel esitatud dokumendid kinnitavad, et kostja teadis isa poolt laste kontode avamisest ja sinna raha laekumistest. Sellega on ta faktiliselt heaks kiitnud otse lastele isa ja kolmandate isikute poolt isa palvel ülalpidamise andmist. JO konto väljavõttest perioodil 31.05.2005-17.12.2010 nähtub, et isa poolt ja kolmandate isikute poolt oli kontole kantud 4275 krooni ning lapse kontole laekunud rahast kanti kostjale 20.11.2005 445 krooni, 16.02.2009 860 krooni ja 09.06.2010 350 krooni. 06.10.2008 väljastati JO noortekaart kostjale. Seega oli kostjal võimalus JO pangakaarti ja kontol olevat raha lapse ülalpidamiseks kasutada ning lapse kontole laekunud raha võrra tuleb elatisenõuet vähendada.
26.JO konto väljavõttest perioodil 31.05.2005-30.06.2009 nähtub, et sel perioodil elatus J (kes õppis ja elas XXXXXX alates 2007 sügisest) isa, kolmandate isikute ja riiklikest toetustest. Konto väljavõttest on näha, et kostja teadis lapse kontost, sest paaril korral kandis ta sinna raha. Kostjale kanti poja arvelt 03.01.2009 200 krooni. Ülekanded, mis kanti J-ile pärast 30.06.2010, on näha hagile lisatud maksekorraldustest ja pangakonto väljavõttest. Hageja leiab jätkuvalt, et tema ja kolmandate isikute poolt hageja palvel Jile kantud raha on kantud poja ülalpidamiseks ja see tuleb elatisenõudest maha arvata.
27.TsMS § 436 lg-le 1 ja § 438 lg 1 esimesele lausele viidates leiab hageja, et maakohtu otsus ei ole osaliselt seaduslik, kohus ei uurinud kõiki tõendeid ja asjaolusid ning osa tõendeid ja asjaolusid hindas kohus vääralt. Alternatiivseid nõudeid ei ole kohus käsitlenud, kuigi need olid hageja poolt täiendavalt esitatud lähtuvalt 15.05.2013 ja 26.06.2013 määrustest. Vastus apellatsioonkaebusele
28.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebus
29.22.08.2014 esitatud vastuapellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 29.05.2014 otsuse resolutsiooni punkti 2 ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hageja nõue täiteasjas nr 022/09/5750 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
30.Kostja leiab, et vaidlustatud osas on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja valesti kohaldanud materiaalõigust.
31.Kostja ei nõustu maakohtu otsuse p-s 14 avaldatud seisukohaga, mille kohaselt on hageja kohtule 25.02.2013 esitatud menetlusdokumendis palunud teha tasaarvestuse hageja nõudega kostja vastu summas 300 krooni (I köide t/l 76-77). Kostja hinnangul ei ole kohus lähtunud hagiavalduse tekstist ja on asunud hagiavaldust tõlgendama ning lähtunud asjaoludest, mida ei ole kohtumenetluse raames arutatud. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 4. Kostja leiab, et hageja poolt hagiavalduses märgitust, et kostja nõue on osaliselt vabatahtlikult rahuldatud ja 300 krooni osas tasaarvestatud (I köide tl 77) ja sellest, et hageja on hagiavalduses palunud tuvastada, et enne täitemenetluse alustamist ei olnud kostja nõue hageja vastu suurem kui 2026,32 eurot, ei nähtu tasaarvestuse avalduse tegemise soov. Vaidlus oli nõuete võimalikus tasaarvestatuses enne käesoleva tsiviilasja algust. 18.11.2013 hagiavalduse vastuse punktis 2.2.4 esitas kostja vastuväited ning avaldas, et ei ole tasaarvestuse avaldust saanud. Hageja ei ole menetluse jooksul esitanud oma seisukoha kinnitamiseks ühtegi tõendit, millega saaks lugeda, et hageja on enne täitemenetluse alustamist kostjale esitanud tasaarvestuse avalduse vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. Samuti on kohtu poolt meelevaldne ja hagiavalduse tekstiga vastuolus lugeda hagiavaldus
tasaarvestuse avalduseks, kuivõrd nimetatud seisukohta ei ole hageja avaldanud ning tasaarvestuse tegemist ei ole menetluse jooksul kordagi pärast kostja poolseid vastuväiteid arutatud.
32.Kostja leiab TsMS §-le 439 viidates, et kuna hageja ei avaldanud käesolevas menetluses tasaarvestuse tegemise soovi ning tasaarvestamise tegemise nõuet ei ole esitatud, on kohus ületanud nõude piire ning lahendanud menetluses esitamata nõude. Eelnevast lähtudes on kostja seisukohal, et 19,17 euro ulatuses ei kuulu nõuded tasaarvestamisele ning kohus ei saanud tunnistada täiteasjas nr 022/09/5750 sundtäitmist lubamatuks 19,17 euro ulatuses.
33.Otsuse p-s 9 märkis kohus, et pooled vaidlevad, kas 03.06.2005, 14.07.2005, 21.07.2005 ja 15.07.2006 hageja poolt teostatud maksed summas vastavalt 1000 krooni, 500 krooni, 10 000 krooni ja 100 krooni on kostjale tasutud kooskõlas Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2005 määrusega (I köide t/l 141). Otsuse p-s 12 jõudis kohus järeldusele, et summade osas s.o 1100 krooni ei ole kostja hageja väiteid ümberlükkavaid tõendeid esitanud. Kostja märgib, et tõendamiskoormis, et hageja on vaidlusalused summad tasunud otsusest tuleneva nõude katteks, oli hagejal kui positiivset seisukohta väitval osapoolel ning mitte kostjal. Lisaks ei ole kohus andnud otsuses hinnangut erinevate ülekannete ühesugusele selgitusele ega hinnanud sellest lähtudes ülekannete võimalikku eesmärki. Kostja on seisuskohal, et tõendeid kogumis hinnates ei ole hageja tõendanud, et ta oleks vaidlusalused summad tasunud kostjale Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2005 määrusega kooskõlas olevalt.
34.Tõendamiskoormisest tulenevalt on kostja seisukohal, et nõuete tasumist ei ole võimalik hinnata üksnes tehtud ülekannete suurusest lähtuvalt, vaid oluline on põhistatud vastuväidete korral hinnata ka tehtud ülekannete eesmärki ja otstarvet. Seega oli erinevate nõuete olemasolu korral ja erinevate selgituste märkimise korral hageja kohustuseks tõendada, milleks ta täpselt nimetatud ülekanded tegi. TsMS § 232 lg-le 1 viidates leiab kostja, et olukorras, kus kohus loeb teatud summad selgitusega “ÜLEKANNE” ülekanneteks, mis ei ole tasutud kooskõlas kohtumäärusega, pidanuks kohus täiendavate tõendite puudumisel tõendeid võrdselt hinnates jõudma tõdemusele, et kõik sama selgitusega ülekanded on tehtud sarnasel otstarbel. Seega nii 03.06.2005 ülekanne summas 1000 krooni kui ka 15.07.2006 ülekanne summas 100 krooni selgitustega „ÜLEKANNE“ on tehtud kostja põhistustega (hagiavalduse 18.11.2013 vastuse p-d 2.2.1-2.2.3) kooskõlas olevalt lastele sünnipäevakingituste ja ühekordsete suuremate ostude kompenseerimiseks. Eelnevast lähtudes on kostja seisukohal, et 1100 krooni ehk 70,30 euro ulatuses puudus alus tunnistada täiteasjas nr 022/09/5750 sundtäitmise lubamatuks, kuna hageja ei olnud kostja nõudeid selles osas täitnud. Vastus vastuapellatsioonkaebusele
35.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata.
37.Erinevalt pooltest, leiab kolleegium, et maakohus on käsitlenud hageja poolt kahtluse alla seatud sundtäitmise eeldusi piisava põhjalikkusega ning selgitanud nõutava arusaadavusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada suuremas ulatuses, kui kohtu poolt tuvastatud. Kolleegium on maakohtuga ühte meelt, et hageja väited täitemenetluse lubamatuse osas ei ole suures ulatuses tõendamist leidnud ja seepärast ei
saa kohus nendega hagi lahendamisel arvestada. Maakohus on käsitlenud hageja nii hageja väiteid ühisvara jagamise järgselt tekkinud rahalise kohustuse täitmise kui ka lastele elatise maksmise osas ning leidnud õigesti, et hageja poolt arvuti ostmist ega kolmandate isikute poolt lastele ülekannete tegemist ei saa lugeda hageja kohustuse täitmiseks. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ning hageja poolt tõendamiskohustuse täitmata jätmise korral on kostjal õigus tõrjuda hagi vastuväite esitamisega. Rahalise kohustuse täitmise tõendamiskoormis lasub VÕS § 95 mõtte kohaselt võlgnikul.
38.Kolleegium nõustub maakohtuga, et 14.07.2005 ja 21.07.2005 ülekanded summas 500 krooni ja 10 000 krooni ei ole teostatud hageja poolt kostjale Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2005 määruse alusel. Maakohus on põhjendatult arvestanud kostja poolt esitatud selgitustega, mille kohaselt on nimetatud summad hageja poolt tasutud lastele sünnipäevade ja õppeaasta alguse puhuks kingitusena mõeldud arvuti ostmiseks. Kostja selgitust kinnitab kohtule tõendina esitatud 26.08.2005 arve nr KNI-27646, millest nähtub, et kostja on ostnud lauaarvuti maksumusega 15 890 krooni (I kd, tl 160 ja II kd, tl 53) ning dokumentaalse tõendina arvestatav JO ja JO sellesisuline kirjalik selgitus (II kd, tl 54).
39.Ülekande osas, mis on tehtud 03.06.2005 summas 1100 krooni, ei ole kostja hageja väiteid ümberlükkavaid selgitusi ega tõendeid esitanud ja seetõttu on maakohus õigesti leidnud, et nimetatud summa maksmist saab lugeda hagejapooleks kohtulahendi täitmiseks. Asjakohane on kohtu tähelepanek, et makse on teostatud vahetult pärast ühisvara jagamise kokkulepet kinnitavat Tartu Ringkonnakohtu määrust ning see viitab ülekande motiivile. Eeltoodu põhjal on maakohus õigesti hagi ühisvara jagamise tulemusena maksmisele kuuluva hüvitise osas 1100 krooni ehk 70,30 euro ulatuses rahuldanud. Vastuapellatsioonkaebuse väide, et ülekande sisu tõendamise koormis peaks lasuma hagejal, on õige ning hageja ongi esitanud ülekande tegemise kohta käiva tõendi ning selgitanud, et see oli tehtud kohtulahendi täitmiseks. Kostja vastuväide, et kõnealusel ülekandel oli siiski teissugune sisu ning hageja tegi ka selle ülekande lastele kingituste ja muu vajaliku ostmiseks, on jäänud paljasõnaliseks.
40.Samuti nõustub kolleegium maakohtu käsitlusega, mis puudutab kostja nõude tasaarvestamist hageja 300 krooni suuruse nõudega, mis tuleneb Tartu Maakohtu 22.02.2005 otsusest tsiviilasjas nr 2-83/04 (I kd, tl 91-97). Kohus on põhjendatult leidnud, et hageja poolt kohtule 25.02.2013 esitatud tasaarvestuse avaldusega (I kd, tl 76-77) saab käesolevas menetluses esitatud hagi menetlemisel arvestada. Maakohus on õigesti tuginenud VÕS § 197 lg-le 1 ja § 198 lg 1 esimesele lausele ning juhindunud Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06 antud suunistest, mille kohaselt peab kohus olukorras, kus üks pool on esitanud kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, sellega otsust tehes arvestama. Juhul, kui pool esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kuna kostja on tasaarvestuse avalduse VÕS § 198 lg 1 tähenduses kohtu kaudu kätte saanud ning esineb VÕS § 197 lg 1 järgne tasaarvestuse olukord, on kohus lugenud kostja nõude tasaarvestuse tulemusena 300 krooni ulatuses põhjendatult täidetuks.
41.Elatise nõude täitmise lubamatuse osas on ringkonnakohus samuti maakohtuga ühte meelt ja nõustub kohtu järeldusega, et hageja ja kolmandate isikute poolt laste arvele tehtud makseid ei saa lugeda hageja poolseks kohtulahendi täitmiseks. Asjakohased on maakohtu viited Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-3-07 p-le 12 ja otsuse nr 3-2-1-159-12 p-le 11, milles kolleegium on selgitanuid, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps
elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kokkuleppe kohta kanda elatis laste arvele ega kostja hilisema sellekohase heakskiidu kohta ei ole hageja tõendeid esitanud ja seetõttu ei saa pidada täitemenetlust laste arvele makstud summade osas lubamatuks. Hageja poolt apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu seisukohad puudutavad olukorda, kus kohus ei ole elatist välja mõistnud ja seetõttu käivad nimetatud selgitused asjaolude kohta, millega kohus peab elatise väljamõistmise üle otsustamisel arvestama. Üheks selliseks asjaoluks on ka elatise kohustuse täitmise ulatus enne kohtulahendi tegemist, mille puhul saab arvestada ka lastele otse tehtud makseid, neile ostetud asju või nende eest täidetud kohustusi. Käesoleval juhul aga on kohus elatise juba välja mõistnud ning määranud kindlaks ka kohtulahendi täitmise viisi selliselt, et elatis tuleb maksta kostja arveldusarvele. Seetõttu saabki lugeda kohtulahendist tuleneva kohustuse täidetuks üksnes ulatuses, mis vastab kohtuotsuses kindlaks määratud elatise maksmise viisile. Mõistetavat selgitust, miks hageja ei saanud kohtulahendi täitmise soovi korral maksta elatist kohtu poolt määratud viisil, ei ole hageja esitanud ja seetõttu on maakohus õigesti rahuldanud hagi üksnes 0,65 euro osas ehk ulatuses milles kostja on hagi tunnistanud.
42.Kuna maakohus on otsust piisava selgusega motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata ega apellatsioonikaebustes taasesitatud väidetele uuesti vastata. Kaebustes viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on poolte esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda poolte väidete osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
43.Arvestades poole taotlusi menetlusabi saamiseks (II kd, tl 173-175 ja III kd, tl 48-56), tuleb sarnaselt maakohtu menetlusele jätta ka poolte apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 190 lg 7 alusel Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtul ei ole andmeid poolte maksevõime paranemise kohta ja seetõttu ei ole määratud riigi õigusabi ega apellatsioonkaebustelt tasumisele kuulunud riigilõivu kulude riigile hüvitamine pooltele jõukohane.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.