1.Rahuldada osaliselt XXX (isikukood XXX) hagiavaldus XXXOÜ (registrikood XXX) vastu.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) XXX (isikukood XXX) kasuks töötasu 3984,12 (kolm tuhat üheksasada kaheksakümmend neli koma kaksteist) eurot, millest peetakse kinni tulumaks ja töötuskindlustusmakse.
Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) XXX (isikukood XXX) kasuks päevaraha 289 (kakssada kaheksakümmend üheksa) eurot.
4.Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) XXX (isikukood XXX) kasuks viivis 79,69 (seitsekümmend üheksa koma kuuskümmend üheksa) eurot.
5.Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) XXX (isikukood XXX) kasuks viivis põhinõude 3348,32 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend kaheksa koma kolmkümmend kaks) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 12.09.2012.a (kaheteistkümnendast septembrist kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata XXX (isikukood XXX) hagiavaldus XXXOÜ (registrikood XXX) vastu töötasu 44,39 eurot (s.h kinnipidamisele kuuluv tulumaks ja töötuskindlustusmakse) ja viivise 23,06 eurot tasumise nõuetes. Menetluskulude jaotus
7.Jätta menetluskulud 98,47% (üheksakümne kaheksa koma neljakümne seitsme protsendi) ulatuses XXXOÜ (registrikood XXX) kanda ja 1,53% (ühe koma viiekümne kolme protsendi) ulatuses XXX (isikukood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX esitas 12.09.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXOÜ (kostja) vastu töötasu, päevaraha ja viivise nõudes (I kd, tl-d 1-3). 26.09.2012 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl-d 20-22). Kohus võttis hagiavalduse 01.10.2012 menetlusse (I kd, tl 29). Kostja vastas hagile 08.11.2012 (I kd, tl-d 47-50). Hageja esitas 16.12.2012 kohtule taotluse kolmanda isiku XXX menetlusse kaasamiseks (I kd, tl-d 71-73). 19.12.2013 toimus eelistung (I kd, tl-d 108-110). 05.03.2014 esitas kostja kohtule menetlusdokumendi (I kd, tl-d 135-136). 07.03.2013 toimus eelistung (I kd, tl-d 139-140). Kohus jättis 11.03.2014 määrusega rahuldamata hageja taotluse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks (I kd, tl 142). Määrus jõustus 13.07.2014 (I kd, tl 182). Kohtuistung toimus 02.10.2014 (II kd, tl-d 10-20).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hagi aluseks on järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid suulise töölepingu lühiajaliseks töötamiseks kaptenina puksiirlaeval XXX ajavahemikus 30.03.2012 kuni 16.04.2012, kokku 17 tööpäeva. Kostja juhatuse liige XXX hankis hagejale lennupiletid. Pileti eest maksis kostja emafirma. Pooled leppisid kokku töötasus 15 eurot tunnis. Pooled leppisid kokku, et ööpäevase vahetuse kestus on 12 tundi. Töötasu maksmise tähtpäevaks leppisid pooled kokku 15.05.2012. Pooled leppisid kokku päevarahas suurusega 17 eurot päevas. Hageja töötasunõue on 3060 eurot netos (4028,51 eurot brutos). Hageja päevaraha maksmise nõue on 289 eurot. Kostja ei ole töötasu ja päevaraha välja maksnud (I kd, tl-d 1-3). Kostja seaduslik esindaja on varem palganud hageja laevakapteniks. Hageja sai aru, et ta sõlmis töölepingu kostjaga (I kd, tl 108).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Pooled ei ole sõlminud töölepingut hageja töötamiseks puksiirlaeval „XXX“. Kostja juhatuse liige XXX andis 2012.a kevadel hagejale edasi informatsiooni, et XXXOY vajab Norrasse puksiirile „XXX“ ajutiselt kaptenit. Kostja juhatuse liige XXX teatas XXXOY-le, et hageja oleks 2 (6)
nõus ajutiselt puuduvat kaptenit asendama. Kostja juhatuse liige XXX abistas hagejat kui eraisik asjaajamisel, sest hageja soome keele oskus ei ole piisav. Kostja ei hankinud hagejale lennupiletit töötamise kohta. Kostja juhatuse liige XXX oli eraisikuna nn vahelüliks hageja ja XXXOY vahelises töösuhtes. Kostjaks saab olla ainult XXXOY, kellega hageja on sõlminud töölepingu (I kd, tl-d 4749). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Poole vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja töötas ajavahemikus 30.03.2012 kuni 16.04.2012 Norras kaptenina puksiiril „XXX“. See nähtub hagist ja kostja vastusest ning 19.12.2013 kohtuistungil avaldatust (I kd, tl 1, tl 49, p 3.7, tl 109). Kohus leiab seetõttu, et vastavalt TsMS § 231 lg-le 2 ei vaja eelnimetatud faktiväited tõendamist.
5.Töölepingu seaduse (TLS) § 4 sätestab, et töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja väidab, et ta sõlmis kostjaga töölepingu. Kostja väidab, et ta ei ole hagejaga töölepingut sõlminud. Kohus peab välja selgitama, mis liiki ja millise sisuga tahteavaldused pooled vastastikuselt vahetasid ning vajadusel tahteavaldusi tõlgendama. Poolte vahel ei ole kohtu hinnangul vaidlust selle üle, et kostja ei ole hagejale teinud selgesõnalist pakkumust sõlmida kostjaga tööleping hageja väidetud tingimustel. Samuti ei ole hageja andnud kostjale selgesõnalist nõustumust sõlmida kostjaga tööleping hageja väidetud tingimustel. Eeltoodust tulenevalt ei ole pooled teinud otseseid tahteavaldusi töölepingu sõlmimiseks. Poolte vande all avaldatust nähtuvalt puudub nende vahel vaidlus järgmiste asjaolude üle: - 2012.a märtsis suhtlesid hageja ja XXX. Suhtluse käigus andis XXX hagejale informatsiooni töökohast Norras laeval XXX, s.h töötasu ja päevaraha suuruse osas. Nimetatud asjaolu on tõendatud poolte vande all antud ütlustega (II kd, tl-d 14, 15, 17, 18, 19, 20). - XXX osales hagejale lennupileti muretsemisel (II kd, tl-d 14, 15, 17, 18, 19, 20). - Hageja asus Norras tööle puksiirlaeval XXX. Kohtu hinnangul saab poolte käitumise kogumis lugeda kaudseteks tahteavaldusteks, sest sellisel käitumisel oli õiguslik tagajärg – hageja asus tegema teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest. Nimetatud asjaolu üle ei ole pooltel vaidlust.
6.Kostja väidab, et ta ei ole sõlminud hagejaga töölepingut. Kostja väitel andis kostja juhatuse liige XXX2012.a kevadel hagejale edasi informatsiooni, et XXXOY vajab Norrasse puksiirile „XXX“ ajutiselt kaptenit (I kd, tl-d 47-49). Kostja väidab, et ta avaldas hagejale, et kostja ei ole tööandja ning tööleping sõlmitakse XXXOY-ga (II kd, tl 17). Kui kostja väide on tõene, ei toonud poolte kaudsed tahteavaldused kaasa töölepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Sellisel juhul ei ole võimalik lugeda tööandjaks kostjat. Hageja on vaielnud vastu kostja vastuväitele, mille kohaselt kostja teavitas hagejat tegelikust tööandjast. Hageja on kohtule avaldanud, et ta sai aru, et ta sõlmis töölepingu kostjaga. Samuti on hageja avaldanud, et XXX ei öelnud talle, et hageja tööleasumisel on hageja tööandjaks XXXOY (II kd, tl 19). Eeltoodust tulenevalt on kostjal oma väite osas tõendamiskoormis. Seetõttu hindab kohus alljärgnevalt, kas kostja on tõendanud oma väidet, mille kohaselt ta avaldas hagejale, et tööleping sõlmitakse XXXOY-ga.
7.Kohus ei saa XXX ütluste õigsust hinnata üksnes ütluste endi sisu põhjal. Hageja on esitanud vande all omapoolsed faktiväited, mis on otseses vastuolus XXX väidetuga. Seetõttu peab kohus hindama XXX ütluste õigsust koos teiste tõenditega. Kui nii XXX ütlused kui ka muud tõendid tõendavad samu asjaolusid, saab kohus eeldada, et XXX ütlused on tõesed. Kostja esitatud XXX 07.11.2012 kirjast ei nähtu, kes oli hageja tööandja, kui hageja töötas 2012.a kevadel kaptenina (I kd, tl-d 52, 53). XXX on 06.11.2012 kirjas avaldanud järgmist: „XXX töötas XXX-s seetõttu, et Norra ametivõimude sõnul ei tohi me Norras renditöötajaid kasutada. Seega pidi XXX töötama otse meile, nii nagu kõik mehed meie Norra puksiiridel isegi praegusel hetkel. [---] Meil oli hädajuhtum, kui XXX Norrasse tööle läks ja me ei saanud siis töölepingut sõlmida, aga mul on see siin olemas (I kd, tl-d 54, 55). Kiri on esitatud XXX soomekeelsel blanketil, XXX on nimetanud ennast personalijuhiks. Kohtu hinnangul on tegemist dokumentaalse tõendiga, mis vastab sellele esitatavatele nõuetele. Kohtul ei ole kahtlusi, et XXX on XXXOY töötaja, sest seda kinnitavad kohtule XXX poolt saadetud elektronkirjad (I kd, tl-d 120, 132). Kohtu poolt XXXOY-le saadetud kolmanda isiku kaasamise taotluse kättetoimetamist tõendaval väljastusteatel on ilmselt XXX allkiri (I kd, tl 119). Kohus on seisukohal, et kostja esitatud tõendist ei nähtu informatsioon, et hageja ja XXXOY vahel oli sõlmitud tööleping. Asjaolu, et hageja töötas XXX-s ei näita, et hageja ja XXXOY vahel oli tööleping. Töötamine muu isiku kui tööandja ettevõttes on võimalik näiteks renditööjõu kasutamise korral. Seda, et hageja on varem töötanud XXXOY laevadel, kinnitavad hageja vande all antud ütlused (II kd, tl 19). Samuti nähtub kirjast, et XXXOY hagejaga töölepingut sõlmida ei saanudki (I kd, tl-d 52, 53). Eeltoodust tulenevalt ei tõenda kostja esitatud tõend, et hageja ja XXXOY vahel oli sõlmitud tööleping. Seetõttu ei kinnita kostja esitatud tõend XXX vande all antud ütluste õigsust. Kostja on esitanud tõendina hageja ja XXXOY vahelise töölepingu projekti (I kd, tl-d 107, 130). Kuivõrd hageja ja XXXOY ei sõlminud töölepingut, mida kinnitab ka XXX kiri, ei tõenda töölepingu projekt töölepingu sõlmimist hageja ja XXXOY vahel. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda kostja esitatud tõend, et hageja ja XXXOY vahel oli sõlmitud tööleping. Seetõttu ei kinnita kostja esitatud tõend XXX vande all antud ütluste õigsust. Hageja esitas vande all väite, et XXX ei avaldanud talle, et tööandjaks on XXXOY. Kohtul ei ole võimalik hageja ütluste õigsust hinnata, sest asjas ei ole esitatud muid tõendeid, millega koos saaks anda hinnangu hageja ütluste õigsusele. Eeltoodust tulenevalt esineb asjas kaks teineteist välistava sisuga tõendit. Olukorras, kus esineb kaks teineteist välistava sisuga tõendit, tuleb lugeda, et puudub tõend, millega soovib tõendamiskoormist kandev pool enda väite aluseks olevat asjaolu tõendada. Tõendamiskoormist kannab käesoleval juhul kostja. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta avaldas hagejale, et hageja tööandjaks on XXXOY, ei saa kohus lugeda kostja vastuväidet põhjendatuks. Kohus peab asja lahendamisel lähtuma eeldusest, et kostja ei ole hagejale tööandja nime avaldanud.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Pooled vahetasid vastastikusi kaudseid tahteavaldusi. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja väide, mille kohaselt ta avaldas hagejale, et tööandjaks on XXXOY, ei ole põhjendatud. Hageja ei ole väitnud, et XXX avaldas talle, et tööandjaks on kostja. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tõlgendama poolte kaudseid tahteavaldusi, et välja selgitada, kas kostjat saab tahteavalduste põhjal lugeda hagejaga sõlmitud töölepingu pooleks. Hageja on väitnud, et kostja seaduslik esindaja on varem palganud hageja laevakapteniks. Hageja sai aru, et ta sõlmis töölepingu kostjaga (I kd, tl 108).
4 (6)
XXX suhtles hagejaga seoses Norrasse tööleasumisega. XXX ja hageja suhtlemise järgselt asus hageja Norras puksiiri XXX kaptenina tööle. XXX on kostja juhatuse liige. Hageja on olnud varem kostja töötaja ning töötanud XXXOY laevadel väljaspool Eestit. Nimetatud asjaolude üle ei ole pooled käesolevas asjas vaielnud. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolusid arvesse võttes pidi hagejaga sarnane isik (isik, kes on varem kostja ettevõttes töötanud) aru saama, et tööandjaks on kostja. Kui kostja ettevõtjana ei avaldanud selgesõnaliselt, et tööandjaks ei ole XXXOÜ, kannab kostja riski, et ta võidakse lugeda töölepingu osapooleks. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et tööleping tuleb lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
9.Hageja väidab, et pooled leppisid kokku töötasus 15 eurot tunnis. Pooled leppisid kokku, et ööpäevase vahetuse kestus on 12 tundi. Töötasu maksmise tähtpäevaks leppisid pooled kokku 15.05.2012. Pooled leppisid kokku päevarahas suurusega 17 eurot päevas. Kohus peab hageja töötasu ja päevaraha maksmise nõude olemasolu tuvastamiseks välja selgitama, millise sisuga oli pooltevahelise töölepingu tingimused. Hageja on kohtule vande alla avaldanud järgmist: „Küsisin palga kohta, XXX ütles, et palk on sama, mis varemgi, 180 eurot vahetus. Vahetus on 12 tundi. Ütles, et päevarahad on seal 17 eurot. Varem Soomes olid 24 eurot“ [---] „Palga väljamaksmise kuupäeva ütles mulle XXX, see pidi olema vahemikus 10-15. mai“ (II kd, tl 14). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja väidetele töölepingust tulenevate kohustuste sisu kohta. Töötasu suuruse kohta avaldas XXX vande all järgmist: „Hageja küsis palganumbrite kohta ning kuna suhtlen laeva XXX meeskonna liikmetega tööalaselt kui ka tööväliselt, olin palganumbritest teadlik“ (II kd, tl 20). Päevaraha suuruse kohta avaldas XXX vande all järgmist: „Rääkisin hagejaga nii palju päevarahade suurusest, kui olin laevapere liikmete käest kuulnud. Ütlesin hagejale, et kuuldavasti peaks seal olema laevasöök, kuid kuna Norra kallist elatustasemest on XXX Soome lisanud sinna nö meeste seas kutsutud „suitsupaki raha“, mis XXX meeskonna liikmete jutu järgi oli ca 15-17 eurot“ (II kd, tl 18). Kohus tuvastas eelnevalt töölepingu sõlmimise poolte vahel. Hageja avaldas töölepingust tulenevate kohustuste sisu kohta väiteid, millele kostja vastu ei vaielnud, sest leidis, et ei ole töölepingu osapooleks. Hageja on vande all töölepingu tingimusi tõendanud. Kostja juhatuse liige XXX hageja väidetele töötasu suuruse, päevaraha suuruse ja maksmise kohustuse kohta ning vahetuse kestuse kohta ülekuulamisel vastuväiteid ei esitanud. Vastupidi, XXX kinnitab vestluse toimumist töötasu ja päevaraha suuruse üle. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et töötasu suurus oli 180 eurot tunnis vahetuse kohta, vahetuse kestus 12 tundi, päevaraha suurus 17 eurot ning töötasu maksmise tähtpäev hiljemalt 15. mai 2012.
10.Hageja on esitanud nõude töötasu 4028,51 eurot brutosummana tasumiseks. Kohus leidis eelnevalt, et tõendamist ei vaja asjaolu, et hageja töötas ajavahemikus 30.03.2012 kuni 16.04.2012 Norras kaptenina puksiiril „XXX“. Seega töötas hageja kokku 17 tööpäeva, vahetuse pikkusega tööpäevas 12 tundi. Hageja avaldas, et töötasu suurus tunnis oli 15 eurot neto. Töötasu suurus ühes tunnis brutosummana on seega 19,53 eurot (sisaldab kinnipeetavat tulumaksu 3,99 eurot ning töötuskindlustusmakset 0,55 eurot). Eeltoodust tulenevalt on hageja brutotöötasu 17 päeva eest 3984,12 eurot (19,53*12*17=3984,12). Hageja netotöötasu suurus eeltoodut arvestades on kokku 3059,32 eurot. Päevaraha nimetatud päevade eest on 289 eurot (17*17=289). Kostja ei ole hagejale töötasu ja päevaraha maksnud. Raha tasumise nõuded muutusid sissenõutavaks 15.05.2012. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks töötasu 3984,12 eurot (brutosumma) ja päevaraha 289 eurot välja. Kohus jätab töötasunõude 44,39 euro (bruto) ulatuses rahuldamata.
11.Hageja nõuab kostjalt viivise 102,75 eurot tasumist. Kostja oli hagi esitamise päeva seisuga viivitanud töötasu ja päevaraha maksmisega kokku 119 päeva (16.05.2012 kuni 12.09.2012). VÕS § 113 lg 1 lausest 2 tulenev viivisemäär nimetatud ajavahemikus oli 8% aastas. Kohtu hinnangul tuleb töötasu maksmisega viivitamisel arvestada viivist summalt, mis kuulub töötajale väljamaksmisele, s.t netosummalt. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue töötasult 3059,32 eurot ajavahemiku 16.05.2012 kuni 12.09.2012 eest 72,81 eurot (3059,32 *8%/365*119=72,81). Hageja viivisenõue päevarahalt 289 eurot ajavahemiku 16.05.2012 kuni 12.09.2012 eest on 6,88 eurot (289*8%/365*119=6,88). Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõude suurus kokku 79,69 eurot. Kohus jätab seetõttu hageja nõude viivise 102,75 eurot tasumiseks 23,06 euro ulatuses rahuldamata.
12.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palus kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlgnetavalt summalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 sätestatud suuruses. Kohus mõistab töötasu netosumma ja päevaraha tasumata osalt välja viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
13.TsMS § 163 sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral. Nimetatud paragrahvi lõige 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõudis kostjalt kokku 4420,26 euro tasumist. Kohus rahuldas hagi 4352,81 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi 98,47% ulatuses. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 98,47%% ulatuses kostja kanda ja 1,53% ulatuses hageja kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.