Margus Naaritsa hagi OÜ OSC Transport vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3400,12 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. mai 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ OSC Transport apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ OSC Transport (rk: 11679182), esindaja advokaat Kai Villman Vastustaja (hageja): Margus Naarits (ik: XXXXX), esindaja Ilona Põld
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 21. mai 2014 otsus OÜ-lt OSC Transport Margus Naaritsa kasuks TLS § 100 lg 5 alusel väljamõistetud 485,70 euro ja menetluskulude jaotuse osas.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Margus Naaritsa hagi OÜ OSC Transport vastu 485,70 euro väljamõistmiseks rahuldamata. 3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Rahuldada hagi osaliselt.
3.2.Tuvastada OÜ OSC Transport ja Margus Naaritsa vahel 01.06.2013 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 6 alusel. Lugeda tööleping lõppenuks alates 26.08.2013 TLS § 107 lg 2 alusel.
3.3.Välja mõista OÜ-lt OSC Transport Margus Naaritsa kasuks töölepingu ülesütlemise hüvitis 2914 (kaks tuhat üheksasada neliteist) eurot 42 senti.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 14,29% Margus Naaritsa kanda ja 85,71% OÜ OSC Transport kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Margus Naarits esitas 09.09.2013 Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja mõista OÜ-lt OSC Transport välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 2914,41 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 07.10.2013 otsusega avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas OÜ OSC Transport ja M. Naaritsa vahel 01.06.2013 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 6 alusel, luges töölepingu lõppenuks alates 26.08.2013 TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töölepingu ülesütlemise hüvitise summas 1942,94 eurot. Tööandja esitas 27.10.2013 kohtule taotluse töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Töötaja esitas 20.03.2014 maakohtule hagiavalduse täienduse, taotledes täiendavalt TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest summas 485,70 eurot. Töötaja (hageja) väidete kohaselt sõlmisid töötaja ja tööandja (kostja) 01.06.2013 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus töötaja 01.06.2013 tööle kuller-autojuhina. Töölepingu sõlmimisel teatas tööandja, et tööleping on sõlmitud puhkusel olevate kuller-autojuhtide asendamiseks. 15.08.2013, kui kõik kuller-autojuhid olid puhkuselt tagasi tulnud, ütles tööandja hagejale, et võtab temaga ühendust, kui on tööd anda. 22.08.2013 helistas tööandja hagejale ja teatas, et tal
ei ole hagejale pakiveoga tööd anda, kuid kuu aja pärast on leivaveole autojuhti vaja. Samal päeval helistas tööandja raamatupidaja ja palus hagejal kirjutada tagantjärgi avaldus töölepingu lõpetamiseks omal soovil. Hageja vastas 23.08.2013, et ei kirjuta sellist avaldust. 26.08.2013 edastas tööandja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille järgi tööleping lõpetatakse TLS § 88 lg 1 p 6 alusel 26.08.2013 (viimane tööpäev 15.08.2013). Avalduse kohaselt ei ole töötaja tööle ilmunud alates 16.08.2013 ning on oma hoolimatu käitumisega tekitanud tööandjale materiaalset kahju ja põhjustanud kolmandate isikute usaldamatuse. Töötaja eiras tööandja korraldusi, rikkudes töökohustusi ja pannes toime teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ning edaspidine koostöö on võimatu. Hageja oli seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, kuna puudub seadusest tulenev alus. Tööandja väited ei vasta tegelikkusele. Kui tööandja teadis, et töötaja ei täida temale töölepinguga pandud kohustusi ja ei ilmunud alates 16.08.2013 tööle, siis tekib küsimus, miks tööandja ei öelnud kohe töölepingut üles. Tööandja ei ole teinud töötajale ka TLS § 88 lg-s 3 ettenähtud hoiatust. Samuti ei ole tööandja tõendanud, mil viisil põhjustas hageja kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Töölepingu ülesütlemine põhjustas hagejale rahalise olukorra olulise halvenemise. Hagejal on kaks ülalpeetavat. Töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 6 alusel ei anna õigust saada Töötukassalt töötuskindlustushüvitist. Hageja sai tööle alles 10.02.2014, s.o 6 kuud hiljem. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud tööandjalt hüvitise väljamõistmine TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
2.Kostja hageja nõudeid ei tunnistanud, leides, et töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud. Hageja väited ei vasta tõele. Kui isik oleks tööle võetud puhkusel olevate töötajate asendamiseks, siis oleks tööleping sõlmitud tähtajaliselt. Hageja pidi alates 16.08.2013 hakkama tegema leivavedu, mistõttu pidi tema tööpäev algama kell 05.00. Selline kellaaeg hagejale ei sobinud ja hageja ei ilmunudki alates 16.08.2013 tööle. 22.08.2013 helistas hagejale kostja raamatupidaja ning andis edasi kostja seadusliku esindaja selgituse, et hageja võib kirjutada avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil. Hageja tekitas oma hoolimatu käitumisega tööandjale materiaalset kahju ja kolmanda isiku usaldamatuse, mis nähtub OÜ Raider Trans 19.08.2013 pretensioonist. Pretensiooni kohaselt hilines 16.08.2013 Eesti Pagari toodete jaotusvedu, mida kostja kohustus tähtajaliselt ja hilinemisteta täitma, ühe tunni võrra. Veo teostajaks pidi olema hageja. Kostjal õnnestus leida asendus, kuid sellest oli tingitud ühetunnine hilinemine ning hilisem pretensioon. Juhul kui kohus leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, palus kostja vähendada TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetavat hüvitist ühe kuu töötasu suuruse summani, kuna töösuhe kestis lühikest aega, kostja pakkus hagejale võimalust lõpetada töösuhe omal soovil ja hageja on uuesti tööle asunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 21. mai 2014 otsusega hagi ning tuvastas OÜ OSC Transport ja M. Naaritsa vahel 1. juunil 2013 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 6 alusel, luges töölepingu lõppenuks alates 26. augustist 2013 TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis OÜ-lt OSC Transport välja M. Naaritsa kasuks töölepingu ülesütlemise hüvitise 2914,42 eurot ja hüvitise töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 485,70 eurot, kokku 3400,12 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja seisukohal, et hageja puudus omavoliliselt töölt alates 16.08.2013. Hageja väidab, et 15.08.2013 sai ta tööandja juhatuse liikmelt telefoni teel korralduse jääda töö ootele, kuna tööandjal ei olnud tööd pakkuda. Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja juhatuse liikme vahel 15.08.2013 vastavasisuline jutuajamine
toimus. Samas on kostja selgitanud, et alates 16.08.2013 muutus hageja tööaja algus tunni võrra varasemaks ning hageja pidi olema 16.08.2013 leivaveol. Kuna kostja pole tõendeid töökorralduse muutmise kohta esitanud, ei ole usutav ka kostja väide, et hageja pidi 16.08.2013 olema tööl ja 16.-26.08.2013 hageja puudus töölt. Usutav on hageja väide, et ta sai 15.08.2013 tööandjalt korralduse jääda töö ootele. Usutav ei ole, et inimene, kellel on ülalpeetavad ja kes teenis korralikku palka, ei soovi tööle minna pelgalt tööaja alguse muutumise tõttu. Kostja poolt kohtule esitatud OÜ Raider Trans 19.08.2013 pretensiooni ei ole võimalik siduda väidetavate hagejapoolsete töökohustuste rikkumise ja usaldamatuse tekitamisega, nimetatu ei nähtu otseselt töölepingu ülesütlemise avaldusest. Kostja poolt on tõendamata töölepingu ülesütlemise põhjused. Tööandjal on võimalus esmase rikkumise korral töötajat hoiatada. Praegusel juhul tööandja töötajat hoiatanud ei ole, kuigi ta oleks saanud seda teha e-kirja või sms-teatega, seda enam, et tööandja oli hagejale väljastanud telefonikaardi ja talle oli teada hageja e-posti aadress. Hoiatuse esitamisega olnuks ka tõendatud, et hageja ei olnud töö ootel, vaid ei ilmunud tööle. Kuna kostja ei ole tõendanud, et töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli alus, on töölepingu ülesütlemine tühine. Kohus luges töölepingu lõppenuks alates 26.08.2013 TLS § 107 lg 2 alusel. Kohus mõistis hagejale hüvitise välja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, arvestades, et töölepingu ülesütlemise alused puudusid ja TLS § 88 lg 1 p 6 alusel alusetul lõpetamisel ei saanud hageja seetõttu töötuskindlustushüvitist. Samuti on põhjendatud hageja nõue TLS § 100 lg 5 alusel 485,70 euro saamiseks, sest tööandja ei ole hagejat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 15 kalendripäeva ette teatanud (TLS § 97 lg 1, lg 2 p 1).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ OSC Transport esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 21. mai 2014 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt rahuldada osaliselt ja vähendada TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetavat hüvitist ühe kuu töötasu suuruse summani, s.o 971,47 eurot. Juhul kui ringkonnakohus ei saa ise uut otsust teha, saata asi tagasi lahendamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud palub apellant jätta apellatsioonkaebuse rahuldamisel hageja kanda ja osalisel rahuldamisel vastavas osas hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas kohus ebaõigesti tõendeid (01.06.2013 tööleping; autojuhi veojuhend; veojuhend; 26.08.2013 töölepingu ülesütlemise avaldus; OÜ Raider Trans 19.08.2013 pretensioon, M. Naaritsa ütlused) ning tuvastas seetõttu ebaõigesti asjaolud, mille põhjal kohus järeldas, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Kuller-autojuhtide veo liigid nähtuvad ametijuhenditest. Kuller-autojuhid ei olnud tööle võetud konkreetset liiki kaupa vedama, vaid vedasid vastavalt tööandja korraldustele kõiki kaupu ning sellest sõltus ka tööaja algus ja lõpp ning see oli juba töölepingus kokku lepitud (p 1.5). Töökorraldused saadi eelmisel päeval juhatuse liikmelt telefoni teel või siis töötajad ise helistasid juhatuse liikmele, kuna nende kasutuses oli tööandja SIM-kaart. Seega leivaveo tegemine ei olnud töökorralduse muutmine. OÜ Raider Trans 19.08.2013 pretensioonis on märgitud 16.08.2013 auto laadimise viivitus ühe tunni võrra kostja poolt ning hoiatus lepingu ettetähtaegse lõpetamise osas ja samuti hoiatus, et võimalikud lepptrahvinõuded suunatakse tasumiseks kostjale. Kostja selgitas kohtule, et 16.08.2013 pidi leiba minema vedama hageja, kuid hageja tööle ei ilmunud. Töölepingu ülesütlemise teates viite puudumine OÜ Raider Trans pretensioonile ei muuda ülesütlemist tühiseks, sest hinnata tuleb ülesütlemise põhjuseid. Ülesütlemisavalduses on märgitud ära tööle mitteilmumine alates 16.08.2013 ning kolmandate isikute usalduse kaotus tööandja suhtes;
2) tuvastas kohus ebaõigesti asjaolu, et hageja jäi pärast 15.08.2013 töö ootele, kuna tööandjal ei olnud tööd pakkuda. Apellant palub kohtul võtta vastu uus tõend – kostja ja M. Naarits vahel 01.09.2013 sõlmitud tööleping. Kuna nii hageja kui kostja loobusid poolte vande all ärakuulamisest, kuna nende ütlused oleks olnud sedavõrd vastuolulised, et kohus poleks saanud neid arvestada, siis oleks kohus pidanud pooltele selgitama asjaolude tõendamise kohustust. Kohus rikkus selgitamiskohustust. Nimetatud tõendiga soovib kostja tõendada, et kostjal ei olnud tööpuudust ning peale hagejaga töölepingu lõpetamist võttis kostja tööle uue töötaja; 3) on poolte vahel vaidlus sisuliselt asjaolu üle, mis oli 15.08.2013 telefonivestluse sisu. Kostja kinnitab, et hageja sai vestluses juhised olla 16.08.2013 kell 05.00 leivaveol, hageja väidab, et talle öeldi, et tööd ei ole. Hageja ei ole väitnud, et tema suhtes oleks kohaldatud TLS § 37 lg-t 1 ja vähendatud töötasu. Olukord, et isikul on tähtajatu tööleping ning tööandja laseb tal lihtsalt kodus olla (põhjendusel, et tööd ei ole) ja ei vähenda ka töötasu, ei ole eluliselt usutav. Hageja ei ole tõendanud, et tal on ülalpeetavaid ning ülalpeetavate olemasolu ei tähenda ka automaatselt, et töötaja seepärast pingutab, et töökoht säiliks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 22.08.2013 võttis tööandja töötajaga telefoni teel ühendust, mitte töötaja tööandjaga. On loogiline, et kui isikul on ülalpeetavaid ja ta näeb, et tööandjal ei ole talle juba üle nädala tööd pakkuda, siis ta tunneb huvi töö saamise võimaluste vastu ning kui ka edaspidi ei ole tööandjal võimalik talle tööd pakkuda, hakkab uut tööd otsima või leiab lisatöö; 4) kohaldas kohus ebaõigesti TLS § 88 lg-t 3 ja kohtu põhjendused on vastuolulised. Kui kohus tuvastas, et hageja jäi alates 16.08.2013 töö ootele, siis jääb arusaamatuks, milles seisnes töölepingu rikkumine, mille suhtes pidi hagejat hoiatama. Hoiatuse tegemise vajalikkuse osas peaks kohus kaaluma töölepingu rikkumist ja selle raskust. Kui töötaja ei ilmu tööle järjestikku 10 päeva ning põhjustab kolmandate isikute usaldamatuse tööandja vastu, on see tõlgendatav kui töölepingu oluline rikkumine ja eelnev hoiatamine ei ole vajalik; 5) kohaldas kohus ebaõigesti TLS § 97 lõikeid 1-3. TLS § 97 lg 3 ei kohusta tööandjat alati etteteatamistähtaega järgima. Kohus oleks pidanud esmalt hindama asjaolusid, kas ülesütlemine oli vajalik ja põhjendatud ning alles seejärel esitama põhjendatud seisukoha etteteatamistähtaja vajalikkuse ja selle rikkumise osas; 6) on TLS § 100 lg 5 hüvitis kohaldatav juhul, kui ülesütlemine on kehtiv. Kohus tuvastas ülesütlemise tühisuse, mistõttu hüvitise nõudeõigus tuleneb TLS § 109 lg-st 1; 7) kuna kohus kohaldas ebaõigesti TLS § 88 lg 1 p-i 6 ja lg-t 3; § 97 lõikeid 1-3 ning § 98 lg-t 2, siis pole põhjendatud töölepingu lõpetamine TLS § 107 lg 2 alusel; 8) taotles hageja töövaidluskomisjonis hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon mõistis hagejale välja kahe kuu hüvitise ja hageja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. Kohus mõistis hüvitise välja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Apellant kohtu põhjendustega ei nõustu. Asjaolu, kas töölepingu lõpetamise alus puudus, on tühisuse tuvastamise, mitte hüvitise suuruse muutmise aluseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ennast töötuna registreerida soovinud või taotlenud töötuskindlustushüvitist ning sellest oleks töölepingu lõpetamise aluse tõttu keeldutud. Kostjale on teada, et hageja ei töötanud enne kostja juurde tööle asumist ning hagejal ei olnud töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi nõutavat töötuskindlustusstaaži, et töötuks vormistamisel töötuskindlustushüvitist saada. Seetõttu ei olnud töötuskindlustushüvitise saamine kostjast tingitud asjaolu, mida oleks pidanud hüvitise määramisel arvestama. Kohus jättis arvestamata kostja taotluse vähendada hüvitist põhjendusel, et töösuhe kestis lühikest aega (vähem kui 3 kuud ja hageja käis tööl sellest ajast 2,5 kuud), kostja pakkus hagejale võimalust lõpetada töösuhe omal soovil, mis võimaldanuks hagejal hoida oma maine rikkumata, ning nüüdseks on hageja uuesti tööle asunud.
5.M. Naarits vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole asjaolu, et tööandjal tekkis 16.08.2013 viivitus veoga, vaidluse ese. OÜ Raider Trans 19.08.2013 pretensioon ei tõenda, et just hageja pidi 16.08.2013 hommikul kaupa vedama ja põhjustas tarne hilinemise, kuivõrd ülesütlemisavalduses ei ole sellele tuginetud. Lisaks ei ole võimalik tuvastada, millal pretensioon saadeti, kuna esitatud ei ole ümbrikku või e-kirja, millega pretensioon edastati. Eeltoodu seab tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla; 2) palub hageja kostja esitatud uus asjaolu ja tõend (kostja ja M. Naaritsa vahel sõlmitud tööleping) jätta tähelepanuta. Kostja ei ole esitanud ühtegi asjakohast põhjendust, mis takistas tal nimetatud asjaolu ja tõendit esitada esimese astme kohtus. Pelgalt etteheide kohtu selgitamiskohustuse järgimata jätmisele ei vabasta poolt oma vastuväite tõendamisest (TsMS § 230 lg 1). Lisaks on esitatud tõend asjakohatu, kuna töölepingust nähtub, et M. Naarits on tööle võetud autojuhina töötasuga 487,55 eurot. Hageja oli tööle võetud kuller-autojuhina töötasuga 971,47 eurot. Seega tõend ei kinnita, et uus töötaja võeti hageja asemele või täitma sama sisuga tööülesandeid kui hageja; 3) TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja ei ole asjaolu, et hagejal on ülalpeetavad, vaidlustanud (TsMS § 231 lg 4). Ei ole eluliselt usutav, et tööharjumusega inimene, kellele on kaks ülalpeetavat ja kes saab võrdlemisi head palka, ei ilmu tööle pelgalt varajase tööaja tõttu. Kostja tegi hagejale ettepaneku lõpetada tööleping viimase soovil, kuid on väheusutav, et ta soovis kaitsta hageja mainet. Pigem soovis kostja vältida võimalikke vaidlusi; 4) on asjakohatu kostja väide töötuna registreerimisest. Kostja ei ole hageja väidet, et ta ei saanud töötuskindlustushüvitist, vaidlustanud. Kuivõrd töötuskindlustushüvitise mittemaksmise põhistus tuleneb seadusest (TKindlS § 6 lg 2 p 2), siis ei pidanud hageja Töötukassa otsust hüvitise mittemaksmise kohta esitama. Kostja väide, et hageja oli enne kostja juurde tööle asumist töötu, on alusetu ja tuleb jätta tähelepanuta; 5) öeldi tööleping ebaseaduslikult üles juba ainuüksi sel põhjusel, et kostja ei hoiatanud hagejat väidetava rikkumise eest ja kostja ei ole tõendanud, et hageja pani toime eriti raske rikkumise. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaks, et hageja tekitas kolmanda isiku usaldamatuse kostja vastu. Seega on kostja poolt töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 6 alusel seadusega vastuolus ning seega tühine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada OÜ-lt OSC Transport M. Naaritsa kasuks TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise 485,70 euro väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. TLS § 100 reguleerib töölepingu ülesütlemisel makstavaid hüvitisi ja seega on nimetatud säte kohaldatav kehtiva ülesütlemise korral. Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, on töötajale hüvitise maksmine reguleeritud TLS §-s 109 ning töötajal puudub alus nõuda täiendavat hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Käesoleval juhul tuvastas maakohus töölepingu ülesütlemise tühisuse ning luges töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 26.08.2013. Seetõttu oli hagejal õigus saada hüvitist TLS § 109 lg-s 1 sätestatud alusel ning maakohus on põhjendamatult mõistnud hagejale välja veel täiendava hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud ning tuleb rahuldada.
7.Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, millega maakohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 6 alusel, luges töölepingu lõppenuks TLS
§ 107 lg 2 alusel alates 26.08.2013 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 2914,42 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki oma otsuses.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust lugeda töölepingu ülesütlemist kehtivaks. Samuti puudub alus vähendada töötaja kasuks väljamõistetud hüvitist.
8.1.Maakohus on hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid ning jõudnud õigele järeldusele, et tööandjal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kuigi kostja on viidanud ülesütlemisavalduses ülesütlemise alusena TLS § 88 lg 1 p-le 6, nähtub ülesütlemisavalduse põhjendustest (töövaidluskomisjoni toimik, lk 26) nii TLS § 88 lg 1 p-st 5 (töötaja põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu) kui p-st 6 (töötaja põhjustas kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu) tulenev alus. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puuduvad antud juhul mõlemad alusel töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ülesütlemisavalduse kohaselt tekitas hageja oma käitumisega tööandjale materiaalset kahju ning põhjustas sellega tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Ülesütlemisavalduses on nimetatud alus esitatud rasvases kirjas, millest saab järeldada, et tööandja pidas töötaja usalduse kaotust enda vastu olulisemaks. Samas ei nähtu ülesütlemisavaldusest ega kostja järgnevatest seisukohtadest, millise konkreetse teoga ning millises summas hageja kostjale kahju tekitas. Kahju tekitamise kohta ei ole kostja esitanud ka ühtegi tõendit. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja tuginenud hageja poolt talle väidetava kahju põhjustanud teo asjaoludele. 15.04.2014 menetlusdokumendiga esitas kostja maakohtule Raider Trans OÜ 19.08.2013 pretensiooni. Maakohus on õigesti leidnud, et nimetatud pretensiooni ei ole võimalik siduda hageja väidetava töökohustuse rikkumisega ega kolmanda isiku usaldamatuse põhjustamisega kostja vastu. Kuivõrd nimetatud pretensioon on koostatud 19.08.2013, siis kostja oleks saanud 26.08.2013 koostatud ülesütlemisavalduses sellele tugineda. Isegi kui lähtuda eeldusest, et hageja rikkus töökohustusi, siis 19.08.2013 pretensioonis juhib kostja lepingupartner üksnes kostja tähelepanu sarnaste olukordade (s.o kostja poolt lepingupartneri teavitamata jätmine võimalikust tarne hilinemisest ühe tunni võrra) vältimiseks tulevikus. Seega ei saa pretensioonist ka järeldada, et hageja väidetav tegu oleks põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse kostja vastu. Kuivõrd hageja vaidlustas ülesütlemisavalduses märgitud aluse esinemise, siis oli kostja kohustus ülesütlemise alust (mõjuvat põhjust) tõendada. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja selgitused väidetava töökohustuse rikkumise kohta on usutavad ning kostja ei ole tõendeid töökorralduse muutmise kohta esitanud. Töölepingu p 1.5 kohaselt tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tulenevad tehtava töö vajadustest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõtesiseses dokumendis. Seega oleks kostja pidanud juhul, kui ta muutis alates 16.08.2013 hageja tööaja algust, ka seda tõendama. Ringkonnakohus leiab, et kui hageja puudus mõjuva põhjuseta töölt alates 16.08.2013 (kostja väide), siis oleks kostja mõistlikult käituva tööandjana pidanud koheselt küsima hagejalt selgitusi töölt puudumise asjaolude kohta. Samas on kostja omaks võtnud, et ta helistas hagejale 22.08.2013 ning pakkus hagejale võimalust lõpetada tööleping omal soovil. Selline kostja käitumine on vastuoluline ja ei ole seetõttu usutav. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et juhul, kui kostja oleks tõendanud hageja poolt töökohustuste rikkumise, olnuks tööandja esitatud asjaoludest tulenevalt põhjendatud esmalt hageja hoiatamine.
8.2.Apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust vähendada TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks väljamõistetud hüvitist.
TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Nimetatud sättest tuleneb, et reeglina on hüvitise suuruseks töötaja kolme kuu keskmine töötasu ning üksnes erandlikel juhtudel on võimalik hüvitise suurust muuta. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-79-13 p-s 32.5 märkinud, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist. Lahendis nr 3-2-1-82-12 on Riigikohus asunud seisukohale, et hüvitise väljamõistmine TLS § 109 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda ainult juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesolevas asjas ei ole maakohus hüvitise väljamõistmisel diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ringkonnakohtul puudub alus hüvitise suurust muuta. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et poolte huvide kaalumine sõltub konkreetse vaidluse asjaoludest ning kohtuotsusest ei nähtu, et maakohus ei ole hageja kostja juures töötamise aega arvestanud. Vastuses hagile ja maakohtu istungil ei ole kostja esitanud vastuväidet hageja väitele, et töölepingu ülesütlemise alus ei võimalda tal saada töötuskindlustuse hüvitist.
9.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb muuta menetluskulude jaotust. Hageja nõue oli kokku 3400,12 eurot ning nõue rahuldati 2914,42 euro, s.o 85,71%, ulatuses. TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel tuleb menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus jätta 14,29% hageja kanda ja 85,71% kostja kanda.
10.TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse uue tõendi, s.o 01.09.2013 kostja ja M. Naaritsa vahel sõlmitud töölepingu, vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus jätab nimetatud tõendi tähelepanuta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.