Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-14-58043
Määruse tegemise aeg ja koht
22.10.2014, Tallinn
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm
Kohtuasi
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus AJ paigutamiseks tahtevastasele ravile
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.09.2014 õiguskaitse rakendamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AJ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja SA (RK 90006399)
Põhja-Eesti
määrus
esialgse
Regionaalhaigla
Psühhiaatriahaiglasse paigutatav isik AJ (IK XXXXXXXXXXX), määratud esindaja adv. Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 26.09.2014 määrus tsiviilasjas 2-14-58043 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 26.09.2014 Harju Maakohtule taotluse, millega taotles AJ suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks. Taotluse kohaselt viibib AJ SA PER Psühhiaatriakliinikus alates 12.09.2014. Oma psüühikahäire tõttu on ta ohtlik ümbritsevale ja iseendale ebaadekvaatse
käitumise ja toimetulematuse tõttu ega ole võimeline ravivajadust ise hindama. Arvestades AJ tervislikku seisundit ei ole tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida nelja ööpäeva vältel. Arvestades eeltoodut palus avaldaja rakendada AJ suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda neljakümne päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni nelikümmend päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsust. Psühhiaatrite KE ja KT arvamusest nähtuvalt on varasemast teada, et AJ-l tekkisid suhtlemisraskused ja depressioon 12. klassis õppides, kuid lõpetas siiski keskkooli. Järgnevalt aastatel 2001-2007 kasutas korrapäraselt kanepit. 2006 ilmnesid kuulmismeelepetted, millele lisandusid tähenduslikkus ja jälitusluulumõtted. Esmakordselt viibis haiglaravil kiirabi ja politsei poolt vägivaldse käitumise tõttu haiglasse toimetatuna 06.07. - 01.08.2008. Püstitati paranoidse skisofreenia diagnoos. Psühhoosivastase raviga meelepetted taandusid, aktiivselt luulumõtteid ei avaldanud, kuid haiglaravi järgselt jätkas kanepi kasutamist, seisund halvenes peagi. Korduvate ägedate psühhoosiepisoodide ja vägivaldse käitumise tõttu ema suhtes vajas haiglaravi samal aastal veel kahel korral. Raviks rakendati erinevaid psühhoosivastaseid ravimeid, mille toimet hindas enesele kahjulikuks, jätkas kanepi tarvitamist. Järgnevalt viibis haiglaravil 03.09. - 10.12.2010. Prooviti rakendada ravi pikatoimeliste süstetena, kuid seejärel määrati leponeksravi (ravim ravile raskesti alluvate psühhooside raviks), mille efekti hinnati paremaks. Patsiendi püsiva vaenulikkuse tõttu ema suhtes asus ema tööle Soome, patsient jäi üksi elama koju, rakendati igapäevaelu toetamise teenust. Ravi järgselt oli väheaktiivne, kuid püsisid pidevad meelepettelised elamused ja luulumõtted, episooditi kasutas jätkuvalt kanepit. Esines lühiaegne seisundi paranemine 2012 lõpust - 2013 alguseni, mil kasutas toetusravi ja loobus kanepist, kuid suvel katkestas toetusravi ja seisund halvenes taas süvenevalt. Vallandusid intensiivsed meelepettelised elamused, jälitus- ja mõjustusluulumõtted, patsiendi jutt oli seosetu ja sisukohast kontakti polnud võimalik temaga saavutada, oli aktiivsem, kuid tasakaalutu ja ebakohase käitumisega. Viibis haiglaravil tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi korras 17.09. - 25.10.2013 ja viimati 06.04. - 16.05.2014. Haiglaravi järgselt loobub kohe toetusravi kasutamisest, igapäevaelu toetamise teenus lõpetati, kuna patsient keeldus kontakteerumast ja temale osutatavast abist. Üksi jäädes hakkas taas kasutama alkoholi, mis süvendas meelepetete avaldumist ja tasakaalutut käitumist veelgi. Ka käesolevalt oli patsient ema koju saabudes alkoholijoobes ja rahutu, korterisisustus oli lõhutud ja segipaisatud, käitumine ema suhtes kuri ja vägivaldne, mistõttu toimetati kiirabikorras SA PER Psühhiaatriakliinikusse, kus valvearsti poolt tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega hospitaliseeriti 12.09.2014 kell 20.50. Osakonnas on patsiendil püsivalt esinenud nii kuulmiskui nägemismeelepetted ja hulgalised paranoidsed luulumõtted, on sageli pinges ja tasakaalutu käitumisega, kuid valvearstiga vestlusel kirjutas siiski alla nõusoleku raviks 14.09.2014 kell
AJ-le määratud esindaja toetas haigla taotlust. Maakohtu määrus Harju Maakohus rahuldas 26.09.2014 määrusega SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotluse ja määras paigutada AJ tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 25.09.2014 kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva. Kohus määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 04.11.2014 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg. 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg. 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg. 1 kohaselt esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks esitab isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg. 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg. 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Ärakuulamisel AJ raviarst KE jäi taotluse juurde. AJ avaldas, et haiglas on vahel nii igav, et pea hakkab valutama, alates 2012 ravimeid ei võta, kuna hääli ei kuulnud. Kodus vanad jäänused ja pakendid olid omal kohal, mitte prügikastis. Advokaat toetas haigla taotlust. Arvestades AJ psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg. 5 alusel. AJ-l esineb raske psüühikahäire, temal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik endale ja teistele. AJ seisundist ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel. Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht AJ-le ja teistele ümbritsevatele isikutele.
Määruskaebus AJ palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Ta ei pea end haigeks ning on veendunud, et ei vaja ka mingit psühhiaatrilist ravi. Mingeid hääli ta juba pikemat aega ei kuule ja avalduses toodud väited ei vasta tõele. Ta pole emaga ähvardava tooniga rääkinud ja ta eluruum polnud segi paisatud. Ta oli rahulikult kodus, kui korterisse tungis politsei ja ta kaasa viis. AJ on seisukohal, et tegemist on inimõiguste olulise rikkumisega ja ta soovib vastandamist
isikuga, kes tema vastu selliseid süüstavaid avaldusi teeb. Ta on nõus ka ekspertiisiga, mis peaks tõestama seda, et ta on terve ja ravi ei vaja. Kuivõrd AJ arvamuse kohaselt ei ole tema puhul täidetud PsAS § 11 lõikes 1 sätestatu, siis on ta seisukohal, et tema suhtes esialgse õiguskaitse rakendamine ja selle pikendamine kuni neljakümneks päevaks tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamisega ei ole põhjendatud. Vastus määruskaebusele SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vaidleb määruskaebusele vastu. AJ-l ilmneb raske psüühikahäire, mille tõttu ta oli ebaadekvaatse käitumisega ja ohtlik iseendale ning ümbritsevatele isikutele. AJ avaldab paranoilist luulu oma ema suhtes, ta eitab varasemaid psühhoosinähte, sh kuulmismeelepetteid ja nendest tulenenud motoorset rahutust ning agressiivsust. Patsiendil puudub haiguskriitika, ravi ei pea ta vajalikuks. AJ kirjutatakse psühhiaatriakliinikust välja niipea, kui tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi näidustused ära langevad. Määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et AJ-l esineb raske psüühikahäire, millest tuleneb teda ennast ja ümbritsevaid isikuid ohustav käitumine, seejuures puudub tal toimunu suhtes kriitika ning ta ei ole võimeline mõistma ravi vajadust. Maakohtu vastav hinnang on õige. Maakohus on oma seisukohta põhjendanud ning see vastab tsiviilasjas esitatud tõenditele. Maakohtu määruse alusel tuleb esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 04.11.2014 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Vastuses määruskaebusele kinnitab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, et AJ kirjutatakse psühhiaatriakliinikust välja niipea, kui tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi näidustused ära langevad.
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.