lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-52084/24

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-52084/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1287
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-52084

Tsiviilasi

Olev Tomsoni kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 8. mai 2014 otsusele täiteasjas nr 192/2013/499

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. augusti 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olev Tomsoni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Olev Tomson (ik: xxxx) Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Aive Kolsar Puudutatud isik (sissenõudja): Tõrva Tarbijate Ühistu (rk: 10034537)

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12. augusti 2014 määrus muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Olev Tomsoni kanda. Välja mõista Olev Tomsonilt Eesti Vabariigi kasuks määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 (viisteist) eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt käesolevale määrusele lisatud makseinfole, märkides makse selgituseks „Riigilõiv tsiviilasjas nr 2-14-52084“. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Olev Tomson (avaldaja) esitas 15.05.2014 maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäitur Aive Kolsari 08.05.2014 otsus täiteasjas nr 192/2013/499 ja kanda avaldaja kontole 2013. a ebaõigesti kinnipeetud töötasu osa summas 181,44 eurot. Avalduse kohaselt tasus avaldaja tööandja 2013. a avaldaja töötasult ekslikult rohkem tulumaksu. 2014 märtsis tagastati avaldajale ebaõigesti kinnipeetud tulumaks 181,44 eurot, kuid kohtutäitur arestis selle õigusvastaselt. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb võlgnikule tagada ühe kuu palga alammäärale vastav summa ja ülalpeetava kaitseks sätestatud summa. Avaldaja ülalpidamisel on alaealine laps ning kohtutäitur on määranud, et arestivaba sissetuleku osa on 473,33 eurot kuus. Täitur võib võla katteks kinni pidada üksnes seda summat ületava rahasumma. Avaldaja oli töötu ja tema sisstulek oli nii märtsis kui aprillis alla 473,33 euro isegi siis, kui sissetulekute hulka oleks lisandunud nimetatud 181,44 eurot. Kohtutäitur jättis 08.05.2014 otsusega avaldaja poolt 07. ja 09.04.2014 kohtutäituri tegevuse peale tulumaksu tagastusnõude arestimisel esitatud kaebuse rahuldamata.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Võlgniku suhtes on sissenõudja Tõrva Tarbijate Ühistu ja Tartu Maakohtu 24.04.2012 kohtulahendi kriminaalasjas nr 1-11-7144 alusel algatatud täitemenetlus. Nõude sisuks on tsiviilhagi summas 71 748,72 eurot ja menetluskulud 3500 eurot, millele lisanduvad täitekulud. Nõude täitmiseks arestis täitur võlgniku tulumaksu tagastusnõude summas 181,44 eurot. Tulumaksu tagastusnõude puhul on tegemist ühekordse tuluga, mis ei kuulu TMS § 132 kohaldamisalasse, ning selle arestimise aluseks on TMS § 111, mille kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 12. augusti 2014 määrusega O. Tomsoni kaebuse kohtutäitur A. Kolsari 8. mai 2014 otsusele täiteasjas nr 192/2013/499 rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruse kohaselt vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas enammakstud tulumaksu tagastus on TMS § 130 jj mõttes sissetulekuks ning kas sellele kohaldub TMS § 132 lg-test 1 ja 2 tulenev arestimiskeeld. TMS § 130 lg 1 nimetab sissetulekuna töötasu või muud sellesarnast sissetulekut. TMS §-dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuna käsitatud võlgniku igakuist töötasu, ametipalka, seadusel põhinevat elatist, riiklikke pensione, saadavaid toetusi ja hüvitisi. Nimetatust järeldub, et seadusandja on TMS §-s 132 sissetulekuna silmas pidanud võlgniku poolt igas konkreetses kuus saadavat tööga teenitud tasu või muud sellesarnast sissetulekut (pensionid, toetused, elatis). Riigikohus on selgitanud (3-2-1-3-08, p 11), et „TMS § 130 lõike 1 kohaselt ulatub töötasunõude või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõude arestimisega omandatud pandiõigus ka pärast arestimist sissenõutavaks muutuvatele summadele. Viidatud

lõikest ja ka TMS § 130 teistest lõigetest tuleneb üheselt, et sissetuleku mõiste hõlmab muu hulgas võlgnikule töö eest makstavat tasu, olenemata sellest, kas seda makstakse töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel või teenistussuhte alusel. Üldjuhul makstakse töö eest tasu igakuiste perioodiliste maksetena ning sellistel juhtudel on TMS §-s 132 sätestatud reeglite järgi leitav see summa, mis tuleb igas kalendrikuus võlgniku sissetulekust (töötasust) jätta arestimata. Siiski ei ole välistatud töötasu maksmine ka ühekordse maksena ning ka sel juhul on võimalik kohaldada muu hulgas TMS § 132 reegleid. Samuti on praktikas võimalik, et sissetulek TMS § 130 jj tähenduses makstakse võlgnikule ühekordse maksena n-ö etteulatuvalt või tagasiulatuvalt, nt ettemaks töövõtulepingu korral, üüri ettemaks mitme tulevase kuu eest, lõpparve maksmine töölepingu lõpetamisel jms.“ Enammakstud tulumaksu tagastuse puhul ei ole tegemist igakuiste perioodiliste maksetena tasutava summaga ega ühekordse maksena etteulatuvalt või tagasiulatuvalt tasutava summaga. Kohtu hinnangul on tegemist kord aastas tasutava summaga, seega erakorralise ja ühekordse tuluga, mida ei saa lugeda sissetulekuks TMS § 130 jj mõttes. Samas lahendis (p 17) on tsiviilkolleegium leidnud samuti, et ühekordset tulu vara võõrandamisest, kingitusena saadud summat jms ei saa lugeda sissetulekuks TMS § 130 jj mõttes. Riigikohtu viidatud seisukoht on kinnistunud ka alama astme kohtupraktikas. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-13-27421 märkinud, et kohtutäituri poolt rahalise nõude arestimise aktiga kaebuse esitajale tulude deklareerimisel tagastamisele kuuluv raha ei ole sissetulek TMS § 130 mõttes ning selline ühekordne summa ei kuulu TMS § 132 kohaldamisalasse. Võttes aluseks viidatud seadusesätted ja väljakujunenud kohtupraktika, arestis kohtutäitur õigesti TMS § 111 alusel võlgniku tulumaksu tagastusnõude summas 181,44 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.O. Tomson esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 12. augusti 2014 määrus ja kohtutäitur A. Kolsari 8. mai 2014 otsus täiteasjas nr 192/2013/499 tühistada ning rahuldada TMS § 132 alusel taotlus kanda O. Tomsoni kontole tulumaksu tagastus summas 181,44 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole vaidlust selles, et enammakstud tulumaks on avaldaja sissetulek. Kaebus esitati sellepärast, et kohtutäitur arestis nn absoluutse arestimiskeelu alla kuuluva summa. Absoluutse arestimiskeelu alla kuulub TMS § 132 lg-s 2 sätestatud summa ning Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-08 p-s 16 rõhutanud, et võlgnikule tuleb tagada (jätta arestimata) ühe kuu palga alammäärale vastav summa ja ülalpeetava kaitseks TMS § 132 lg-s 2 sätestatud summa. Avaldaja puhul oli kohtutäitur määranud arestivabaks sissetulekuks 473,33 eurot kuus, sest avaldaja ülalpidamisel on üks laps, kuid seda ei tagatud; 2) on kohtutäitur ja kohus ebaõigesti takistanud 181,44 euro töötasuosa tagasimaksmist ning toiminud vastupidiselt Riigikohtu selgitustele lahendis nr 3-2-1-3-08, eriti selle p-des 12 ja 17. Punktis 12 toonitatakse, et TMS §-d 132 ja 133 kehtivad ka tagasiulatuvalt makstava sissetuleku korral, sest ka siis vajab võlgnik kaitset. Punktis 17 rõhutatakse, et ühekordse sissetuleku puhul tekib probleem üksnes siis, kui selline ühekordne summa on suurem kui ühe kuu palga alammäär. Avaldaja oli töötu ja tema sissetulek oli nii märtsis kui aprillis arestivabast 473,33 eurost väiksem isegi siis, kui sissetulekute hulka oleks lisandunud nimetatud 181,44 eurot. Seega ei võinud kohtutäitur 181,44 euro suurust tulumaksu tagastust arestida ning kohtumäärus on vastuolus nii Riigikohtu viidatud lahendiga kui ka TMS § 133 lg 11 viimase lausega, mis sätestab, et kui võlgniku kontole kantud sissetuleku kasutamise perioodi ei ole võimalik kindlaks määrata, tagab kohtutäitur võlgnikule ühe kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt tugineb määruskaebuse esitaja samadele väidetele, millised ta esitas kaebuses maakohtule. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, miks kaebuse esitaja väited on ebaõiged ning viidanud õigusaktidele, millest kohus juhindus. Seega vastab maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 p-s 8 nõuetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Kohtutäituri poolt rahalise nõude arestimise aktiga kaebuse esitajale tulude deklareerimisel tagastamisele kuulus 181,44 eurot ei ole sissetulek TMS § 130 mõttes ning selline ühekordne summa ei kuulu TMS § 132 kohaldamisalasse. Maakohus on siinjuures õigesti viidanud Riigikohtu 04.03.2008 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08 p-s 17 väljendatud seisukohale. Määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht on ebaõige.
6.Tartu Ringkonnakohtu 13.10.2014 määrusega vabastati O. Tomson riigilõivu 15 euro tasumisest määruskaebus esitamisel. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb määruskaebuse esitajalt TsMS § 190 lg 4 alusel nimetatud riigilõiv summas 15 eurot välja mõista. Muud menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel O. Tomsoni kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium