Tsiviilasja number
2-14-60662
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15.12.2014, Tallinn
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Ele Liiv, Indrek Soots
Tsiviilasi
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus RK suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks Harju Maakohtu 12.11.2014 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks RK määruskaebus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik RK (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi korras advokaat Mariann Tusti
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 12.11.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla esitas 12.11.2014 Harju Maakohtule taotluse RK suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks. RK suhtes on alates 11.11.2014 kella 19.19-st alustatud tahtest olenematu raviga. Hospitaliseeriti raske psüühikahäire diagnoosiga. Oma psüühikahäire tõttu on ta ohtlik ümbritsevale ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu ega ole võimeline ravivajadust ise hindama, mistõttu ta vajab vältimatut psühhiaatrilist ravi üle 48 tunni. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas taotluse ja määras rakendada RK suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutada RK isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 11.11.2014 kella 19.19-st
kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva. Kohus määras lugeda esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpetatuks 21.12.2014 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega (PsAS § 11 lg 1, § 13 lg 2, TsMS § 534 lg 1 ja 5 tulenevalt) RK tervisliku seisundi kohta on olemas arstide arvamus. Varasemast on teada, et RK on teist korda statsionaarsel ravil psühhiaatriahaiglas, esimesel korral diagnoositi bipolaarne meeleoluhäire psühhootiliste sümptomiteta mania. Ravi jäi pooleli, kuna isik keeldus ravist. Ema sõnul on olnud isiku elu paaril viimasel kuul täiesti ettearvamatu, hektiline ja ohtlik nii enesele kui ümbritsevatele inimestele. 07.11.2014 võttis R Kohilast ilma loata kanuu, läks Keila jõe peale sõitma. Mingil ajal otsustas peatuda, tuli keset jõge kanuust välja. Oli rinnuni vees, tõmbas kanuu kaldale ja enda asjad jättis metsa. Seejärel kõndis maanteele ja hakkas hääletama. Jõudis hääletades Kohilasse. Läks tuttava juurde varju, oli läbimärg. Ema läks talle järele. Umbes kuu aega tagasi, oktoobrikuus, pani R öösel kella kolme ajal Kadriorus sõbra maja ümber kulu, lehed põlema (enda sõnul tahtis korda luua). Sõber märkas, et aknast paistsid leegid. Suurem tulekahju õnnestus ära hoida. Raplamaal põgenes R politseinike eest, magas öösel õues ilma üleriieteta võõras kohas tünnis. Kardab politsei jälitamist, samal põhjusel on ka mobiiltelefoni välja lülitanud. Väidab, et teel Lohult Raplasse ajas teda ta 20 politseipatrulli, kellest vähemalt 15 olid eraautodes (mustad Mercedesed ja mikrobussid) - teda kätte ei saadud, kuna ta oli põllu peal peidus. Samal öösel jäi neljal korral kinni elektrikarjusesse. Jalad olid verised, riided rikutud. Kuu aega tagasi Kuressaares oli R päev läbi õues ilma üleriieteta. Ilm oli väga tuuline ja külm. R toob koju loomi (kahe kuu jooksul 5 kassi), seejuures hulkuvaid. Kahe kassipojaga reisis Soome. Soomest helistasid emale võõrad inimesed, palusid abi. Nad pakkusid seal R-ile kahel ööl peavarju, kuna tal ei olnud dokumente ega raha (tema sõnul, keegi varastas tema dokumendid) ning kaasas olid tal kaks halvas seisundis kassipoega. Mõned päevad tagasi ratsutas ilma maa valdaja loata (tema sõnul ei olnud kedagi kodus, ei saanud küsida) hobusega, sõitis enda sõnul umbes 200 meetrit, hobune hakkas perutama ning isik kukkus alla ning see lõi isikul mõneks ajaks hinge kinni. Samuti käis ema hiljuti tütre elukohas ning nägi, et korteris olid aknad lahti ja gaasipliidil oli gaas kinni keeramata. Isik on sattunud oma tegemistega ka meedia tähelepanu alla - ühel korral oli ta Hiiumaal sisenenud riidepoodi ning hakanud üksteise otsa põrandale kuhjama suurel hulgal riideid, öeldes, et tal on neid kõiki vaja esinemiste jaoks. Seekordselt sattus isik haiglasse kiirabi saatel 11.11.2014 kell 19.19, alustatud ravi tahtest olenematus korras, kaasas saatekiri perearstilt, kelle sõnul puudub isikul haiguskriitika, ta vajaks psühhiaatrilist abi ning ta on ohtlik iseendale ja ümbritsevatele inimestele. Käitumiselt ettearvamatu, dissimileeriv, impulsiivne - poole vestluse pealt tormab uksest välja proovib põgeneda välisukse kaudu. Emotsionaalselt labiilne, näiline lõbusus võib vahelduda ahastava nutuga. Meeleolu on ebaadekvaatselt kõrgenenud. Unevajadus on vähenenud. Isiku kõne oli valvetuppa saabudes vali ja kiire, nüüd ravi foonil veidi aeglustunud. Mõttekäik on enamasti jälgitav, kohati ebaloogiliste teemaarendustega. Mõtete sisu on adekvaatne. Avaldab fragmentaarselt jälitus- ja tagakiusamisluulu mõtteid. Psühhomotoorne aktiivsus tõusnud. Tähelepanu- ja keskendumisvõime on häiritud. Varasemast on teada, et isikul on olnud selle aasta jooksul mitu kuud kestnud depressiooniperiood, millele järgnes äkiline aktiivsuse tõus. Haiguskriitika puudub, riskikäitumine. RK-l on raske psüühikahäire (psühhootiliste sümptomitega mania) ning ta ohustab oma haiguslikest elamustest juhitud käitumisega iseennast ning ümbritsevaid inimesi. Isik pole oma seisundist lähtuvalt võimeline otsustama ravi vajaduse üle.
2(4)
RK 12.11.2014 avaldas ärakuulamisel, et teda on väärkoheldud ja ta ei jaksa haiglas olla, ta on saanud elektrilööke kui ta metsas põgenes, elektritraat oli ekstra tema jaoks sinna pandud. Arvestades RK tervislikku seisundit ja muid objektiivseid asjaolusid, ei pidanud kohus muude isikute ärakuulamist vajalikuks, sest see ei aita kaasa asja lahendamisele. Advokaat toetas haigla taotlust. Kohus kohaldas esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. RK-l esineb raske psüühikahäire, temal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik endale ja teistele. RK seisundist ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel. Eeltoodu põhjal tuleb RK suhtes kohaldada tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi kuni ravi vajaduse äralangemiseni kuid mitte kauem kui 40 päeva. Kohtu hinnangul kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht RK-le ja teistele ümbritsevatele isikutele. Määruskaebus RK palub tühistada maakohtu määruse. RK ei pea end haigeks ning leiab, et kõikide politsei väljakutsete ja haiglasse paigutamise taga on tema onunaise pahatahtlikkus. Onunaine on kade tema andekuse peale ning soovib kogu nende perele halba, ta on paigutanud varasemalt haiglasse ka RK ema ning viinud oma mehe so RK onu enesetapuni. Kuivõrd RK puhul ei ole täidetud PsAS § 11 lg 1-s sätestatu, siis ei ole põhjendatud tema suhtes esialgse õiguskaitse rakendamine ja selle pikendamine kuni neljakümneks päevaks tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamisega. Avaldaja leiab, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning vastab TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele. Toimiku materjalist nähtuvalt tugines kohus puudutatud isiku suhtes esmase õiguskaitsevahendi rakendamisel, so hospitaliseerimisel ja tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi rakendamisel kuni 40 päeva, raviarstide arvamusele. Samuti kuulas kohus ära puudutatud isiku. Raviarstide arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (psühhootiliste sümptomitega mania), mistõttu ta ohustab oma haiguslikest elamustest juhitud käitumisega iseennast ning ümbritsevaid inimesi ning arvestades esineva häire iseloomu ja käesolevat seisundit vajab isik tahtevastast psühhiaatrilist statsionaarset ravi kuni 40 päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest. Nimetatuga olid täidetud TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud eeldused. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et esinesid PsAS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused, mis tingisid puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise ja pikendamise 40 päevani. Avaldaja poolt toodud asjaolud on piisavalt põhjendatud ja tõendatud, maakohus on need õigesti tuvastanud. Ringkonnakohtu käsutuses ei ole andmeid, mis seaksid tahtest olenematu ravi kohaldamise vajalikkuse kahtluse alla. Määruskaebuse esitaja hinnang oma tervise kohta ei lükka ümber raviarstide arvamust tahtevastase psühhiaatrilise ravi rakendamiseks.
3(4)
Tõenditest nähtub, et patsient ohustab oma haigluslikest elamustest lähtuvalt iseennast ning ümbritsevaid inimesi, minnes näiteks öösel kanuuga jõele sõitma, jättes gaasikraani kinni keeramata või põletades linnamaja hoovis kulu. Seega puudus puudutatud isikul adekvaatne arusaam oma seisundi tõsidusest ja tema hospitaliseerimata jätmisega kaasnenuks reaalne oht nii endale kui teistele. Maakohus on hinnanud nii raviarstide arvamusi kui kuulanud ära puudutatud isiku enda. Patsiendi kaebused oma onunaise motiivide peale tema hospitaliseerimisel ei saa olla määruskaebuse rahuldamise aluseks. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata.
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.