lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-59710/6

TSÜS › Isiku paigutamine hoolekandeasutusse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-59710/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine hoolekandeasutusse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
962
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-59710

Tsiviilasi

AN avaldus alaealise lapse AS hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldus-teenusele paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.10.2014 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AN määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja AN (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXX XX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX,

XXXXXXXX)

Puudutatud isik I AS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX, XXXXXX XXXX, XXXXX

XXXX, XXXXXXXX)

Puudutatud isik II RS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXXXXXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 30.10.2014 määrus resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta lahendi põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
3.
Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja kanda.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. Selgitused Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus

1.24.10.2014 esitas AN (avaldaja) maakohtule avalduse alaealise lapse AS (puudutatud isik I) hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks.
2.Harju Maakohus keeldus 31.10.2014 määrusega avaldust menetlusse võtmast. Kohus viitas TsMS § 477 lõikele 1 ja § 371 lõike 1 punktile 9.
3.TsMS § 533 lõike 1 punktist 1 ja lõikest 2 tuleneb, et psüühiliselt haige isiku tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse paigutamise asja menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või isiku eestkostja avalduse alusel. Avaldusest ja selle lisast 1 nähtub, et selle on esitanud alaealise lapse AS ema. Kohus selgitas avaldajale, et alaealise lapse vanem ei ole TsMS § 533 lõike 1 punktist 1 ja lõikest 2 tulenevalt pädevaks isikuks, kelle avalduse alusel saaks kohus algatada isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse. Alaealise lapse vanem ei ole käsitletav lapse eestkostjana. Eelnev nähtub mh perekonnaseaduse (PKS) § 171 lõikest 1, mis sätestab, et kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. AS-le ei ole eestkostjat määratud. Seega peab avaldaja AS kinnisesse asutusse paigutamiseks pöörduma avaldusega AS elukohajärgse vallavalitsuse poole (Nissi Vallavalitsus, aadress Nissi tee 53c, Riisipere, 76202 Harju maakond), kelle avalduse alusel saab kohus algatada menetluse AS hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks.
4.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 371 lõike 1 punktist 9, samuti TsMS § 533 lõike 1 punktist 1 ja lõikest 2, keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest ning TsMS § 372 lõike 4 alusel tagastas selle avaldajale. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.14.11.2014 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega võtta avaldus menetlusse. Kaebuses leitakse, et Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-90-08 tulenevalt on vanemal lapse seadusliku esindajana eestkostja volitused ning et PKS § 171 lõikest 1 ei ole võimalik järeldada, et lapse vanem ei ole käsitletav lapse eestkostjana. Viidatud säte ei ole asjassepuutuv. PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isiku- kui ka varahooldusõigus. Samad õigused kuuluvad PKS § 116 lõike 2 kohaselt alaealise lapse vanemale. Seadusest ei tulene, et eestkostja volitused otsustada lapsega seotud asju oleksid suuremad kui hooldusõigusliku vanema volitused. Eeltoodut arvestades leidis avaldaja, et tal on õigus algatada TsMS § 533 lõike 2 alusel oma psüühiliselt haige alaealise lapse suhtes hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise menetlus.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 31.10.2014 määruse lõppjäreldus on õige, kuid muuta tuleb avalduse menetlusse võtmisest keeldumise põhjendusi. Määruskaebus rahuldamisele ei kuulu.
8.Maakohus on jätnud avalduse menetlusse võtmata viitega TsMS § 371 lõike 1 punktile 9, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui avaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et TsMS § 533 ei anna lapse vanemale õigust esitada kohtusse avaldust oma lapse kinnisesse asutusse paigutamiseks, kuid viidatud alusel keeldumine ei ole käesoleval juhul täpne, sest kehtiv seadusandlus ei anna kohalikule omavalitsusele alust pöörduda kohtusse alaealise lapse kinnisesse asutusse paigutamiseks. Nimelt on sotsiaalhooldekande seaduse (SHS) 6. jaotise § 1150 lõigete 1-3 järgi õigus saada riigieelarvest rahastatavat ööpäevaringset erihooldusteenust, millisel juhul saab SHS § 19 kohaselt paigutada isiku hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel TsMS-s kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras (SHS § 19 lõige 4), ainult täiskasvanud isikul. Sellega on selgitatav ka asjaolu, miks on seadusandja pidanud vajalikuks nimetada TsMS § 533 lõikes 2 avalduse pädeva esitajana lisaks kohalikule omavalitsusele ka isiku eestkostja, mitte aga lapsevanema. Praegune avaldus on esitatud alaealise hoolekandeasutusse paigutamiseks. Raske või sügava puudega alaealistele lastele ettenähtud sotsiaalteenused on toodud mh SHS §-s 122. Käesoleva asja asjaoludest nähtuvalt võib avaldajal olla õigus taotleda puudutatud isiku I suhtes lapsehoiuteenust SHS § 121 lõike 1 mõistes. SHS § 124 lõige 1 näeb ette, et riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele õigustatud isik esitab lapsehoiuteenuse saamiseks taotluse koos nõutavate dokumentidega lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Seega tuleb avaldajal küll pöörduda lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kuid mitte TsMS § 533 alusel kohtusse avalduse esitamise palvega, vaid taotlusega saada lapsehoiuteenust. 24.10.2014 avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lõike 1 punkti 1 alusel, kuna selle lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lõike 1 järgi kaebuse esitaja kanda.

Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium