lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-56751/25

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-56751/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1129
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 45Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse aluselTsMS § 12Ringkonnakohtu pädevusTsMS § 171Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 190 lg 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-14-56751

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2014, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Margo Klaar, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

JR (R) avaldus täitemenetluse peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 2. oktoobri 2014 määrus avalduse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JR määruskaebus Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

nende avaldaja (võlgnik): JR (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXXX

XXXXXX,

asukohaga

XXXXXXXX X, XXXXX),

puudutatud isik I (sissenõudja): AS Eesti Telekom (regitrikood 10234957, asukoht Valge 16, Tallinn) lepinguline esindaja Monika Paade puudutatud isik II: kohtutäitur Õnne Pajur (asukoht Tallinna mnt 30, Rapla) kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 2. oktoobri 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta JR kanda.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
4.
Vabastada JR riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.02.09.2014 esitatud avalduse ja selle täpsustuse kohaselt palus JR (avaldaja) peatada täitemenetluse nr 179/2011/367 perioodiks 22.05.2014-01.01.2018 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel, kuna avaldaja viibib vanglas ja vabanedes võtab kohanemine aega. Vanglas on küll võimalik töötada, kuid avaldajaga ei ole töölepingut sõlmitud ega ka teatatud kuupäeva, millal on võimalik tööle asuda. Peatamise eesmärgina nimetas avaldaja soovi kõigepealt kindlustada endale elukoht ja sissetulek, pärast mida saab hakata tasuma võlgnevusi. Täitemenetluse peatamine aitab kinnipeetaval vabanedes kohaneda iseseisva eluga paremini ja olla ühiskonnale kasulik.
2.Puudutatud isik I ei nõustunud avaldusega. Seisuga 22.09.2014 on avaldaja võla jääk 60,42 eurot. Avaldaja viibimine kinnipidamisasutuses ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis takistab täitemenetluse läbiviimist. Täitemenetluse jätkamine ei ole võlgniku suhtes ebaõiglane.
3.Puudutatud isik II leidis, et arvestades taotletud perioodi pikkust ja nõude suurust (85,65 eurot, millest AS-i Eesti Telekom nõue on 60,42 eurot), ei ole avaldus põhjendatud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Pärnu Maakohus jättis 02.10.2014 määrusega avaldaja taotluse täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ja muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
5.TMS § 45 kohaldamiseks annavad aluse vaid erandlikud asjaolud ja täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline (vt Riigikohtu 12.06.2012 määrus nr 3-2-1-79-12). Maakohus leidis, et avaldusest ei nähtu erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt on TMS § 45 kohaldamine põhjendatud ja mis kaaluksid üle sissenõudja huvi nõude rahuldamisel. Arvestades võla suurust 60,42 eurot ja avaldaja palutud pikendamise perioodi (ca neli aastat), ei ole võlgnevuse ajatamine ja peatamine mõeldav ega otstarbekas. Avaldaja viibib kinnipidamisasutuses veel ligikaudu kolm aastat, millise aja jooksul on tal võimalik seal tööle asuda ja teenida sissetulekut, mille arvelt on võimalik nõuet täita. Määruskaebus
6.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille sisust võib järeldada, et ta palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega peatada täitemenetlus perioodiks 15.10.2014-15.10.2015. Võlgnik selgitab, et tema vastu on erinevates täitemenetlustes esitatud kokku 30 nõuet ja seega sissenõutav summa suur. Vanglas suunatakse teda esialgu majandustöödele kokku 10 tunniks, tasuga 0,73 senti/tund. Sellest arvutatakse maha täitemenetlustes sissenõutavad võlgnevused ja eraldised vabanemisfondi. Seega on avaldaja tulu olematu. Kuna avaldajal on tulevikus võimalus siirduda avavanglasse ja leida endale sobiv töökoht, siis on sel ajal paremad

võimalused täita kohustusi. Seega ei soovi avaldaja peatamist perioodiks 22.05.201401.01.2018.

7.Avaldaja selgitas 03.11.2014 täiendavalt, et kuna temalt on võetud vabadus, siis esinevad erandlikud asjaolud, mis on aluseks täitemenetluse peatamiseks. Avaldajal puudub majandustegevus ja täitur peab arvestama võlgniku majandusliku olukorraga. Vastused määruskaebusele
8.Puudutatud isik I palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse jätkamine ei kahjusta võlgniku huve ega ole tema suhtes ebaõiglane.
9.Puudutatud isik II palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Seaduses on ette nähtud võlgniku jaoks mittearestitav osa nii vangistuses viibimise korral kui ka pärast vabanemist kinnipidamisasutusest. Menetluse edasine käik
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Maakohus jättis õigesti täitemenetluse peatamise avalduse rahuldamata.
12.Maakohtusse esitatud avalduses palus avaldaja täitemenetluse nr 179/2011/367 peatamist ning maakohtus menetleti seda nõuet. TsMS § 12 järgi vaatab ringkonnakohus läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Määruskaebuses on võlgnik avaldanud, et tema suhtes on algatatud veel palju täitemenetlusi ja nõutav kogusumma on suur. Sealjuures ei ole määruskaebusest üheselt arusaadav, kas avaldaja soovib ka teiste täitemenetluste peatamist. Ringkonnakohus selgitab avaldajale, et käesolevas menetluses käsitletakse üksnes täitemenetluse nr 179/2011/367 peatamise küsimust. Kui avaldaja peaks soovima teiste täitemenetluste peatamist, siis selleks tuleb tal esitada eraldiseisev avaldus maakohtule.
13.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 leidnud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kinnipidamisasutuses viibimine ja sellest tulenevalt olulise sissetuleku puudumine ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse täitemenetluse peatamiseks üheks aastaks. Täitemenetluse jätkamist ei saa pidada avaldaja suhtes ebaõiglaseks. Avaldaja asub kinnipidamisasutuses, kus tema enda ülalpidamine on kindlustatud.
14.Kuna määruskaebus jäetakse rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
16.Pärnu Maakohtu 21.10.2014 määrusega anti avaldajale menetlusabi ja ta vabastati määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 50 eurot. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses ja puuduvad andmed, et tema majanduslik olukord oleks paranenud, siis peab kohus põhjendatuks vabastada ta riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium