Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

tekkinud kahju ja et töötaja oleks selle kahju põhjustamises süüdi ja kui töötaja on süüdi, siis milline on sellisel juhul töötaja süü vorm. H. Ujuk oli sunnitud mitu tundi külmetama, kui veoauto ei käivitunud mittetöökorras käivitusakude tõttu. Kõva häälega rääkimine võis jätta H. Ujukist AS Scania Eesti töötajale petliku mulje ja tegemist oli kahetsusväärse kommunikatsioonihäirega. Töötaja on helistanud Scania esindusse ja palunud vabandust. Üksnes kõvema häälega hooletust sõnakasutusest ei tulene järeldus, et H. Ujuk käitus tahtlikult. H. Ujukile süüks pandav tööandja varaline kahju kogusummas 496.10 eurot oleks MKM Infra OÜ kandnud ka siis, kui ei oleks toimunud 28.03.2014 intsidenti. 16.03.2013-03.04.2014 Rootsi sõiduks kasutatud veoauto Scania ei olnud tehniliselt heas seisukorras ja käivitusakud oleks tulnud igal juhul välja vahetada. Seega ei ole MKM Infra OÜ H. Ujukist tulenevalt kahju kandnud. Kuna veoautol Scania kasutati erinevaid akusid, siis ei järginud tööandja veoauto tehnilise korrashoiu tagamisel käibes vajalikku hoolsust, mida temalt kui professionaalselt transpordiettevõttelt võinuks oodata. Käibemaks ei saa olla H. Ujuki kahjuks, mistõttu TVK-l tulnuks vähenda MKM Infra OÜ nõutud summat käibemaksu võrra. MKM Infra OÜ on käibemaksukohustuslane ja antud kulutus on ettevõtluskulu ning tööandja saab sellelt käibemaksu tasaarvestada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

kohaselt oli töötaja kohustatud alluma tööandja juhtimisele, seaduslikele korraldustele ning kontrollile. Hageja nõude lahendamisel juhindub kohus nii võlaõigusseaduse kahju hüvitamist reguleerivatest sätetest kui ka töölepinguseaduse 4. peatükist, milles on sätestatud, et töötaja vastutab tööandja ees töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral üksnes siis, kui töötaja on rikkumises süüdi (TLS § 72). Seega peab hageja tõendama järgmisi asjaolusid: -

kahju olemasolu ja suurus; töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine; põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel; töötaja süü kahju tekitamisel.

Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud kahju olemasolu ja suuruse, kuid ei ole tõendanud töölepingust tuleneva kohustuse rikkumist, põhjuslikku seost ega töötaja süüd. Hageja on esitanud laevapiletite kinnitused/arved nr 45440884 ja 45423406 (TVK toimik 41/685 tl 6-13), millest nähtub, et kahe pileti maksumus on 356 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on välja arvestanud keskmise kütusekulu, mis on 140 eurot (tl 39). Seega on hageja tõendanud endal kahju esinemist ja kahju suurust summas 496.10 eurot. Hageja väidab, et kostja on töölepingut rikkunud süüliselt tahtluse vormis, sest jättis teadlikult ja tahtlikult täitmata tööandja korralduse pöörduda akude probleemi lahendamiseks lähimasse Scania esindusse. Selle asemel hakkas kostja alkoholi tarbima ja hageja koostööpartneritele helistama, õõnestades sellega hageja usaldusväärsust lepingupartnerite silmis ning kahjustades hageja mainet. Kostja ei nõustu, et ta oleks töökohustusi rikkunud või et tal oleks esinenud tahtlus töökohustuste rikkumiseks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et H. Ujuk on rikkunud töökohustusi, kuna ei pöördunud lähimasse Scania esindusse. H. Ujuk on selgitanud 23.09.2014 istungil, et „/.../ Tööandja teadis, et akud olid kehvad. Pärnu Scania ei andnud luba akude vahetamiseks, sellepärast sõimasin. /.../. P. ei öelnud mulle, et ma lähimasse esindusse läheksin. Helistasin Pärnusse, mulle ei öeldud, et mine Scania esindusse. Ma ei saanud ise esindusse sõita, akud tööle ei läinud. Olin sellises kohas, kus lähedal ei olnud esindust.“ (tl 45, 48). H. Ujuk selgitas kohtuistungil, et arvatavasti ei soovinud tööandja vahetada akusid Rootsis, kuna Eestist uute akude ostmine on odavam ja isegi odavam tuleb ka see, kui uued akud Eestist ise Rootsi saata, nagu antud juhul tehtigi. Kostja väidet kinnitab hageja esindaja 07.10.2014 kirjas „/.../. Kuna hagejale oli teadmata auto olukord ja Eestist akude ostmine on odavam, otsustati ka akud kaasa saata.“ Töölepingu järgi töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid. Töötajale töö tegemiseks antud sõiduk peab olema tehniliselt heas seisukorras. H. Ujukile antud veoautol Scania (XXXX) ei töötanud 28.03.2014 käivitusakud. Vastupidist ei ole kohtule tõendatud. H. Ujuk teavitas tööandjat sellest, et veoauto ei käivitunud. Tunnistaja K. O. kinnitas kohtuistungil probleemi akudega: „/.../ 30.03. sain teada probleemidest auto akudega. Kuidas see lahenes, mina ei tea. Tean, et akud said ära vahetatud. Uute akude arved tulid raamatupidamisse. /.../.“ (tl 48). Samuti kinnitas tunnistaja M. P. kohtuistungil probleemi veoauto akudega: „/.../ Ujuk on mulle helistanud, et akud ei tööta. Täpset kuupäeva ma ei mäleta, see võis olla 29. märts. /.../. Ta helistas Pärnu Scania esindusse, sellest kuulsin läbi oma venna. Ta helistas ka mulle. Ta rääkis, et auto ei ole sõidukõlblik. Nõudis autoabi. /.../. Sain aru, et olid mured akudega, et auto ei lähe käima. /.../. Tema tungival soovil võeti kaasa akud ja vahetati ära. /.../. Pärnu Scaniast võeti uued akud ja viidi Rootsi koos uue juhiga. Akud vahetati Rootsis ära. Uued akud viidi Rootsi sellepärast, et inimene püüdis terve nädalavahetuse selgeks teha, et akud on katki ja ei tööta. /.../.“ (tl 50).

Kostja väide, et autojuht R. K. sõitis Rootsi, et muu hulgas ka tühjad akud töökorras olevate akude vastu välja vahetada, on tõendatud R. K. poolt tunnistajana antud ütlustega. Hageja esitatud tõendist – akutesti tulemused 17.04.2014 – nähtub, et akude näitajad olid alampiiril. Aku H8B3050510516 akuhappe erikaal on 1,25 kg/dm3 ja aku H882032530088 akuhappe erikaal on 1,20-1,21 kg/dm3, seega vajasid mõlemad akud vähemalt laadimist. Erikaaluga alla 1,20 soovitatakse akude vahetust, seega jäävad ühe aku näitajad väljavahetamise piirnäitudele lähedale. Käivitusakude kasutusjuhendi p 7 kohaselt kui autol kasutatakse kahte akut korraga, tuleb korraga välja vahetada mõlemad akud. Mõlemad akud vahetati autol välja. Tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et akud olid töökorras ja ei vajanud väljavahetamist. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte täitmisel (VÕS § 104 lg 5). H. Ujuki tegevus ei olnud kantud soovist põhjustada MKM Infra OÜ äripartneris AS-is Scania Eesti usaldamatust tööandja vastu. H. Ujuk oli sunnitud veoauto tehnilise seisukorra tõttu külmetama. H. Ujuk haigestus külmetuse tagajärjel 04.04.2014 bronhiiti (perearsti tõend tl 52). Hageja on esitanud kohtule MKM Infra OÜ 03.10.2014 tõendi, milles juhatuse liige M. P. kinnitab, et: „[k]äesolevaga MKM Infra OÜ kinnitab, et Hans Ujuk ́ile tööülesannete täitmiseks antud auto reg nr XXXX on võetud MKM Infra OÜ poolt liisingusse 01.03.2014 (Lisatud kapitalirendileping).“ Kohus leiab, et nimetatud tõendist võib järeldada, et kuna veoauto oli tööandja autopargis uus (soetatud kasutatuna), siis puudus tööandjal tegelik ülevaade akude olukorrast. MKM Infra OÜ ei järginud tööandjana veoauto tehnilise korrashoiu tagamisel käibes vajalikku hoolsust, mida temalt kui professionaalselt transpordi (veoseveo) valdkonnas tegutsevalt ettevõttelt võinuks oodata. Hageja on leidnud, et autojuht peab kontrollima näidikut, mis näitab akude laetuse taset. Kohus nõustub kostjaga, et näidiku jälgimine mittetöökorras akusid ei paranda. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on sellise asjaolu tagajärg. Seega esineb põhjuslik seos tingimusel, et töötaja konkreetne käitumine (töökohustuste rikkumine) põhjustas kahjuliku tagajärje. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-149-05 p-s 13 leidnud, et põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non reegel). Kohus on tuvastanud, et tööandja kahju tekkis veoki mittetöökorras olevate akude tõttu, seega puudub põhjuslik seos töötaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Hageja kulutused seoses akude toimetamisega Rootsi (praamipiletid ja auto kütusekulu) võisid olla vajalikud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et H. Ujuk ei ole süüdi tööandjal tekkinud kulus. Kohus möönab, et H. Ujuki poolt tehtud telefonikõned, mille salvestust kohus istungil kuulas, olid tehtud tõenäoliselt alkoholijoobes inimese poolt, kes ei kontrollinud vestlustel Scania esinduse töötajaga oma sõnakasutust ja hääletooni. Vaidluse all ei ole töösuhte lõpetamine selliselt käitunud töötajaga. Kohus on seisukohal, et tööandjal varalise kahju tekkimist töötaja selline käitumine siiski kaasa ei toonud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis puudub vajadus võtta seisukoht kostja taotluse osas vähendada nõude summat käibemaksu võrra.

Hans Ujuki esindaja M. Pedosk on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja summas 1 557 eurot, millest 75 eurot moodustab tasutud riigilõiv ja 1 482 eurot on tasu õigusabi eest. Hageja esindajale on menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotlus kätte toimetatud, kohtule ei ole tähtajaks vastuväiteid laekunud. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt resolutsiooni p-d 4 ja 5). Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kohtul tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses, arvestades mh asja keerukust, menetlusele kulunud aega, kohtule esitatud dokumente ja menetluses toimunud kohtuistungeid. Kohus on seisukohal, et menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja esindaja esitatud taotluses ei ole märgitud õigusabi osutaja tunnitasu määra. Lisatud arve kohaselt on see 95 eurot (lisandub käibemaks) tunni eest, kokku 13 tundi summas 1 482 eurot. Kohtupraktika kohaselt on tunnitasu mõistlikus suuruses. Taotlusele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt oli kostjale osutatud õigusabi teenuse maht 13 tundi 24 minutit. Nimetatud ajakulus ei ole kajastu kaugeltki kõik spetsifikatsioonis märgitud toimingud. Selle tõttu on kohtul (ja ka vastaspoolel) äärmiselt raske hinnata, milliseid toiminguid on silmas peetud 13-tunnise ajakulu sees. Spetsifikatsiooni kohaselt kulutas esindaja hagimenetluse korras asja läbivaatamiseks taotluse koostamiseks 10 tundi ja 50 minutit. Mõiste „taotlus“ tähendab kohtule konkreetse sisuga taotluse esitamist, anud juhul: vaadata töövaidlus vaidlustatud osas läbi kohtumenetluses. Selleks ei ole vaja taotluse kümnest leheküljest kolmel vaidlustada ning ümber lükata TVK otsuses toodud järeldusi ja seisukohti. 02.09.2014 tutvus esindaja kohtutoimikuga 2 tundi. Selleks kuupäevaks oli tsiviilasja 2-14-52542 toimikus nummerdatud 32 lehte, millest 10 olid esindaja enda koostatud taotlus ja 7 lehte - taotlusele lisatud TVK otsus. Kohtuistung 23.09.2014 kestis 2 tundi 30 minutit. Ka hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja esindaja kulutas seoses kohtuasjaga 7 tundi 50 minutit. Kohus loeb põhjendatuks ja mõistlikuks kostja esindaja poolt osutatud õigusabi 8 tunni ulatuses. Kohtusse taotluse esitamiseks loeb kohus põhjendatud ajakulu 4 tundi. Kohtuistungi ettevalmistamise mõistlik aeg on 0,5 tundi. Kohtuistung kestis 2,5 tundi. Pärast kohtuistungit kirjalikus menetluses seisukoha esitamise ajakulu on kohtu arvates põhjendatud 1 tunni ulatuses. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse esitamise ajakulu ei ole vastaspoolelt nõutav menetluskulu, tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusest tsiviilasjas 3-2-1-77-14 p 12: menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Eeltoodu alusel mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja tasu õigusabi eest (95x8x1,2) 912 eurot koos käibemaksuga ning riigilõivu 75 eurot, kokku menetluskulu 989 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.