Hageja: V S (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx), esindaja RÕA korras: vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa (Advokaadibüroo Valge & Uiga, e-post: [email protected]); Kostja I (sissenõudja): BIGBANK AS (registrikood: 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu), lepingulised esindajad: Artur Maljukov ja Pirjo Toomsoo (e-post: [email protected]); Kostja II: Viru tööpiirkonna kohtutäitur Raigo Pärs (epost: [email protected]).
Istungi toimumise aeg
19. juuni 2014
Istungil osalenud isikud
Hageja V S ja tema esindaja Rene Hallemaa Kostja I esindaja Artur Maljukov Kostja II Reigo Pärs
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada täiteasjas nr 158/2013/1815 sundtäidetavaks sissenõudja BIGBANK AS-i nõuded V S’e vastu kokku summas 8 316 (kaheksa tuhat kolmsada kuusteist) eurot ja 20 senti ulatuses ja jätta nõuded seda ületavas osas täitemenetluses tunnistamata. 1 (11)
4.Jätta hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud eesti Vabariigi kanda.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7 ).
ASJAOLUD
1.14. veebruaril 2014 esitatud hagiavalduse kohaselt on sissenõudja Bigbank AS (kostja I) esitanud 16.09.2013 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendid täitemenetluse läbiviimiseks. Viru tööpiirkonna kohtutäitur Raigo Pärs esitas hagejale 17.09.2013 täitmisteate võlgnikule, mille kohaselt on täitedokumendiks Rakvere notari Katre Pustak 09.01.2007 hüpoteegiga tagatud hüpoteegi seadmise leping 119 ning nõue koos täitekuludega on kokku 14 978.60 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 09.01.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700004/45at ning on seejärel sõlminud kokku 11 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Hageja on kostjale tasunud 6 688.18 eurot.
2.Viidates TMS § 221 lg-tele 1 ja 11 ning asjaolule, et käesoleva juhul on täitedokumendiks Rakvere notar Katre Pustak 09.01.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping nr 119, siis leiab hageja, et ta võib esitada ka kõik vastuväited nõude olemasolule ja kehtivusele. Hüpoteegi seadmise lepinguga on tagatud kõik kostja I nõuded hageja vastu, mis tulenevad kostja ja hageja vahel 09.01.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0700004/45at ja selle võimalikest lisadest. Hageja ei ole lepingust ja selle lisadest tulenevaid kohustusi kostja ees lepinguga ettenähtud ulatuses täitnud, mistõttu on täitemenetluse algatamine põhjendatud. Samas on kostja I poolt täiemenetluses täitmiseks esitatud nõue põhjendamatult suur ning vastuolus seadustega, mistõttu tuleb täitemenetlus täiteasjas nr 15872013/1815 lubamatuks tunnistada.
3.Hageja sai kostjalt I lepingu alusel 100 000 krooni (6 391.17 eurot) intressimääraga 15,3% aastas ja krediidikulukusemääraga 23,79% aastas. Kuna hageja ei suutnud lepingjärgseid kohustusi täita, on pangaga sõlmitud 11 kokkulepet krediidisumma suurendamiseks ja lepingutingimuste muutmiseks. Iga lepinguga on kostja I andnud hagejale täiendavat krediiti, mis tasaarvestati hageja kohustustega kostja ees, milleks olid intress, võla sissenõudmise kulud ja viivis. Tekkis olukord, kus krediidisumma kasvas ja kostja I asus varjatult edasiulatuvalt intressi ja viivist arvestama juba kord sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt, mis on lubamatu ja hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja on seisukohal, et lepingu 11 lisakokkulepet on TsÜS § 86 ja § 87 alusel tühised.
4.Hageja on seisukohal, et täiendavate kokkulepete sõlmimisel kasutas kostja I ära hageja kogenematust ja erakorralist vajadust maksepuhkuse saamiseks, kuid viimase asemel pakkus kostja I täiendavat laenu. Kostja I kasutas ära hageja rasket majanduslikku olukorda ja hirmu kaotada eluase, mistõttu oli hageja sunnitud sõlmima uusi kokkuleppeid, millega võlasumma 2 (11)
2-14-6960 kasvas. Viidates TsÜS § 86 lg 2 p-le 1 on hageja seisukohal, et kuigi formaalselt toimus nõude ümberkujundamine, siis tegelikkuses jätkus endine olukord. Kostja I teadis, et hageja ei ole ettenähtud summat tasunud, kuid tal oli võimalus nõuda suuremat intressi ja võimalikke viiviseid. Hageja laenas 09.01.2007 kostjalt I 6 391,17 eurot ja on tagastanud 6 688,18 eurot, kuid täitemenetluse alustamise hetke seisuga on hageja võlgnevus 13 464,84 eurot. Tuginedes TsÜS § 87 ning VÕS § 94 lg-le 1 ja § 113 lg-le 6 märgib hageja, et olukorras, kus hagejal oli kostja I ees tarbijakrediidilepingust ja selle täiendavatest lisadest tulenevalt intressi ja viivise tasumise kohustust ning kostja I andis hagejale täiendavat laenu olemasolevate kohustuste tasaarvestamiseks, lõi kostja I varjatud kujul võimaluse arvestada intressi ja viivist juba tekkinud intressilt ja viiviselt. Selline kostja I käitumine on seadusega vastuolus. Eeltoodust tuleneval leiab hageja, et leping nr 0700004/45at ja selle muudatused on heade kommete ja seaduses kehtestatud keelu rikkumise tõttu tühised.
5.Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 2 ja VÕS § 1032 lg-le 1 leiab hageja, et ta ei ole kostjalt I täiendavate lepingute alusel midagi saanud, mille alusel oleks alusetult rikastunud ja mille peaks kostjale tagastama. Hageja on seega kohustatud kostjale I tagastama 09.01.2007 lepingu alusel saadud 6 391,17 eurot ja sissenõutavaks muutunud intressid ja viivise.
6.Kostja I ütles 09.07.2007 lepingu üles 10.12.2012, sellest tulenevalt on kostjal I õigus nõuda hagejalt väljastatud krediidisummalt intressi kuni 10.12.2012 ning sellest kuupäevast alates viivist, mis lepingu kohaselt oli 15,3% aastas. Võttes arvesse, et hageja on tasunud 6 688,18 eurot, on ta seisukohal, et maksimaalne hageja kohustus kostja I ees 16.09.2013 seisuga saab olla 6 263.59 eurot, sh võlgnetav põhinõue ja intress summas 5 495.06 eurot ja viivis 768.53 eurot. Hageja, tuginedes VÕS § 113 lg-s 8 ja § 162 lg-s 1 sätestatule, on seisukohal, et kohtul on seadusest tulenev õigus vähendada ka lepingust tulenevat intressimäära ning põhjendatud ja mõistlik intressimäär on võrdne seaduses kehtestatud viivisemääraga. Hageja ei ole oma lepinguliste kohustuste täitmisest kõrvale hoidnud ning on üritanud täitemenetluse raames müüa kahes jaos hüpoteegiga koorantud kinnistut, mis ei õnnestunud. Hagejal on olemas maavalitsuse nõusolek kinnitu jagamiseks ja metsamaa ostja summaga 5 000 eurot, kuid puudus hüpoteegist tulenevalt võimalus kinnistu jagamiseks. Hageja palub eeltoodust tuleneval vähendada intressi ja viivise nõuet seaduses kehtestatud viivisemäärani, mis VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt on hetkel 8,5 %. Vähendamise järgselt on hageja kohustus kostja ees 3 157.14 eurot.
7.Hageja on seisukohal, et sundtäitmine on lubatud üksnes summas 3 157.14 eurot ning see tuleb tunnistada tühiseks summas 11 821.46 eurot.
MENETLUSE KÄIK
8.Koos hagiga esitatud hagi tagamise taotluses palus hageja hagi tagamiseks peatada täitemenetlus täiteasjas nr. 158/2013/1815.
9.Viru Maakohtu 05.03.2014 kohtumäärusega jättis kohus taotluse hagi tagamiseks täiteasja menetluse peatamiseks rahuldamata, kuid keelas kohtutäituril hagi tagamiseks kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni sundvõõrandada hagejale kuuluv kinnistu (kinnistusregistriosa nr 3315231) ja sundtäita Bigbank AS-i nõudeid V. S vastu 3 157.14 eurot ületavas osas.
10.Koos hagiga esitas hageja kamenetlusabi taotluse. Viru Maakohtu 04.03.2014 kohtumäärusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja hageja vabastati sundtäitmise 3 (11)
11.03.04.2014 esitatud vastuses kostja I hageja seisukohtadega ei nõustu. Kostja ei esitanud põhimõttelisi vastuväiteid hagile, kuid teatas, et kui kohus peaks mingil põhjusel asuma seisukohale, et hageja ja kostja I vahel 11.07.2007 sõlmitud lepingu 11 lisa kokkulepet on tühised, siis ei saa kohus tunnistada sundtäitmist lubamatuks hageja poolt hagiavalduses toodud ulatuses ega ka täies ulatuses. Kostja I on seisukohal, et 11 kokkuleppe tühisuse tuvastamisel tuleb kohtul sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel lähtuda poolte vahel viimasest kehtivast lepingust ehk 09.01.2007 lepingust.
12.Seega kostja I esitab alternatiivse nõude 09.01.2007 lepingu nr 0700004/45AT alusel. Nimetatud leping öeldi kostja I poolt üles 10.12.2012, enne ülesütlemist on hageja tasunud 6 094.76 eurot, millest on vastavalt maksegraafikule ja VÕS § 415 lg-le 2 arvestatud 423.40 eurot krediidisumma, 5 658.58 eurot intressi ja 12.78 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude katteks. Lepingu ülesütlemisel, 10.12.2013 oli hagejal tasumata põhisumma 5 967.76 eurot ja intress 2 042.27 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist on hageja tasunud 600 eurot, mis on vastavalt VÕS § 415 lg-le 2 arvestatud põhisumma katteks. Seega on tasumata krediidisumma 5 367.76 eurot. Kuna tasumata intressi katteks ei ole pärast lepingu ülesütlemist midagi tasutud, siis on sissenõutavaks muutunud intress 2 042.27 eurot. Seisuga 03.04.20144 on sissenõutavaks muutunud viivise 1 106.17 eurot. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja ja kostja I vahel 11.07.2007 sõlmitud lepingu 11 lisa kokkulepet on tühised, siis kostja I arvates tuleb sundtäitmine lubatuks tunnistada vähemalt 8 516.20 eurot ulatuses, s.h 5 367.76 eurot põhisumma, 2 042.27 intress ja 1 106.17 viivis.
KOHTUTÄITURI VASTUS
13.04. aprillil 2013 esitatud vastuses märgib kostja II, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei soovi midagi lisada, samuti ei soovi esitada avaldusi ega taotlusi.
HAGEJA SEISUKOHT
14.21.04.2014 esitatud seisukohas hageja nõustub kostjaga I, et lähtuda tuleb poolte vahel 09.07.2007 sõlmitud lepingust ning et tagastamata krediidisumma on 5 367.76 eurot. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja I poolt arvestatud viivis kuulub vähendamisele ning kui viivisemäära 15,3% aastas korral on viivis 1 106.17 eurot, siis 8,5% aastas korral on see 614.54 eurot. Hageja nõustub kostjaga I ka selles, et sissenõutavaks muutunud intress on 2 042.27 eurot, kuid ka see kuulub analoogia korras vähendamisele. Kuigi seadusandja ei ole sellist võimalust sätestanud, on hageja seisukohal, et kui on loodud võimalus vähendada viivitusintressi, ei saa olla võlausaldaja huvidega vastuolus see, kui vähendatakse ka veel tasumata lepingujärgset intressi analoogia korras VÕS § 162 lg 1 alusel. Hageja on tasunud intressi katteks 5 658.58 eurot, st enamus teostatud tagasimaksetest ongi arvestatud intressi katteks, seega on ebamõistlikult suur täiendava 2 042.27 euro suuruse intressi nõudmine. Kostja I on arvetanud intressi kogu lepinguperioodi jooksul põhisummalt, mitte selle jäägilt, mis on hea usu põhimõtte ja intressi olemuse vastane. Kõigi osapoolte huvides on intressi vähendamine viivisintressi määrani 8,5% aastas ning kuna 15,3% korral on intress 2 042,27 eurot, siis 8,5% korral on see 1 134,60 eurot. 4 (11)
2-14-6960
15.Lisaks on hageja tasunud kostjale I lepingumuutmisetasud, mis kaasnesid täiendavate kokkulepete sõlmimisega. Kokkulepete tühisuse korral kuuluvad nimetatud summad tagastamisele. Hageja on kostjale I tasunud kokkulepete 2, 4, 5, 8 ja 10 ning osaliselt kokkuleppe 11 muutmise tasu, mis tuleneb asjaolust, et tasaarvestas tehti teatud juhtudel lepingu muutmise tasuga ning viimane lepingu muutmise tasu nähtub ülesütlemisavaldusest. Kokku on hageja tasunud lepingu muutmise tasusid summas 487.25 eurot. Seega hageja hinnangul on sundtäitmine lubatav summas 6 629.65 eurot (5 367.76 + 614.54 + 1 134.60 - 487.25).
16.Hageja tegi kostjale I kompromissettepaneku tunnistata sundtäitmine lubamatuks 7 000 eurot ületavas osas ning tasuma sellest 5 000 euro kohe kui kostja I annab loa kinnistu jagamiseks ja metsamaa võõrandamiseks. Hageja on ülejäänud summa osas valmis sõlmima maksegraafiku igakuise maksega 50 eurot.
SISSENÕUDJA VASTUS
17.Kostja I ei nõustunud 13.05.2014 seisukohas hageja kompromissettepanekuga ning jääb oma varem esitatud seisukoha juurde. Täiendavalt märkis kostja I, et hageja on temaga nõustunud, et tagastamata krediidisumma on 5 367.76 eurot, sissenõutavaks muutnud tasumata intress 2 042.27 eurot ja viivis 1 106.17 eurot. Kostja I ei nõustu hagejaga viivisenõude vähendamise osas. Kostja I on kinnistu jagamise osas seisukohal, et ta ei ole sellest põhjendamatult keeldunud, sest üksnes kinnisasja realiseerimine tervikuna võimaldab lepingust tuleneva võlgnevuse jäägi rahuldamist täies ulatuses. Tuginedes VÕS § 162 lg-le 1 leiab kostja I, et ebamõistlikult suurt viivist saab vähendada ainult juhul, kui saab hinnata objektiivselt ja viivise tekkimise ajal olemasolevad asjaolusid: kohustuse täitmise ulatus kohustatud isiku poolt, õigustatud lepingupoole õigustatud huvi, lepingupoolte majanduslik seisund ja muud asjaolud. Kostja I on seisukohal, et viivist saab vähendada üksnes juhul, kui kõik eelnevalt nimetatud asjaolud esinevad üheaegselt.
18.Kostja I ei nõustu hagejaga ka intressi nõude vähendamise osas. Viidates õigusteooriale ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-108-02 p-s 10 toodud seiskohale, et pooled on vabad kokku leppima, kuidas ja millest lähtudes nad intresse arvestavad, mis tähendab, et intressi arvestamine laenusummalt ei ole intressi olemuse ega hea usu põhimõtte vastane ja on seega lubatud. Pooled olid vabad kokku leppima, intressi arvestamise viisis, mh selles et intressi arvestatakse krediidisummalt, mitte selle jäägilt. Lisaks leiab kostja I, et tema intressi nõue ei ole ebamõistlikult suur, sest kui hageja oleks lepingut korrektselt täitnud, tasunuks ta kostjale I maksegraafiku lõpuks intressi kokku 14 884.88 eurot.
19.Hageja poolt tasutud lepingu muutmise tasud on kostja I poolt alternatiivse nõude arvestamisel arvesse võetud ja kostja I hageja seiskohaga nende osas ei nõustu. Viidates VÕS § 113 lg-le 6 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-169-13 p-le 27, mille kohaselt ei saa kokkuleppe tühisus, mis keelab intressiga viivitamiselt viivist arvestada, eelduslikul tuua kaasa kogu kokkuleppe tühisust, seega on kostja I seisukohal, et isegi kui kostja I rikkus vaidlusaluse lepingu raames lisakokkulepete sõlmimisel VÕS § 113 lg-s 6 tulenevat keeldu ja nimetatud kokkulepped on tühised, siis see ei too kaasa kokkulepete tühisust ülejäänud tingimuste osas. Nõude arvestamisel on kostja I võtnud arvesse ka lisa kokkulepete raames tasutud summad, sh need summad, mis on arvestatud algselt lepingu muutmise tasumise katteks. Need on ümber arvestatud vastavalt krediidisumma ja intressi katteks. 5 (11)
2-14-6960
MENETLUSE KÄIK
20.19.05.2014 määras kohus TsMS § 342 lg-te 1 ja 2, § 343 ja § 344 alusel korraldada asja kohtulikuks arutamiseks istung 19.06.2014.
21.19.06.2014 toimunud kohtuistungil esitas hageja tõendi, et on vormistatud töötukassas arvele, et tõendada oma majanduslikku seisundit. Hageja jäi oma seisukoha juurde ja on jätkuvalt seisukohal, et asjas on võimalik sõlmida kompromiss, mille kohaselt hageja nõustub täitemenetluses tasuma kost6jale 8 000 eurot ja üritab leida ostja, et mõlemad kinnistud võõrandada. Alates 01.07.2014 kuni tehingu tegemiseni tasub hageja kostjale I igakuiselt 50 eurot. Kostja I sellega nõustus.
22.Kohtuasja arutamine lükati edasi ja võimaldati hagejal kuni 01.09.2014 otsida kinnistu mõlemale osale ostja ning ostja leidmisel võimaldada pooltel sõlmida notariaalne tehing vaidlusaluse kinnistu võõrandamiseks, sellest 8 000 euro kostjale I ülekandmiseks ja lisaks kohtutäituri tasu tasumiseks kuni 30.09.2014.
23.Pooled nõustusid hageja poolt tehingu mittetegemisel tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus määras poolte nõusolekul asi lahendada kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele võimaluse asjas täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni 10.10.2014, kui kuni 30.09.2014 kinnistut ei õnnestu võõrandada.
METELUSOALISTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
24.10.10.2014 seiskohas jäi hageja tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-169-13 hagiavalduses seistatud seisukoha juurde. Hageja märgib, et kuna seaduses kehtestatud keelu rikkumise tõttu ei vasta vahepeal tehtud tagasimaksete tõttu tegelikkusele ka kokkulepetes märgitud põhinõude jääk, tuleb tühiseks lugeda kokkulepped terviklikult. Seega ei ole hagejal alust nõuda lepingu muutmise tasusid ning kõik maksed tuleb arvestada lepingust tulenevate nõuete katteks. Hageja märgib, et intressi ja viivisenõude vähendamisel tuleb arvestada tema majandusliku olukorraga käesoleval ajahetkel ning seda tõendavad menetlusabi taotlus ja selle kontrollimiseks tehtud kohtule laekunud päringute vastused. Hageja majanduslik olukord on oluliselt halvenenud lepingu sõlmimise järgselt, seega on hageja hinnangul täidetud kõik VÕS §-s 162 sätestatud tingimused viivisenõude ja intressi vähendamiseks. Hageja on täitnud alates 01.07.2014 kohtuistungil sõlmitud kokkulepet ja tasunud kostjale 50 eurot kuus, kokku 200 eurot. Hageja hinnangul on temal põhjendatud kohustused kostja I ees kogusummas 6 916.90 eurot (s.h 5 367.76 eurot põhinõue, 1 134.60 eurot intress, 614.54 eurot viivis, millest maha arvatud peale kohtuistungit tasutud 200 eurot). Ülejäänud ulatuses tuleb hageja hinnangul täitemenetlus nr 158/2013/1815 tunnistada lubamatuks.
25.15 oktoobril 2014 esitatud e-kirjas kostja I teatas, et pärast kostja 03.04.2014 ja 13.05.2014 seisukohtade esitamist on kostja tasunud hagejale täiendavalt 200 eurot ja 11 kokkuleppe tühisuse tuvastamise korral on kostja nõudeks hageja vastu 8 316.20 eurot (8 516.20 – 200).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid seda mitte hageja poolt nõutud ulatuses. 6 (11)
2-14-6960
27.09.01.2007 sõlmisid kostja I (krediidiandja) ja hageja (krediidisaaja) tarbijakrediidilepingu nr 0700004/45at, mille alusel hageja sai kostjalt laenu summas 100 000 krooni (6 391.16) eurot intressimääraga 15.3% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.01.2022. Hageja tasus lepingu sõlmimise päeval lepingu sõlmimise tasu 1 000 krooni ja kohustus igakuiselt tasuma kostjale I koos intressiga 1 847.22 krooni (I kd t.lk. 11-19). Kokku kohustus hageja tagastama laenu koos intressiga 333 897.81 krooni (21 339.96 eurot). Lepingu täitmise tagamiseks kohustus krediidisaaja seadma hüpoteegi kinnistule asukohaga xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx krediidiandja kasuks. Kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt 09.01.2007 asjaõiguskokkuleppe alusel on kinnistule xxxx, registriosa nr xxxx seatud hüpoteek summas 220 000 krooni AS-i BIGBANK kasuks (I kd t. lk. 102-103). Pooltel ei ole vaidlust nende asjaolude üle.
28.Hagiavalduse kohaselt eelnimetatud tarbijakrediidilepingu raames on sõlmitud 11 lisakokkulepet. Hageja väidab, et iga lisakokkuleppega anti hagejale täiendavat krediiti, mis tasaarvestati hageja kohustustega (s.o intressi, võla sissenõudmise kulude ja viivistega) kostja ees.
29.13.02.2012 sõlmitud lisakokkulepe nr 11 järgi krediidisaajal on täitmata kohustused krediidiandja eessummas 10 886.62 eurot, s.h krediidisumma 1 505.54 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 382.04 eurot ja viivis 0.04. eurot. Pooled leppisid kokku, et krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat suurendatakse 381.08 eurot võrra, mis tasaarvestatakse lepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud intressiga 382.04 eurot ja viivisega 0.04 eurot. Pooled leppisid kokku ka intressimäära muutmises alates 13.02.2012 ja uueks intressimääraks sai 16.599% aastas ning lepingu lõpuni arvestatud intressi kogusummaks 33 270.08 eurot (I kd 20 21, 183 -184). Sarnaselt on tehtud muudatused ka lisakokkulepete 1-3 ja 5-10 sõlmimisel, ka nende kokklepete järgi on toimunud krediidi suurendamine ja täiendav krediidisumma on tasaarvestatud krediidisaajal tekkinud intressi, võla sissenõudmise kulude, lepingu sõlmimise tasu ja viivistega (I kd t.lk. 168-182).
30.Viru tööpiirkonna kohtutäitur Raigo Pärs’i (kostja II) poolt 17.09.2013 koostatud täitmisteate kohaselt sissenõudja BIGBANK AS on 16.09.2013 esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendiks on Rakvere notar Katre Pustak’u juures 09.01.2007 hüpoteegiga tagatud nõue nr 119 (I kd t.lk. 9, 10). Käesolevas vaidluses on hageja nõudeks sundtäitmise lubamatuks tunnistamine, mis põhineb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 sätestatud notariaalselt tõestatud kokkuleppel, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks.
31.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise õiguslikud alused on sätestatud TMS § 221, mille lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis sama seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18– 191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Kuna hageja arvates tal ei ole kostja I poolt täitmiseks esitatud nõude ulatuses kohustusi tekkinud, siis 7 (11)
2-14-6960 analüüsib kohus kas ja millises ulatuses hagejal on tekkinud kohustus kostja I ees ning kas ja millises ulatuses tuleb tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
32.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
33.Hageja ja kostja I vaidlus võlgnevuse osas põhineb krediidilepingul. VÕS § 401 lg 1 sätestab krediidilepingu mõistet, mille kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Sama paragrahvi 2. lõike järgi krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
34.Hagejal ei ole vaidlust tarbijakrediidilepingu sõlmimise ja hagejal kostja I ees kohustuste tekkimise üle. Hageja ei ole oma kohustusi kostja I ees nõutaval viisil täitnud, mistõttu 10.12.2012 ütles kostja I tarbijakrediidilepingu üles ja nõudis hagejalt 12 252.56 eurot tasumist, s.h 10 869.35 eurot krediidisumma, 1 302.83 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 41.57 eurot lepingu sõlmimise tasu, 0.47 eurot viivis, 12.78 eurot võla sissenõudega seotud kulud ja 25.56 eurot ülesütlemisteate saatmise kulu (I kd t. lk. 28). Vaidlust lepingu ülesütlemise üle hagejal ei ole. Hageja leiab, et krediidilepingu ja lisakokkulepete sõlmimisel on kostja I asunud varjatult edasiulatuvalt intressi ja viivist arvestama juba kord sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt, mis on lubamatu ja hea usu põhimõttega vastuolus ja mis on TsÜS § 86 ja § 87 alusel tühised. Lisaks hageja on seisukohal, et lisakokkulepete sõlmimisel kasutas kostja I ära hageja kogenematust ja erakorralist vajadust maksepuhkuse saamiseks ja hageja rasket majanduslikku olukorda. Hirm kaotada eluase sundis hagejat sõlmima uusi kokkuleppeid.
35.Kostja I ei ole lisakokkulepete nr 1 - nr 11 alusel hagejale raha üle ei kandnud, ta vaid tasaarvestas krediidisummad hageja kohustustega kostja I ees. Samas antud asjaolu ei kinnita, et lisakokkulepetega ei ole krediidilepingu muutmised toimunud. VÕS § 401 lg 2 järgi krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Kuna lisakokkulepetega pikendati hageja kohustuste täitmise tähtajad, siis vastavad ka lisakokkulepped krediidilepingu tunnustele ja nendega on toimunud poolte vahel sõlmitud krediidilepingu muutmised.
36.Poolte vahel krediidilepingu ja selle lisakokkulepete 1-3 sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 redaktsiooni kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. 8 (11)
2-14-6960 Lisakokkulepete 5-11 sõlmimisel kehtis juba TsÜS § 86 lg 2, mille punktide 1 ja 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
37.Eesti Panga poolt VÕS § 406 lg 6 ja Rahandusministri 7. augusti 2002. aasta määruse nr 98 "Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord" alusel oma veebilehel http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/147/979 toodud andmete kohaselt tarbijakrediidi kulukuse määr oli lisakokkuleppe nr 1 sõlmimise ajal 11.07.2007 (juulis 2007) 21.63% ja lisakokkuleppe nr 11 sõlmimise ajal 13.02.2012 (veebruaris 2012) 31.51% Kuigi kokkulepete nr 1 - nr 3 sõlmimise ajal TsÜS § 86 lg 3 veel ei kehtinud, kokkuleppe nr 1 krediidi kulukuse määr on 23.63% aastas ei ületanud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lisakokkulepete nr 5 – nr 11 krediidikulukuse määrad maksimaalselt kuni 25.37% aastas samuti ei ületa TsÜS § 86 lg 3 teises lauses toodud määra kolmekordselt. Seega ei ole kokkulepped nr 1 – nr 11 tühised TsÜS § 86 lg 3 alusel.
38.Krediididasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 sätestab, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Põhjendamatud on hageja vastuväiteid krediididasutuste seaduse poolte vahelistele tehingutele mittekohaldumise kohta. Riigikohus on lahendis 3-2-1-136-12 leidnud, et krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1. jaanuarist 2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on põhimõtteliselt järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist. Tarbijakrediidi kohta on vastutustundliku laenamise põhimõte sõnaselgelt ette nähtud alates 1. juulist 2011 kehtivas VÕS §-s 4032. (vt viidatud lahendi p 24).
39.Hageja on teatanud kohtuistungil, et kuni 25.03.2014 oli ta töötu. Maksu- ja Tolliameti 17.02.2014 tõendi kohaselt ajavahemikus 01.02.2013 kuni 31.01.2014 hageja sai sissetuleku kokku 660 eurot aastas ja seda vaid 2013.a juuli ja augustikuus (I kd t.lk 95). Kostjal I ei ole vaidlust selle asjaolu üle, ei ole ta ka esitanud põhimõttelisi vastuväiteid hagejal sissetulekute puudumisele. Vastutustundliku laenamise põhimõtte tagamiseks oli kostjal I kohustus enne krediidilepingu ja lisakokkulepete sõlmimist koguda hageja kohta andmeid ja hinnana hageja 9 (11)
2-14-6960 laenukohustuse täitmise võimekust. Selline kohustus oli kostjal I juba enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Kui kostja I mingil põhjusel ei saanud hageja võimekust enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist hinnata, pidi ta hageja võimekust kontrollima enne lisakokkulepete sõlmimist. Kostja I ei ole tõendanud, et ta täitis KAS § 89 lg 31 sätestatud kliendi võimalikest ohtudest informeerimise kohustuse. Seega lisakokkulepped nr 1 -11 on vastuolus heade kommetega ja on tühised.
40.Kostjal 1 ei ole esitanud selgeid vastuväiteid lisakokkulepete tühisusele. Kuigi kostja I üldsõnaliselt vaidleb hagile vastu, on ta on sisuliselt aru saanud, et lisakokkulepped on tühised, sest ta on esitanud alternatiivse taotluse tühisuse tuvastamisel hagi rahuldamiseks 09.01.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud kohustuste ulatuses.
41.Hageja ei ole tõendanud, et tarbijakrediidilepingu sõlmimisel puudus tal sissetulek ning et ta seda krediidiasutusele avaldas. Kuna tõendamata on asjaolu, et juba lepingu sõlmimisel hageja ei olnud võimeline lepingut täitma, siis ei ole võimalik tuvastada, et krediidilepingu sõlmimisel kostja I rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet või sõlmis tarbijakrediidilepingu hea usu vastaselt. Sellepärast 09.01.2007 krediidileping ei ole tühine ja hageja ei vabane krediidilepinguga võetud kohustuste täitmisest.
42.09.01.2007 tarbijakrediidilepinguga kohustus hageja tagastama krediidi 6 391.16 eurot (100 000 krooni) ja tasuma intressi 14 884.88 eurot (232 897.81 krooni). Lepingu vastavalt maksegraafikule täitmise korral pidi hageja tasuma lepingu lõpptähtpäevaks 11.01.2022 21 339.96 eurot (333 897.81 krooni). Kostja I vastuse kohaselt hageja on tasunud kohustuste täitmiseks kokku 6 094.76 eurot, millest 423.40 eurot on arvestatud krediidisumma, 5 658.58 eurot intressi ja 12.78 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude katteks. Hagejal ei ole vaidlust selle üle, et ülesütlemisel oli tal tasumata põhisumma 5 367.76 eurot ja intress 2 042.27 eurot ja viivis 1 106.17 eurot. 10.10.2014 esitatud menetlusdokumendis hageja on nõustunud kostja I nõude tunnistamisega põhisummas 5 367.76 eurot (II kd t. lk. 32-33). Kohus ei nõustu hageja taotlusega VÕS § 162 alusel intressi ja viivise määra vähendamise ja seadusejärgse määras intressi ja viivise väljamõistmise vajaduse kohta, põhjusel, et käesoleva otsuse punktis 41 on tuvastatud, et tarbijakrediidileping ei ole tühine, mistõttu ei leia kohus ka lepingus sätestatud intressi määra 15.3% hagejat ebamõistlikult ja ülemäära koormavaks. Kostja I 13.05.2014 vastuse kohaselt summad, mis algselt olid arvestatud lepingu muutmise tasumise katteks, ümber arvestatud krediidisumma ja intressi katteks. Kuna hageja poolt tasutud summad on täielikult arvestatud krediidilepinguga võetud krediidi ja intresside katteks, siis käesolevas vaidluses ei ole asjakohased hageja varasemad väited tasutud summade viiviste, lepingute tasude ja sissenõudekuludeks kandmise kohta.
43.Kohus vähendab kostja põhinõude 200 eurot võrra, sest nii hageja oma 10.10.2014 menetlusdokumendis kui kostja I oma 15.10.2014 e-kirjas on kinnitanud, et pärast asjas toimunud istungit on hageja tasunud täiendavalt 200 eurot. Seega kohus peab põhjendatuks rahuldada hagi ja tunnistada täiteasjas 158/2013/1815 sundtäidetavaks kostja I nõuded kokku summas 8 316.20 eurot, s.h põhisumma 5 167.76 eurot ja intress 2 042.27 eurot ja viivis 1 106.17 eurot. Hagi sellises ulatuses rahuldamisel lähtub kohus ka sellest, et asjas toimunud kohtuistungil oli hageja nõus kinnisasja realiseerimisel tasuma kostjale I 8 000 eurot. Käesoleva otsusega tunnistatakse kostja I nõue täitemenetluses täidetavaks sellest 316.20 eurot suuremas ulatuses, mida kohtu arvates ei ole võimalik lugeda hagejat ebamõislikult koomavaks. 10 (11)
2-14-6960
MENETLUSKULUD
44.Viru Maakohtu 04.03.2014 kohtumäärusega hageja vabastati riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohtuistungil on hageja teatanud, et alates 25.03.2014 saab ta sissetuleku umbes 400 eurot kuus. Kuna hageja sissetulek oluliselt ei ületa hetkel kehtiva töötasu alammäära (355 eurot), hagejal lasuva kohustuse suurust arvestades, kohus vabastab hagejat riigilõivu tasumisest ka asjas lõpplahendi tegemisel.
45.Hageja leiab, et täitemenetluses tuleb 14 978.60 eurost tunnistada vaid 3 157.14 eurot (I kd t. lk. 6). 10.10.2014 menetlusdokumendis on hageja leidnud, et sundtäitmist ei ole lubatud 6 916.90 eurot ületavas osas (II kd t.lk. 33). Hagi rahuldatakse osaliselt ja täitemenetluses ei tunnistata sissenõudja nõuet 8 316.20 eurot ületavas osas, mis on 55.52% täitemenetluses tunnistamiseks esitatud nõudest (8 316.20 : 14 978.60) eurost. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ja seda, et hageja ei ole hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
46.Viru Maakohtu kohtujuristi 29.11.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-54628 hagejale anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Sellepärast kohus jätab hageja esindaja riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Esindaja õigusabi taotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
47.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.