Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-56603
Tsiviilasi
Signe Sirge hagi Sound Masters OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 193/2012/3162
Tsiviilasja hind
1000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. märtsi 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Signe Sirge apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Signe Sirge (isikukood: XXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus Vastustaja (kostja): Sound Masters OÜ (registrikood: 11288820), esindaja Alari Avamägi Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Vello Luik (isikukood: XXX)
esindajad
muutmata.
Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Signe Sirge kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kohus saatis S. Sirgele kutse ka 15.11.2010 toimunud kohtuistungile. Ka selle kutse sai S. Sirge isiklikult kätte, kuid ei ilmunud kohtuistungile ja teda esindas advokaat V. Luik. Vaidlusalune kompromissileping sõlmiti OÜ Sound Masters juhatuse liikme Aare Sosaare ja kostjate J. Luik ning S. Sirge lepingulise esindaja V. Luik poolt digitaalselt allkirjastatuna 28.02.2011 ja see saadeti samal päeval e-posti teel kohtule. S. Sirge ei ole enne 28.02.2011 ega ka hiljem võtnud V. Luigele antud volitust tagasi ega ka V. Luige volitusi piiranud, mistõttu tuleb eeldada, et V. Luik omas volitusi S. Sirge nimel 28.02.2011 kompromissilepingu sõlmimiseks. Hagejal puudub alus ja õigus taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist TMS § 221 lg 1 alusel.
TsÜS § 120 lg 3 kohaselt määrab volituse ulatuse esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Nii kohus kui ka V. Luik tõlgendasid õigustatult V. Luige volitust S. Sirge ja J. Luige esindamisel. V. Luigel oli esindusõigus ka S. Sirge nimel kompromisslepingu sõlmimiseks. S. Sirge ei ole tsiviilasjas nr 2-09-15090 esitanud kohtule vastuväiteid seoses V. Luige esindusega, võtnud volitust tagasi või muul viisil soovinud volituse lõppemist (TsÜS § 125 lg 2) ega piiranud volituse ulatust. Kohus eeldas õigustatult TsMS § 226 lg 1 alusel volituse kehtivust. Seetõttu puudub ka alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 193/2012/3162. 13.02.2014 määrusega on kohus rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud S. Sirge. Kohus mõistis S. Sirgelt TsMS § 190 lg-te 1 ja 2 alusel välja vähemmakstud riigilõivu summas 175 eurot.
6) on kohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 230 lg 1, sest esmalt lasub vastustajal tõendamiskoormus advokaat V. Luige esindusõiguse olemasolu kohta. Seni kuni vastustaja ei ole esitanud tõendeid advokaat V. Luige esindusõiguse olemasolu kohta, saab apellant tugineda volituste puudumisele nii kohtus esindamisel kui ka kompromissi sõlmimisel; 7) on kohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 120 lg 3. Apellant peab oluliseks märkida, et volitusi saab tagasi võtta või piirata üksnes siis, kui volitus on eelnevalt antud. Apellant ei ole volitusi andnud; 8) on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja lg 2. Kohtuotsus on vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8, sest kohus ei ole märkinud, millise tõendiga loeb ta tõendatuks, et advokaadil V. Luigel oli olemas volitus apellandi esindamiseks.
tsiviilasja nr 2-09-15090 raames tuvastatud asjaoludest ja tugines TsMS § 226 lg 1 kolmandale lausele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud õigesti poolte esitatud tõendeid ning maakohus ei ole käsitlenud ebaõigesti tõendamiskoormisega seonduvat.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.