TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

17.10.2014 Harju Maakohtule avalduse MH kinnisesse asutusse paigutamiseks. Avaldaja palus pikendada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut haiglaravi kuni kolm kuud. Kohus kuulas MH ära 10.09.2014. Raviasutuse psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb MH-l raske psüühikahäire paranoidse skisofreenia näol ning tema võime ümbritsevat ja oma tegude tähendust mõista ja oma käitumist juhtida on olulisel määral mõjutatud temal esinevatest psühhootilistest elamustest, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii enesele kui teda ümbritsevatele inimestele. Haiguskriitikat tal ei esine, ta keeldub ravist haiglas ning ei tarvita ka kodus toetusravi, mistõttu ei ole ta võimeline jätkama haiglaravi tema teadva nõusoleku alusel. Temal esineva häire iseloomu ja seisundit arvesse võttes vajab ta pikaajalist hospitaliseerimist. MH seisundi hinnangust ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole MH iseseisev ja ohutu toimetulek kodustes tingimustes võimalik. 21.10.2014 kohtule esitatud ekspertarvamuses leidis psühhiaater, et MH-l esineb raske psüühikahäire püsikululine paranoidne skisofreenia ja teda ennast ja teisi ohustav käitumine (kuulmismeelepetted, paranoidsed luulumõtted, rasked vormilised mõttekäiguhäired ning sellest tingitud ebaadekvaatne käitumine). Lisaks esineb tal kaasuvana psüühikahäire mitme psühhoaktiivse aine kuritarvitamine, mis tõstab tunduvalt ohtliku käitumise riski. Puudutatud isikul esineva raske psüühikahäire tõttu puudub tal haiguskriitika, ta ei ole võimeline hindama enda psüühilist seisundit ega kontrollima enda käitumist, ta ei ole võimeline aru saama ravi vajadusest ega järgima ravirežiimi. MH vajab jälgimist ja ravi kontrollitud ning tagatud turvalisusega ravikeskkonnas. Haiglaravi puudumisel võib tema käitumine olla psühhootilistest sümptomitest tulenevalt ennast ja teisi kahjustav. Ravita jäämisel puudutatud isikul esinev psühhootiline sümptomaatika süveneb, mistõttu võib ta käituda jätkuvalt agressiivselt ning talle pole võimalik osutada toimetulekuks vajalikku abi, milleta ei suuda MH tagada oma esmaste eluvajaduste rahuldamist ja seab sellega ohtu ka iseenda elu ja tervise. MH-le riigi õigusabi korras määratud esindaja 21.10.2014 seisukoha kohaselt ei ole MH seisund märkimisväärselt paranenud, mistõttu on vajalik ravi jätkamine kontrollitud keskkonnas. MH-l puudub haiguskriitika, mistõttu ei ole ta vabatahtlikult valmis end ravima. Esimese astme kohtu määrus 22.10.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse MH kinnisesse asutusse paigutamiseks ja määras paigutada MH psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega kolmeks kuuks alates 22.10.2014 kuni 22.01.2015 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Kohus määras kohaldada MH suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi. Kohus tugines määruses psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 538 lg-le 2. Kohtu hinnangul nähtub nii psühhiaatrite kui ka eksperdi arvamustest, et MH-l on raske psüühikahäire. Eksperdi arvamuse kohaselt esineb MH-l raske psüühikahäire – püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00). Lisaks esineb tal kaasuvana psüühikahäire – mitme psühhoaktiivse aine kuritarvitamine (F19.1). MH võime oma käitumisest aru saada või seda juhtida on piiratud. Nimetatud asjaolu on tuvastanud ekspert. Seda kinnitab ka MH senine käitumine. Samuti väljendub piiratud võime oma käitumisest aru saada või seda juhtida ebapiisavas haiguskriitikas, mis ei võimalda haigust ravida ambulatoorsetes tingimustes. Ekspert on oma arvamuses märkinud, et ravita jäämisel süveneb tõenäoliselt puudutatud isikul esinev psühhootiline sümptomaatika, mistõttu võib ta käituda jätkuvalt

agressiivselt ning talle ei ole võimalik osutada toimetulekuks vajalikku abi, milleta ei suuda MH tagada oma esmaste eluvajaduste rahuldamist ja seab sellega ohtu ka iseenda elu ja tervise. MH võib psüühikahäirest tingituna olla ohtlik ka iseendale. Ta kasutab võimalusel psühhoaktiivseid aineid, mis võivad tema psüühikahäiret arvestades kahjustada püsivalt tema vaimset tervist. Muu psühhiaatriline abi ei ole puuduliku haiguskriitika tõttu küllaldane. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et MH-l on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab ta psüühikahäire tõttu iseenda ja teiste elu, tervist ning julgeolekut. Kohus asus eksperdi arvamuse, MH esindaja seisukoha, MH senise haigusloo ja tema ärakuulamise tulemuste põhjal seisukohale, et arvestades MH tervislikku seisundit, tuleb ta paigutada psühhiaatriahaiglasse kolmeks kuuks alates 22.10.2014. Lähtudes MH raskest psüühikahäirest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes. Kohus märkis, et määrab puudutatud isikule psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamise, sealhulgas vajadusel tahtevastase ravimite manustamise. Samuti märkis kohus, et kohus kuulas MH ära psühhiaatriahaiglas esialgse õiguskaitse rakendamisel. Kohus ei kuula ära puudutatud isiku teisi pereliikmeid ning kohalikku omavalitsust, sest nende poolt avaldatu ei aita kaasa asja lahendamisele. MH psüühikahäire on eeltoodust nähtuvalt toonud kaasa psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused, mille esinemine ei sõltu teiste puudutatud isikute arvamusest. Määruskaebus 28.10.2014 esitas MH esindaja riigi õigusabi korras määruskaebuse MH soovil, kes leiab, et tema kinnises asutuses viibimine on vaidlustatud määruse alusel põhjendamatu. MH peab end terveks ning on seisukohal, et ta ei vaja ravi. MH hinnangul oleks ta pidanud haiglast välja saama juba 18.10.2014. MH avaldab, et nooremana oli tal probleeme narkootikumidega, kuid praegusel ajal on ta sellest pahest vaba. MH märgib, et tahab haiglast välja saada ja koju minna. Kodus ootavad teda erinevad tegevused ja teha on nii palju, et ajast jääb puudu. Üheks peamiseks eesmärgiks on leida tööd, et sissetulekut teenida. MH leiab, et tema käitumine ei ole ohtlik endale ega ümbritsevatele isikutele. Kuivõrd MH hinnangul ei ole tema puhul täidetud PsAS § 11 lg 1-s sätestatu, siis on ta arvamusel, et tema suhtes esialgse õiguskaitse rakendamine ja selle pikendamine kuni neljakümne päevani tahtevastase ravi kohaldamisega ei ole põhjendatud. Menetluse edasine käik 03.11.2014 määrusega võttis Harju Maakohus määruskaebuse menetlusse ja kohustas avaldajat vastama kaebusele võimalikult kiiresti või 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja määruskaebusele vastust ei esitanud. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu 22.10.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses vaidlustab MH enda tahtevastast psühhiaatrilist ravi eelkõige põhjusel, et ta peab ennast terveks ning leiab, et tema puhul ei ole täidetud kinnisesse asutusse paigutamise tingimused. Vastupidiselt kaebuses väidetule kinnitavad tõendid, et MH-l esineb raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia, mille tõttu ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega

kontrollima oma käitumist. Haiglaravi puudumisel võib tema käitumine olla psühhootilistest sümptomitest tulenevalt ennast ja teisi kahjustav. Eksperdi hinnangu kohaselt vajab patsient pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu järeldused MH suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamisel põhjendatud ja need vastavad tsiviilasjas esitatud tõenditele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.