Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
09.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-60131
Tsiviilasi
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus MU suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.11.2014 määrus esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja pikendamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MU määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399, asukoht J. Sütiste tee 19, 13419 Tallinn) Puudutatud isik MU (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-XX XXXXX XXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja v/adv Marika Jaanson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 04.11.2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlusega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isiku määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.03.11.2014 esitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) Harju Maakohtule taotluse tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks MU (puudutatud isik) suhtes. Taotlusele on lisatud arsti arvamus. Kohus andis puudutatud isikule riigi õigusabi, mida osutajaks on v/adv Marika Jaanson. Kohus kuulas puudutatud isiku ja tema raviarsti ära 03.11.2014.
2.Kohtule esitatud arsti arvamuses on märgitud järgmist. Puudutatud isik haigestus psüühiliselt 2005.a kevadel, ta viibis ägeda psühhoosi tõttu ravil Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik viibis avaldaja psühhiaatriakliinikus esimest korda ravil 2005.a talvel. Puudutatud isikul on diagnoositud skisoafektiivne häire. Puudutatud isik on haiguse ägenemise tõttu viibinud haiglaravil psühhiaatriakliinikus 15 korda. Puudutatud isikul esineva haiguse ägenemised on olnud pikaajalised ning ravile visalt alluvad. Puudutatud isik viibis 2013.a neli korda tahtest olenematul ravil avaldaja psühhiaatriakliinikus, kokku 113 päeva. 2014.a on ta viibinud haiglaravil kaks korda, viimati 07.05.2014 kuni 30.05.2014. Puudutatud isik muutub haiguse ägenemistel aktiivseks ja sihipäratuks; tema mõttekäik muutub seosetuks; ta muutub kergesti ärrituvaks, vaenulikuks; tal esinevad seksuaalse sisuga kehalised meelepetted, suhtumis- ja kiivusluulumõtted. Puudutatud isik on pärast viimast hospitaliseerimist käinud regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul, saanud toetusravi depoosüstetena ning kodus väidetavalt võtnud suukaudselt psühhoosivastase ja meeleolu stabiliseeriva toimega ravimeid. Puudutatud isik käis viimati vastuvõtul 20.10.2014, oli väga jutukas, pahur, suurenenud tahteaktiivsusega, psüühilist seisundit hinnati ägenenuks, kuid haiglaravile ta jääda ei soovinud, jätkas ravi ambulatoorselt.
3.Puudutatud isik hospitaliseeriti käesoleval juhul kiirabi poolt kodust. Ta oli muutunud rahutuks ning ärritunuks, vaenulikuks ja süüdistavaks elukaaslase suhtes. Puudutatud isik oli haiglasse saabumisel rahutu, lärmakas, rääkis monoloogina segast juttu; emotsionaalselt oli tasakaalutu; käitumiselt ettearvamatu ja sihipäratu; korraldustele sisuliselt ei allunud. Maniakaalse seisundi ja eeskätt ümbritsevatele ohtliku käitumise tõttu algatati tahtest olenematu ravi otsus 02.11.2014 kell 10:39.
4.Puudutatud isiku seisund ei ole arvamuse esitamise seisuga paranenud. Puudutatud isik on osakonnas aktiivne, sekeldav, paigalpüsimatu, igale poole sekkuv. Sisulist vestlust temaga pidada pole võimalik, räägib monoloogina, avaldab rohkelt absurdseid ja jaburaid soove, emotsionaalselt on labiilne, kergesti ärrituv, vaenulik. Haiguskriitika temal puudub.
5.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire maniakaalne skisoafektiivne häire, mistõttu pole ta käesoleval ajal võimeline ümbritsevat adekvaatselt hindama ja oma käitumist juhtima. Ettearvamatu, sihipäratu ja vaenuliku käitumise tõttu püsib ta haiglaravita jäädes ohtlikuna nii enesele kui teda ümbritsevatele isikutele. Puudutatud isikul esineva häire tõttu pole ta käesoleval ajal võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat informeeritud nõusolekut. Temal esineva häire iseloomu ja senist kulgu arvesse võttes vajab ta pikaajalist hospitaliseerimist.
6.Puudutatud isiku raviarst ML avaldas ärakuulamisel järgmist: „Ta läheb kodus elukaaslane P-le kallale. Ta on sageli haiglas. Depoosüste peab saama polikliinikus. Iga kord kui haiglasse satub, muutub P suhtes armukadedaks, kes hoolitseb tema eest. Temaga on proovitud erinevaid raviskeeme. Vajalik on ravi kestus vähemalt kaks kuud. Haiguskriitika puudub. Sisuline arusaam haigusest puudub. Pärast ravi maikuus oli heas seisus, et suutis koristajana tööl olla. Ütleb, et võtab ravimeid, kuid seda ei saa kontrollida. Pigem ta ei võta neid, arvestades tema seisundit. Ta on ohtlik pigem teistele. Seekord üle pika aja ei ole ta eraldustoas. Ta ei püsi hetkegi paigal. Võib teisi rünnata. Ohtlikkus on pigem kindel“.
7.Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel kohtule järgmist: „Kui mees tõi mind siia, ütles, et kui ööpäeva ära magan, siis tuleb järele. Kaua mind siin hoitakse? Teen vastuväite rohtude suhtes. Rohud ei aita mind midagi. Kõiki rohtusid olen võtnud kaks korda päevas. Mind ei häiri süst, vaid suhtumine.“ [Puudutatud isik hakkab nutma.] „Mul kõik vanemad surnud, peale ema. On see normaalne, kas see normaalne, et elukaaslane topib mind haiglasse. Sõbranna käib külas ja joovad koos viina. Mina pean teda kantseldama, kurat. Kas nii käivad asjad? Isa suri alkoholisurma Staadioni tänaval Tartus. Eksabikaasa helistab mulle, et pole sellist peletist näinud, nagu mina. VU on tema nimi. Skisofreeniat ei ole olemas, kurat, iga kuu käin siin ja midagi ei toimu. Bergson on minu advokaat, ma ei ole teda kohtusse andnud. Pon tööst väsinud ja tuleb kättpidi mulle siis kallale. Ta ise on ka haiglas olnud siin ja Wismaris. See on lõputu. Elame pensioni ja tema palgaga. Selleks on vaja 1000 eurot, et ära elada. Kui mina olen läinud, siis P toob igasuguseid naisi tuppa. Ütles, et ma valetan. Mind ei ole vaja hooldada. Kuidas ma siis Petersellis arstil käinud, iga kuu üks süst vaja teha. Kodus on kõik rohud olemas, võtsin Nospaad. Arst ütles, et tehku ma harjutusi. Mul on psoriaas. Selg valutab. Kätes valud, olin lüpsja. Olin talus, loomad on maha müüdud. Toit tuleb maalt. On asjad, tahaks helistada, et tooks suitsu. Teen ajaviiteks. Haiglas ei meeldi selline asi, et ise olen koos teistega, tahaks eraldi olla, siin ei saa teha asju nagu kodus. Eriti kui oled eluliinil, elus, siis mõni tuleb müksama, ja kui midagi räägid ja ütled, on vihased. See on ärritav ja ei tee närve terveks. Tahaks konsulteerida P-ga ja et tema räägiks L-ga. Pnimetab mind tuttavaks. Tahan, et see kiiremas korras see toimuks. Nii need asjad ei käi praegu. Miks te kiusate mind?“
8.Kohus proovis 03.11.2014 telefoni teel ära kuulata puudutatud isiku elukaaslast PA. Ärakuulamine ei olnud võimalik, sest PA telefon oli välja lülitatud või teeninduspiirkonnast väljas. Esimese astme kohtu määrus
9.Harju Maakohus rahuldas 04.11.2014 määrusega avalduse. Kohus rakendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja pikendas seda 40 päevani. Kohus paigutas puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 02.11.2014 kuni 12.12.2014 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Kohus kohaldas puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sh vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.
10.Kohus viitas psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lõikele 1, § 13 lõigetele 1 ja 2 ning TsMS § 533 lg 1 punktile 1 ja § 534 lõikele 5.
11.Kohtule esitatud arsti arvamusest nähtub, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, milleks esialgse diagnoosi kohaselt on maniakaalne skisoafektiivne häire. Maniakaalne skisoafektiivne häire on sellist tüüpi raske psüühikahäire, mis saab olla aluseks isiku kinnisesse asutusse paigutamisele. Psüühikahäire piirab puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Võimetusele oma käitumisest aru saada ja seda juhtida viitab puudutatud isiku käitumine: rahutus, ärrituvus, vaenulikkus, lärmakus, kõnelemine monoloogina. Puudutatud isik ohustab kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral oma psüühikahäire tõttu iseenda tervist. Puudutatud isikul on puudulik haiguskriitika. Esineb kahtlus, et puudutatud isik ei tarvita temale määratud ravimeid. Kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral võib puudutatud isik jääda seetõttu ilma ravita, mis ohustab puudutatud isiku vaimset tervist ja võib kaasa tuua haiguse ägenemise. Puudutatud isiku käitumine on ettearvamatu, ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta olla väljaspool haiglat oma ebaadekvaatse, rahutu ja agressiivse käitumisega ohustada ka teiste isikute tervist. Seda kinnitab tema ärrituvus ja vaenulikkus. Puudutatud isiku haigusloo kohaselt on puudutatud isik olnud varasemate haigusepisoodide ajal agressiivne, mistõttu on vajanud ohjeldamist. Puudutatud isiku haiguse senine kulg kinnitab tema võimalikku ohtlikkust teistele. Puudutatud isikul puudub küllaldane haiguskriitika. Puudutatud isik väidab, et ta võtab ambulatoorsetes tingimustes temale määratud ravimeid. Puudutatud isiku haiguse kulgu arvestades on see aga kaheldav. Puudutatud isik vajab ravi kontrollitud ja turvalises keskkonnas, et tagatud oleks raviplaani järgimine. Seetõttu ei ole võimalik tema ambulatoorne ravi, mistõttu muu ravi ei ole küllaldane.
12.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu iseenda elu, tervist ning julgeolekut. Seetõttu kohaldas kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku neljaks päevaks kinnisesse asutusse.
13.Kohus kuulas puudutatud isiku ära TsMS § 534 lg 5 kohaselt. Puudutatud isiku raviarsti hinnangul ei lange esialgse õiguskaitse vajadus eelduslikult ära enne 40 päeva möödumist puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Eeltoodust nähtuvalt esineb alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks. Seetõttu määras kohus pikendada rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani. Kohus paigutas puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 02.11.2014 kuni 12.12.2014 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Kohus määras puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamise, sh tahtevastase ravimite manustamise, sest puudulikust haiguskriitikast tulenevalt võib puudutatud isik keelduda ravimite võtmisest.
14.Kohus viitas TsMS § 539 lõikele 3. Tahtevastase ravi kohaldamise eelduste äralangemise üle otsustab psühhiaater (raviarst).
15.Kohus ei kuulanud ära puudutatud isiku pereliikmeid, sest see takistab asja õigeaegset lahendamist. Samuti ei aita pereliikmete avaldatu kaasa asja lahendamisele. Puudutatud isiku psüühikahäire on eeltoodust nähtuvalt toonud kaasa esialgse õiguskaitse korras psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused, mille esinemine ei sõltu puudutatud isikute arvamusest. Samal põhjusel ei kuulanud kohus ära kohalikku omavalitsust.
Määruskaebus
16.08.11.2014 esitatud määruskaebuses palub puudutatud isik maakohtu määruse tühistada, kuna see ei ole põhjendatud ega kooskõlas seadusega.
17.Puudutatud isiku hinnangul ei ole täidetud seaduses toodud tingimused isiku tahtevastaselt kinnisesse asutusse paigutamiseks. Esindaja kohtus puudutatud isikuga 07.11.2014 psühhiaatriahaiglas. Puudutatud isik kinnitas kohtumisel, et ei ole ohtlik endale ega teistele ning väitis, et ei ole haiglaraviga nõus. Psühhiaatriahaiglasse sattus endale ootamatult, elukaaslane lubas ta ööpäeva möödudes koju tagasi toimetada. Puudutatud isiku arvates soovib tema äraolekul elukaaslane suhelda oma teiste naistuttavatega ja tarvitada alkoholi ning sellepärast soovis puudutatud isiku paigutamist haiglasse. Puudutatud isik ei ole vägivaldne ega ohtlik, küll on vägivaldne tema elukaaslane. Puudutatud isik on käinud ambulatoorsel ravil ja nõustus seda jätkama. Kõiki talle kirjutatud rohtusid on puudutatud isik võtnud vastavalt arsti juhistele kaks korda päevas. Puudutatud isiku kinnitusel ei häiri teda süstid ja ravi, vaid suhtumine psühhiaatriahaiglas, kus õhkkond ei ole talle sobiv. Puudutatud isikul on psoriaas ja ta kannatab ka seljavalude käes. Puudutatud isiku hinnangul ei ole täidetud seaduses sätestatud tingimused inimese tema tahte vastaselt kinnisesse asutusse paigutamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-155-13): usaldusväärselt peab olema tõendatud, et isikul on ebaterve ehk haige psüühika, mis tingib objektiivse meditsiinilise ekspertiisi korraldamise vajaduse; vaimse häire iseloom ja sügavus peab olema selline, et see õigustab vabaduse võtmist; kinnipidamise jätkumine on õigustatud üksnes niikaua, kuni vaimuhäire kestab. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et kohtud ei peaks tuginema üksnes eksperdi-arsti arvamusele ja ka eksperdiarvamus peab olema põhjendatud. Eelkõige saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena. Asjaolu, et isikul on eraelulised probleemid, ei tähenda veel, et ta on ohtlik iseendale või teistele. Isikuvabadus on oluline põhiõigus, mida saab piirata üksnes ranges kooskõlas seadusega, lähtudes põhiseaduses ettenähtud põhimõtetest. Vastustaja seisukoht
18.Avaldaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 04.11.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
21.Määruskaebuses vaidlustab puudutatud isik tahtevastast psühhiaatrilist ravi eelkõige seetõttu, et ei ole täidetud psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lõikes 1 sätestatud eeldused tahtevastase ravi kohaldamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on
maakohus viinud puudutatud isiku suhtes läbi kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (t lk 4448). Riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatria eksperdi HK arvamus koosmõjus raviasutuse avalduse ja puudutatud isiku poolt ärakuulamisel avaldatud asjaoludega kinnitab, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, millest tuleneb teda ennast kui ka ümbritsevaid isikuid ohustav käitumine, seejuures puudub tal toimunu suhtes kriitika ning ta ei ole võimeline mõistma ravi vajadust. Lisaks ei ole muu psühhiaatriline abi puudutatud isiku suhtes küllaldane, kuna ta on varasemalt korduvalt ambulatoorse toetusravi katkestanud. Seega on maakohtu järeldused põhjendatud ning need vastavad tsiviilasjas esitatud tõenditele.
22.Määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras puudutatud isikule määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.