1.Keelduda R. Ü.i ja K. Ü.i 17.10.2014 hagi R. Š.e vastu täiteasjas xxx/xxxx/xxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusse võtmisest.
2.Menetluskulud jäävad hagejate kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.17.10.2014 kell 17:02 saabus kohtule e-posti teel R. Ü.i ja K. Ü.i hagi R. Š.e vastu täiteasjas xxx/xxxx/xxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavaldus sisaldab taotlust esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kostja R. Š. esitas 26.06.2014 kohtutäiturile täitmisavalduse täitedokumendi - kohtutäituri R. A.i 10.09.2012 kordusenampakkumise akti täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx – täitmiseks. Kohtutäitur algatas R. Š.e avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas xxx/xxxx/xxxx ja koostas 02.07.2014 kinnisasja väljaandmise täitmisteate, mis toimetati võlgnikele (hagejatele) kätte 06.07.2014. Täitmisteates anti võlgnikele vabatahtliku täitmise tähtajaks 18.09.2014. Kohtutäitur teatas, et kui täitedokumenti ei täideta ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 25.09.2014 algusega kell
10.00.Hagejad esitasid 16.09.2014 kohtutäiturile taotluse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks seoses K. Ü.i tervisliku seisundi halvenemisega, mis ei võimalda hagejatel leida endale uut elukohta ja kolida kohtutäituri poolt vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja jooksul. 20.10.2014 otsusega kohtutäitur pikendas täitedokumendi vabatahtliku täitmise aega 20.oktoobrini 2014 ning määras kinnisasja äravõtmise ja sundkorras väljatõstmise uueks ajaks 28.10.2014 kelle
2-14-59310
2.Täiteasjas xxx/xxxx/xxxx on täitedokumendiks kohtutäituri R. A.i 10.09.2012 koostatud kordusenampakkumise akt täiteasjas xxx/xxxx/xxxx. Hagejad on seisukohal, et 06.09.2012 täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx toimunud enampakkumine on nurjunud ja selle kordusenampakkumise akti alusel täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx on sundtäitmine lubamatu. Hagejad on oma õiguste kaitseks pöördunud kohtu poole ning käesoleval hetkel on pooleli kohtuvaidlus tsiviilkohtus. Pärnu Maakohtu 12.06.2014.a. määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx peatati esialgse õiguskaitse korras täitemenetlus täiteasjas xxx/xxxx/xxxx tagatiseta kuni R. Ü.i ja K. Ü.i kaebuse lahendamiseni. Samas jättis kohus rahuldamata taotluse 06.09.2012 enampakkumise alusel tehingute tegemise peatamiseks. Kaebuse menetlus ei ole hagi esitamise ajaks lõpule jõudnud ning menetlus Tallinna Ringkonnakohtus ei ole veel lõpule viidud, seega ei ole kaebus jõudnud lahenduseni ning täitemenetlus täiteasjas xxx/xxxx/xxxx on peatatud. Kuna täiemenetlus on peatatud, on lubamatu sundtäita peatatud täiteasjas tehtud sundenampakkumise akti, mis on täitedokument täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx.
3.Hagejad põhjendavad sundenampakkumise nurjunuks lugemist samade asjaoludega, millele tuginedes nad vaidlustasid kohtutäituri R. A.i poolt täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx tehtud otsuseid tsiviilasjas x-xx-xxxxx. Nimetatud asjaolud on järgmised.
3.1.Sissenõudja Swedbank AS 26.04.2012 täitmisavalduse ja täitedokumendiks oleva, 18.04.2007 notariaalselt tõestatud hüpoteegi ülekandmise kokkuleppe alusel kohtutäitur R. A. alustas täitemenetluse nr xxx/xxxx/xxxx nõude 23 139,85 € sissenõudmiseks.
3.2.06.09.2012 enampakkumisele registreerus R. Š., kes maksis kohtutäituri kontole tagatisraha 2100 € ja tegi pakkumise alghinnaga 21 000 €. Samal päeval ostja teatas, et soovib osta sundenampakkumisel müüdavat asja krediidiasutuse väljastatava laenuga. TMS § 931 lg 2 kohaselt kohustus ostja tasuma ostuhinna 15 päeva jooksul, seega hiljemalt 21.09.2012. Ostja ostuhinda tähtaegselt ei tasunud ja tähtaeg lõppes. TMS § 931 lg 2 on erisäte ja sellele TMS § 93 lg-s 6 sätestatud tähtaja pikendamise võimalus ei laiene. TMS § 99 lg 1 p 3 järgi oli kohtutäituril kohustus tunnistada kordusenampakkumine nurjunuks, kuna ostusumma oli tähtaegselt tasumata ja puudus alus ostjale täiendava tähtaja andmiseks. Enampakkumise nurjumise korral tuleb kohtutäituril kuulutada välja kordusenampakkumine. Seda kohtutäitur teinud ei ole.
3.3.Ostja esitas 14.09.2012 taotluse tähtaja pikendamiseks ja kohtutäitur oma 19.09.2012 otsusega pikendas TMS § 93 lg 6 alusel sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud ostuhinna tasumise tähtaega täiendavalt 15 päeva võrra. Kohtutäitur määras ostuhinna tasumise lõplikuks tähtajaks 08.10.2014. Kohtutäitur ilmselt eksis kuupäeva määramisel, kuna pikendas maksmise tähtaega rohkem kui 15 päeva (17 päeva). Selline pikendamine ei ole lubatud, kuna ostuhinna tasumise tähtaeg tulenes TMS § 931 lg 2 ning tegemist on erisättega, millele tähtaja pikendamise võimalus ei laiene. Juhul, kui selline tähtaja pikendamine oleks siiski võimalik, siis oli ostuhinna lõpptähtajaks 06.10.2012. Tegemist on täiendava tähtajaga, mida ei ole võimalik anda rohkem kui ühe korra ja nimetatud tähtaja möödumisel tuleb lugeda enampakkumine nurjunuks.
3.4.Kohtutäitur 01.10.2012 otsusega Pärnu Maakohtu 27.09.2012 hagi tagamise määruse alusel tsiviilasjas x-xx-xxxxx peatas täitemenetluse alates 27.09.2012 kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni. Täitemenetluse peatamisega peatus kohtutäituri poolt otsusega antud täiendav tähtaeg, põhitähtaeg ostuhinna tasumiseks oli 21.09.2012 ning see tähtaeg oli möödunud ning ei saanud enam peatuda.
3.5.Pärnu Maakohus 02.04.2013 kohtuotsusega jättis K. Ü.i ja R. Ü.i hagi kinnisasja kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täielikult rahuldamata. 30.12.2013 kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 02.04.2013 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohus 14.04.2014 kohtumääruse kohaselt jättis tsiviilasjas x-xx-xxxxx Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2013 otsusele esitatud kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata. Seega jõustus Pärnu Maakohtu 02.04.2013 kohtuotsus hiljemalt 15.04.2014, otsuse jõustumisega langes ära ka peatamise tinginud asjaolu ning
2-14-59310 täitemenetlus ja sellega seonduvate tähtaegade kulgemine jätkusid alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.6.21.04.2014 edastas Tallinna Ringkonnakohus kohtutäiturile jõustumismärkega kohtuotsuse tsiviilasjas x-xx-xxxxx. Kohtutäitur R. A. 21.04.2014 otsusega uuendas täitemenetluse täiteasjas xxx/xxxx/xxxx, viivitades sellega põhjendamatult rohkem kui 5 päeva. Täitemenetluse uuendamise otsusega kohtutäitur määras ostjale ostuhinna tasumise tähtajaks 26.04.2014.a, nimetatud tähtajaks ei tasunud ostja ostusummat, samuti ei esitanud ostja nimetatud ajaks ühtegi taotlust. Kohtutäituri otsust täitemenetluse uuendamise osas ei ole tähtaegselt vaidlustatud, seega on nimetatud otsus jõustunud ja lõplikuks tähtajaks ostuhinna tasumiseks oli 26.04.2014.a. Nimetatud otsuse vaidlustamiseks ei ole ka esitatud taotlust tähtaja ennistamiseks. Seega on otsus jõus ning määratud maksetähtaeg on möödunud. Kuna nimetatud tähtajaks ei olnud raha kohtutäituri arvele laekunud, tuleb enampakkumine kuulutada nurjunuks.
3.7.28.04.2014, pärast kõigi tähtaegade möödumist, esitas ostja taotluse alustada Xxxxxxxx kinnistu ostuhinna tasumise kohta TMS § 931 lg-s 2 sätesatud 15-päevase tähtaja arvestamist täies ulatuses uuesti alates 21.04.2014 täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx menetluse uuendamise otsuse tegemisest. 29.04.2014 tegi kohtutäitur otsuse, mille kohaselt pidi ostja tasuma Xxxxxxxx kinnistu ostuhinna või tagama tasumise kohustuse krediidiasutuse poolt hiljemalt 06.05.2014 ja ostjal on õigus tulenevalt TMS § 93 lg-s 6 sätestatust taotleda selle tähtaja pikendamist 15 päeva võrra. Kohtutäitur kohaldas TsÜS § 4 alusel analoogia korras TsMS § 385 (menetluse peatumise ja peatamise tagajärjed) lg-t 1 – menetluse peatumise või peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatumise või peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti. Hagejad ei nõustu kohtutäituri poolt uue tähtaja määramisega, samuti ei nõustu hagejad kohtutäituri põhjendustega. TMS on eriseadus, mis kohaldub ainult täitemenetlusele ja sätestab eriregulatsiooni täitemenetluse läbiviimiseks. Viited TsÜS § 4 ja TsMS § 385 on asjakohatud ning antud juhtumil kohaldamisele ei kuulu. Kohtutäituri poolt viidatud TsMS § 385 on täiesti vale, mõeldud on TMS § 47 lg 1, mille kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse. Seega aastast 2012 alustatud tähtajad tasu maksmiseks on kehtivad ning ei alga uuesti täies ulatuses. Enampakkumine toimus 06.09.2012. Samal päeval teatas ostja, et soovib osta sundenampakkumisel müüdavat asja krediidiasutuse väljastatava laenuga. Antud ajal kehtinud TMS § 931 lg 2 kohaselt kohustus ostja tasuma ostuhinna 15 päeva jooksul, seega hiljemalt 21.09.2012, ostja ei tasunud ostuhinda 15 päeva jooksul ning tasumise tähtaeg lõppes. Pärnu Maakohtu 27.09.2012 kohtumäärusese alusel tsiviilasjas x-xx-xxxxx kohtutäituri poolt 01.10.2012 otsusega täitemenetluse täiteasjas xxx/xxxx/xxxx peatamisega alates 27.09.2012 peatus kohtutäituri poolt otsusega antud täiendav tähtaeg, TMS § 931 lg 2 tulenev 15 päevane maksekohustus oli möödunud juba enne täitemenetluse peatamist. Kuna tähtaegselt oli ostusumma tasumata ja puudus alus ostjale täiendava tähtaja andmiseks, siis oli kohtutäitur TMS § 99 lg 1 p 3 alusel kohustatud tunnistama enampakkumise nurjunuks.
3.8.Möödunud tähtaja uuesti kulgema hakkamine ei ole võimalik. Juhul, kui üldse on võimalik rääkida tähtaja uuesti kulgema hakkamisest, siis saab selleks olla TMS § 93 lg 6 alusel määratud täiendav tähtaeg 15 päeva. Täitemenetlus uuendati 21.04.2014, siis täiendav tähtaeg 15 päeva sai täis hiljemalt 06.05.2014. Võttes arvesse, et tegelikult uuenes menetlus juba kohtuotsuse jõustumisel, siis oleks lõplik kuupäev veelgi varem, 01.05.2014. Kuna täiendavalt antud tähtaega ei ole enam võimalik mitte ühelgi õiguslikul alusel pikendada, siis lõplikuks ostuhinna tasumise tähtajaks oli 06.05.2014. Nimetatud tähtajaks ei olnud ostja ostusummat tasunud. TMS § 99 lg 1 p 3 alusel oli kohtutäituril kohustus tunnistada kordusenampakkumise nurjunuks, kuna ostusumma oli tähtaegselt tasumata ning puudus alus ostjale täiendava tähtaja andmiseks.
3.9.05.05.2014 esitas ostja taotluse tähtaja pikendamiseks täiendavalt 15 päeva võrra. Kohtutäitur rahuldas taotluse ja pikendas 06.05.2014 otsusega tähtaega kuni 21.05.2014. Täiendava tähtaja andmine ei ole võimalik. Kohtutäitur pikendas tähtaega juba oma 19.09.2012 otsusega 15 päeva võrra. Rohkem kui ühe korra tähtaja pikendamine ei ole võimalik ja kohtutäitur oli TMS § 99 lg 1 p 3 alusel kohustatud tunnistama kordusenampakkumise nurjunuks, kuna ostusumma oli tasumata
2-14-59310 ja puudus alus ostjale täiendava tähtaja andmiseks. Hagejad esitasid kohtutäituri 29.04.2014 otsuse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kohta kaebuse kohtutäiturile ja kohtutäituri 06.05.2014 otsuse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kohta kaebuse kohtutäiturile. Kohtutäitur jättis kaebused oma 19.05.2014 otsusega rahuldamata ja otsused muutmata. Hagejad 29.05.2014 tähtaegselt esitasid Pärnu Maakohtule kaebused kohtutäituri otsuse peale. Seega on kohtutäituri viidatud otsused vaidlustatud ning ei ole jõustunud.
3.10.21.05.2014 kell 13:48 on hilinemisega laekunud kohtutäituri arvele ostusumma. Avalduse omanikukande muutmiseks on kohtutäitur esitanud juba päev varem, 20.05.2014. Hagejad on eeltoodu alusel seisukohal, et 06.09.2012 toimunud enampakkumine on nurjunud ning seetõttu on tühine ka käesolevas asjas täitedokumendina käsitletav kordusenampakkumise akt täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslike tagajärgi, mistõttu tuleb tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx lubamatuks.
4.Viidates TsMS § 377 lg-le 2 ja TsMS § 378 lg 1 p-le 6 avaldajad taotlevad esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse täiteasjas xxx/xxxx/xxxx peatamist kohtumenetluse ajaks, kuna hagi tagamine võib teha võimatuks hilisema kohtuotsuse täitmise. Juhul kui kohtumenetluse ajal viiakse läbi enampakkumine akti valduse üleandmine, kahjustab see oluliselt hagejate õigusi ning asja hilisem tagasivõitmine on raskendatud, samuti ei saa välistada uue omaniku poolset pahatahtliku käitumist hageja kinnistu suhtes. Hagejatel on reaalne oht kaotada selle tsiviilvaidluse ajal enda elukoht. Selle kaotamist ei ole võimalik ümberpöörata ka juhul, kui kohus hiljem tuvastab, et kostjal tõesti puudus ülalnimetatud asjaoludel nõudeõigus hageja vastu. Kuivõrd hageja ega kostja varad täitemenetluse peatamise korral ei vähene, st mõlema varade saldo jääb hagi tagamisel kuni kohtumenetluse lõppemiseni muutmata, ei ole võimalik tekitada kostjale kahju, puudub antud asjaoludel alus ka tagatise nõudmiseks TsMS § 383 lg 1 mõttes. Kodust ilmajäämise võimalikkus on olnud hagejatele emotsionaalselt väga raske ning seetõttu on K. Ü.i tervislik olukord järsult halvenenud ning K. Ü. on raskesti haigestunud, mistõttu on nõude vabatahtlik täitmine osutunud täiesti võimatuks. Kolimine on K. Ü.i tervisliku seisundit arvestades välistatud. 12.09.2014.a. pöördus K. Ü. perearsti poole ning kontrolli käigus tuvastati tal ohtlik seisukord, vererõhu näitajad olid ülikõrged ning tal diagnoositi xxxxxxxxxxxxxxx xxxx. Nõude sundtäitmisel käesoleval hetkel võivad olla väga tõsised tagajärjed K. Ü.i tervislikule seisukorrale.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja esialgse õiguskaitse taotlusega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, sest hagi on perspektiivitu ja sellega ei ole võimalik hagejate taotletavat eesmärki saavutada. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu puudub vajadus lahendada hagejate menetlusabi taotlust ja taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Hagejad leiavad, et sundtäitmine täiteasjas xxx/xxxx/xxxx tuleb tunnistada lubamatuks, kuna sundenampakkumine on nurjunud ning täitedokumendiks olev enampakkumise akt täiteasjas xxx/xxxx/xxxx on seetõttu tühine. Tühisel tehingul ei ole Hagejate väide enampakkumise nurjumise kohta tugineb samadele argumentidele, mis olid ka nende kaebuse aluseks tsiviilasjas x-xx-xxxxx, K. Ü.i ja R. Ü.i kaebuse asjas kohtutäituri R. A.i 29.04.2014 ja 06.05.2014 otsuste peale. Tsiviilasjas x-xx-xxxxx kohus leidis, et kaebus ei ole põhjendatud, kohtutäituri otsused enampakkumisel parimaks tunnistatud isikule ostusumma tasumiseks tähtaegade määramise osas olid õiguspärased ning kohtutäituril ei olnud alust sundenampakkumise nurjunuks tunnistamiseks. Kohus 20.06.2014 määrusega jättis hagejate kaebuse tsiviilasjas x-xx-xxxxx rahuldamata, kuid kohtumäärus ei ole veel jõustunud, asi on määruskaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtus. Seetõttu on jätkuvalt kehtiv ka tsiviilasjas x-xx-xxxxx esialgse õiguskaitse abinõuna kohaldatud täitemenetluse peatamine täiteasjas xxx/xxxx/xxxx. Praeguses hagis on menetluse esemeks menetluse lubatavus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx, milles sissenõudja taotleb täiteasjas xxx/xxxx/xxxx 06.09.2012 toimunud kordusenampakkumise akti alusel hagejatelt kinnisasja äravõtmist ja nende sundkorras väljatõstmist. Hagejad leiavad, et
2-14-59310 olukorras, kus täitemenetlus täiteasjas on peatatud, sundenampakkumine on nurjunud ja enampakkumise akt on tühine, on lubamatu alustada täitemenetlust selle enampakkumise akti alusel.
Kohus leiab, et hagejate seisukoht täitemenetluse lubamatuse kohta täiteasjas xxx/xxxx/xxxx on põhjendamatu. Vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks 06.09.2012 toimunud kordusenampakkumise kohta 10.09.2012 koostatud kordusenampakkumise akt. Täitemenetluse tsiviilasjas x-xx-xxxxx kohus peatas 12.06.2014. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral juba tehtud täitetoimingud jõusse. Vaidlusalune sundenampakkumise akt on kehtiv, seda ei ole tühistatud ega kehtetuks tunnistatud. Pärnu Maakohtu 02.04.2013 otsusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx jäeti rahuldamata hagejate hagi kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus 30.12.2013 otsusega jättis maakohtu otsuse muutmata, ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 14.04.2013 määrusega, millega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Seega on kordusenampakkumise akt kehtiv. Aktiga parimaks pakkujaks tunnistatud ostja R. Š. on kohtutäituri 20.05.2014 avalduse ja akti alusel kantud kinnisasja uue omanikuna kinnistusraamatusse 26.06.2014. Isegi juhul, kui Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse tsiviilasjas x-xx-xxxxx tühistab ning hagejate kaebuse rahuldab, ei muuda see toimunud enamapakkumise kohta koostatud akti tühiseks. Kohtutäituri võimalikud rikkumised täitemenetluses ei too kaasa omandiõiguse ostjale ülemineku tühisust. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 98 lg 2 järgi omandit ei teki üksnes juhul, kui arstimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. Kohus on enampakkumise kehtivust hagejate hagi alusel tsiviilasjas xxx-xxxxx hinnanud ja leidnud, et enampakkumine on kehtiv. Tsiviilasjas x-xx-xxxxx hagejate kaebuse rahuldamine ja kohtutäituri 29.04.2014 ja 06.05.2014 otsuste tühistamise korral võib hagejatel tekkida alus kahjunõuete esitamiseks. Täitemenetluse peatamine täiteasjas xxx/xxxx/xxxx ei laiene täitemenetluse osaliseks mitteolevale R. Š.ele ega mõjuta tema õigust nõuda kehtiva täitedokumendi täitmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 3 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, s.t sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks on vastuväited täitedokumendist tulenevale nõudele, mitte täitedokumendile endale. Vaidlustatud täitemenetluses on nõudeks kinnisasja väljanõudmine ja hagejate väljatõstmine. Sellele nõudele ei ole hagejad esitanud vastuväiteid, millest võiks järeldada täitmise lubamatust. Hagejate väited puudutavad täitedokumendi kehtivust. Asjaolu, et enampakkumine, mille kohta akt koostati, tulnuks nurjunuks tunnistada, ei too automaatselt kaasa enampakkumise akti tühisust. Hagejate esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada hagiavaldusest nähtavat eesmärki – vältida hagejate kodu kaotust. Hagejad on kinnistu juba kaotanud – omandiõigus on R. Š.ele üle läinud ja R. Š. on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Hagejatelt kinnistu valduse väljanõudmise ja hagejate väljatõstmise lubamatuks tunnistamine ei aita neil kinnistut tagasi võita. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna hagejad esitasid hagiavalduse elektrooniliselt, siis kohus seda hagejatele reaalselt ei tagasta. Kohus selgitab, et kui hagejad leiavad, et sundtäitmisel võivad olla rasked tagajärjed hageja(te) tervisele või on täitemenetluse jätkamine võlgnike suhtes muul põhjusel ebaõiglane, võivad
2-14-59310 hagejad taotleda kohtult täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel. Sel juhul arvestatakse sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.