2-14-56868/12 - Täitmine - Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Avalduse kohaselt viibib avaldaja kinnipidamisasutuses 22.05.2014 – 15.05.2017. Avaldaja isikuarvele vanglas on kantud perioodiliselt tema viimane raha ja sealt on arvestatud maha täitmisele kuuluv tasu ja vabanemisfond. Avaldajaga ei ole vanglas sõlmitud töölepingut ega antud teada, millal tal on võimalik tööle asuda. Järjekorrad on pikad ja kinnipeetavaid, kes tööd soovivad, on rohkem kui vabu töökohti. Kohtutäitur ei arvesta võlgniku majanduslikku olukorda ning jätkab nõude sissenõudmist. Avaldaja ei tugine üksnes vanglas viibimisele, vaid ka piiratud võimalusele saada tööd. Kinnipidamisasutusest vabanedes on elu väga keeruline, mistõttu taotles avaldaja täitemenetluse peatamist ka teatud perioodiks pärast vanglast vabanemist. Kohtutäiturite surve segab avaldajal keskendumist. Pärast vanglast vabanemist vajab elu korraldamist ning alles siis on võimalik kohtutäituri ees võlgnevused täita. Täitemenetluse peatamine aitab kinnipeetaval vabanedes eluga paremini kohaneda. Lisaks esitas avaldaja menetlusabi taotluse avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning majandusliku seisundi teatise. Ka on avaldusele lisatud avaldaja vanglasisese konto väljavõte perioodist 25.03.2014 – 25.09.2014. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohtu 06.10.2014 määrusega keelduti avaldust menetlusse võtmast. Kohus leidis, et avalduses toodud asjaoludel pole avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Avaldaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis õigustaks täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel. TMS § 45 kohaldamise aluseks ei saa olla üksnes asjaolu, et isik viibib kinnipidamisasutuses ning tal pole seetõttu võimalik enda vastu suunatud nõudeid täita. Täitemenetluse seadustik ei välista täitmist vanglas (TMS § 31). Kinnipidamisasutuses on isikule tagatud esmaste vajaduste (toit, hügieen) rahuldamine. Erandlikuks asjaoluks tuleb pidada võlgniku ajutist olukorda, mille puhul oleks täitemenetluse jätkamine sedavõrd ebaõiglane, et see kaalub üles sissenõudja huvid oma nõude võimalikult kiirele rahuldamisele (nt avaldaja või tema lähedase ootamatu haigus, mis nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid). Avaldaja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud, mistõttu on avaldaja taotlus täitemenetluse peatamiseks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtu hinnangul on täitemenetluste ajatamine/peatamine perspektiivitu ka seetõttu, et kõrvutades täitmisel oleva summa suurust (täitetoimiku väljavõttest nähtuvalt kokku 102,2 eurot) ning vanglasisese konto väljavõttest nähtuvaid laekumisi avaldajale (nelja kuu jooksul kokku 138,79), võib järeldada, et täitmisel oleva summa tasumine pole avaldajale ülemäära raske. Avaldaja isikuarvele laekunud summadest läheb osa nõuete fondi, millest rahuldatakse sissenõudja nõue. Seega on seadusega loodud kinnipidamisasutuses viibivate võlgnike osas täite-menetluse läbiviimiseks erirežiimi, mille tulemusena jääb avaldajale igast laekumisest teatud summa ka vabaks kasutamiseks. Avaldaja pole esile toonud asjaolusid, mis oleksid aluseks sellest süsteemist kõrvalekaldumiseks ja täitemenetluse peatamiseks. Samuti on võimalik, et avaldaja saab vanglas edaspidi tööd. Kohtu hinnangul ei oleks täitemenetluse peatamine põhjendatud ka lühemaks perioodiks kui avaldaja taotletu. Kuna kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, jättis kohus avaldaja menetlusabi taotluse lahendamata. Määruskaebus Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Avaldaja soovib täitemenetluse peatamist perioodiks 15.10.2014 – 15.10.2015, s.o mitte nii nagu varem (perioodiks 22.05.2014 – 01.01.2018). Avaldaja arvates on TMS § 45 kohaldamine põhjendatud, kuna avaldajalt on võetud

vabadus ja sellega kaasnevad piiratud võimalused tema vastu esitatud nõudeid täita. Avaldaja arvates on kinnipidamise ja vangistuses viibimise puhul tegemist erandliku olukorraga ja see on mõjuv põhjus täitemenetluse peatamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-12). Vanglas on küll võimalik tööl käia ja selle eest tasu saada, kuid saadav tulu on väga väike. Kuna avaldajal puudub antud perioodil majandustegevus ja täitmisele kuuluv summa on suur, siis peaks ka kohtutäitur isiku majandusliku olukorraga arvestama. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ta neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu 12.06.2012 määruses nr 3-2-1-79-12 väljendatud seisukohtadele TMS § 45 kohaldamise osas. Kohus leidis õigesti, et vangistuses viibimine ja sellest tingitud piiratud võimalused ei ole erandlikeks asjaoludeks TMS § 45 mõistes. Avaldaja ei ole tuginenud muudele erandlikele asjaoludele, mis võiksid tingida täitemenetluse peatamist. Avaldajal on kinnipidamisasutuses viibides võimalik piisavas ulatuses oma nõudeid kohtutäituri ees täita. Avaldaja isikuarve väljavõttest (tl 30-31) nähtuvalt on tema arvele perioodil 21.06.2014 – 21.10.2014 olnud laekumisi 175 eurot, millest 128,50 eurot on jäetud rahaliste nõuete täitmiseks või hoiustatud vabanemisfondi. Sellest tulenevalt ei saa täitmisele kuuluva summa tasumist pidada avaldajale liialt koormavaks. Kuna ringkonnakohus kontrollib kaebemenetluses üksnes seda, kas maakohus on avalduse lahendamisel teinud õiguspärase määruse, ei arvesta ta avaldaja muudetud taotlust. Samas, kohtul ei oleks alust hinnata taotlust põhjendatuks ka siis, kui avaldaja oleks taotlenud täite-menetluse peatamist lühemaks perioodiks, nagu ta on seda kaebuses märkinud. Ka sel juhul puuduksid TMS § 45 kohaldamise eeldused. Avaldajale anti menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastati ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, kusjuures teda hoiatati, et tulenevalt TsMS § 190 lg-st 4 mõistetakse avalduse (kaebuse) rahuldamata jätmise korral menetluskulud temalt välja riigituludesse. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, mõistab ta riigilõivu avaldajalt riigituludesse.