Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2-14-59310

2-14-59310 täitemenetlus ja sellega seonduvate tähtaegade kulgemine jätkusid alates kohtuotsuse jõustumisest.

2-14-59310 ja puudus alus ostjale täiendava tähtaja andmiseks. Hagejad esitasid kohtutäituri 29.04.2014 otsuse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kohta kaebuse kohtutäiturile ja kohtutäituri 06.05.2014 otsuse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kohta kaebuse kohtutäiturile. Kohtutäitur jättis kaebused oma 19.05.2014 otsusega rahuldamata ja otsused muutmata. Hagejad 29.05.2014 tähtaegselt esitasid Pärnu Maakohtule kaebused kohtutäituri otsuse peale. Seega on kohtutäituri viidatud otsused vaidlustatud ning ei ole jõustunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja esialgse õiguskaitse taotlusega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, sest hagi on perspektiivitu ja sellega ei ole võimalik hagejate taotletavat eesmärki saavutada. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu puudub vajadus lahendada hagejate menetlusabi taotlust ja taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Hagejad leiavad, et sundtäitmine täiteasjas xxx/xxxx/xxxx tuleb tunnistada lubamatuks, kuna sundenampakkumine on nurjunud ning täitedokumendiks olev enampakkumise akt täiteasjas xxx/xxxx/xxxx on seetõttu tühine. Tühisel tehingul ei ole Hagejate väide enampakkumise nurjumise kohta tugineb samadele argumentidele, mis olid ka nende kaebuse aluseks tsiviilasjas x-xx-xxxxx, K. Ü.i ja R. Ü.i kaebuse asjas kohtutäituri R. A.i 29.04.2014 ja 06.05.2014 otsuste peale. Tsiviilasjas x-xx-xxxxx kohus leidis, et kaebus ei ole põhjendatud, kohtutäituri otsused enampakkumisel parimaks tunnistatud isikule ostusumma tasumiseks tähtaegade määramise osas olid õiguspärased ning kohtutäituril ei olnud alust sundenampakkumise nurjunuks tunnistamiseks. Kohus 20.06.2014 määrusega jättis hagejate kaebuse tsiviilasjas x-xx-xxxxx rahuldamata, kuid kohtumäärus ei ole veel jõustunud, asi on määruskaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtus. Seetõttu on jätkuvalt kehtiv ka tsiviilasjas x-xx-xxxxx esialgse õiguskaitse abinõuna kohaldatud täitemenetluse peatamine täiteasjas xxx/xxxx/xxxx. Praeguses hagis on menetluse esemeks menetluse lubatavus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx, milles sissenõudja taotleb täiteasjas xxx/xxxx/xxxx 06.09.2012 toimunud kordusenampakkumise akti alusel hagejatelt kinnisasja äravõtmist ja nende sundkorras väljatõstmist. Hagejad leiavad, et

2-14-59310 olukorras, kus täitemenetlus täiteasjas on peatatud, sundenampakkumine on nurjunud ja enampakkumise akt on tühine, on lubamatu alustada täitemenetlust selle enampakkumise akti alusel.

Kohus leiab, et hagejate seisukoht täitemenetluse lubamatuse kohta täiteasjas xxx/xxxx/xxxx on põhjendamatu. Vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks 06.09.2012 toimunud kordusenampakkumise kohta 10.09.2012 koostatud kordusenampakkumise akt. Täitemenetluse tsiviilasjas x-xx-xxxxx kohus peatas 12.06.2014. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral juba tehtud täitetoimingud jõusse. Vaidlusalune sundenampakkumise akt on kehtiv, seda ei ole tühistatud ega kehtetuks tunnistatud. Pärnu Maakohtu 02.04.2013 otsusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx jäeti rahuldamata hagejate hagi kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus 30.12.2013 otsusega jättis maakohtu otsuse muutmata, ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 14.04.2013 määrusega, millega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Seega on kordusenampakkumise akt kehtiv. Aktiga parimaks pakkujaks tunnistatud ostja R. Š. on kohtutäituri 20.05.2014 avalduse ja akti alusel kantud kinnisasja uue omanikuna kinnistusraamatusse 26.06.2014. Isegi juhul, kui Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse tsiviilasjas x-xx-xxxxx tühistab ning hagejate kaebuse rahuldab, ei muuda see toimunud enamapakkumise kohta koostatud akti tühiseks. Kohtutäituri võimalikud rikkumised täitemenetluses ei too kaasa omandiõiguse ostjale ülemineku tühisust. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 98 lg 2 järgi omandit ei teki üksnes juhul, kui arstimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. Kohus on enampakkumise kehtivust hagejate hagi alusel tsiviilasjas xxx-xxxxx hinnanud ja leidnud, et enampakkumine on kehtiv. Tsiviilasjas x-xx-xxxxx hagejate kaebuse rahuldamine ja kohtutäituri 29.04.2014 ja 06.05.2014 otsuste tühistamise korral võib hagejatel tekkida alus kahjunõuete esitamiseks. Täitemenetluse peatamine täiteasjas xxx/xxxx/xxxx ei laiene täitemenetluse osaliseks mitteolevale R. Š.ele ega mõjuta tema õigust nõuda kehtiva täitedokumendi täitmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 3 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, s.t sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks on vastuväited täitedokumendist tulenevale nõudele, mitte täitedokumendile endale. Vaidlustatud täitemenetluses on nõudeks kinnisasja väljanõudmine ja hagejate väljatõstmine. Sellele nõudele ei ole hagejad esitanud vastuväiteid, millest võiks järeldada täitmise lubamatust. Hagejate väited puudutavad täitedokumendi kehtivust. Asjaolu, et enampakkumine, mille kohta akt koostati, tulnuks nurjunuks tunnistada, ei too automaatselt kaasa enampakkumise akti tühisust. Hagejate esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada hagiavaldusest nähtavat eesmärki – vältida hagejate kodu kaotust. Hagejad on kinnistu juba kaotanud – omandiõigus on R. Š.ele üle läinud ja R. Š. on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Hagejatelt kinnistu valduse väljanõudmise ja hagejate väljatõstmise lubamatuks tunnistamine ei aita neil kinnistut tagasi võita. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna hagejad esitasid hagiavalduse elektrooniliselt, siis kohus seda hagejatele reaalselt ei tagasta. Kohus selgitab, et kui hagejad leiavad, et sundtäitmisel võivad olla rasked tagajärjed hageja(te) tervisele või on täitemenetluse jätkamine võlgnike suhtes muul põhjusel ebaõiglane, võivad

2-14-59310 hagejad taotleda kohtult täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel. Sel juhul arvestatakse sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.