Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-56603
Tsiviilasi
Signe Sirge hagi Sound Masters OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 193/2012/3162
Tsiviilasja hind
1000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. märtsi 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Signe Sirge apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Signe Sirge (isikukood: XXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus Vastustaja (kostja): Sound Masters OÜ (registrikood: 11288820), esindaja Alari Avamägi Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Vello Luik (isikukood: XXX)
1.Jätta Tartu Maakohtu 10. märtsi 2014. a otsus
esindajad
RESOLUTSIOON
muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Signe Sirge kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Signe Sirge esitas 21.12.2012 Tartu Maakohtule taotluse täitemenetluse tühistamiseks tulenevalt sellest, et Vello Luigel puudus tsiviilasjas nr 2-09-15090 S. Sirge esindusõigus kompromissi sõlmimiseks. S. Sirge esitas 28.01.2013 hagiavalduse Sound Masters OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 193/2012/3162. Sound Masters OÜ esitas tsiviilasja nr 2-09-15090 raames Jüri Luige ja S. Sirge vastu hagi mitterahalise sissemaksena üle antud esemete väljanõudmiseks ning raamatupidamist ja majandustegevust puudutava dokumentatsiooni väljanõudmiseks. Tsiviilasi lõpetati 24.03.2011 kohtumääruse alusel pooltevahelise kompromissiga. Kuna kokkulepitud tähtajaks ei olnud kompromissi täidetud, algatas Tartu kohtutäitur Sirje Tael Sound Masters OÜ poolt esitatud täitmisavalduse alusel täitemenetluse S. Sirge suhtes. Hageja ei tunnistanud tsiviilasjas nr 2-09-15090 kinnitatud poolte vahelist kompromissi väites, et tsiviilasjas nr 2-09-15090 toimunud kohtuistungil, kus eelnimetatud kompromiss kinnitati, oli hageja esindajana kohal advokaat V. Luik, kuid viimasele ei olnud hageja andnud kohtuasjas esindamiseks volitusi ega temaga ka vastavat õigusteenuse osutamise lepingut sõlminud. Esindusõigus saab advokaadil tekkida üksnes vastava kirjaliku volikirja olemasolul. Hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-09-15090 ühtegi kliendilepingut kunagi sõlminud. Samuti ei ole hageja V. Luige poolt enda esindamist heaks kiitnud. Kompromiss on esindusõiguse puudumise tõttu tühine. Hageja leidis, et tema vastu algatatud sundtäitmine on lubamatu.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Advokaat V. Luik omas volitusi ja esindusõigust hageja esindamiseks tsiviilasjas nr 2-09-15090 ning 28.02.2011 sõlmitud kompromissileping ei ole tühine. S. Sirge pidi olema V. Luike volitanud ennast nimetatud tsiviilasjas esindama. Nimelt saatis Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuistungi sekretär 25.11.2009 teiste seas S. Sirgele kohtukutse ilmumaks 12.01.2010 Tartu Maakohtu Võru kohtumajja avalikule eelistungile. S. Sirge sai kohtukutse isiklikult kätte 28.11.2009. 12.01.2010 toimunud eelistungile S. Sirge ei ilmunud. TsMS § 226 lg 1 alusel tuli eeldada, et S. Sirge ja advokaat V. Luik, Valga Advokaadibüroo kaudu, olid sõlminud S. Sirgele õigusteenuse osutamiseks kliendilepingu ning et advokaat V. Luik omas tsiviilasjas nr 2-09-15090 esindusõigust S. Sirge esindamiseks.
Kohus saatis S. Sirgele kutse ka 15.11.2010 toimunud kohtuistungile. Ka selle kutse sai S. Sirge isiklikult kätte, kuid ei ilmunud kohtuistungile ja teda esindas advokaat V. Luik. Vaidlusalune kompromissileping sõlmiti OÜ Sound Masters juhatuse liikme Aare Sosaare ja kostjate J. Luik ning S. Sirge lepingulise esindaja V. Luik poolt digitaalselt allkirjastatuna 28.02.2011 ja see saadeti samal päeval e-posti teel kohtule. S. Sirge ei ole enne 28.02.2011 ega ka hiljem võtnud V. Luigele antud volitust tagasi ega ka V. Luige volitusi piiranud, mistõttu tuleb eeldada, et V. Luik omas volitusi S. Sirge nimel 28.02.2011 kompromissilepingu sõlmimiseks. Hagejal puudub alus ja õigus taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist TMS § 221 lg 1 alusel.
3.18.04.2013 määrusega kaasas kohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel Vello Luige. V. Luik selgitas, et ilmselt peaks kliendileping olemas olema, aga V. Luik ei ole selles advokaadibüroos olnud kaks aastat ja ta ei oska öelda, kus see leping võib olla.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 10.03.2014. a otsusega hagi rahuldamata. Kohus tühistas hagi tagamise (Tartu Maakohtu 13.02.2013. a määruse tsiviilasjas nr 2-12-56603). Kohus mõistis S. Sirgelt välja vähemmakstud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus jättis menetluskulud S. Sirge kanda. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja põhjendab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet sellega, et Tartu Maakohtu 24.03.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-15090 kinnitatud kompromissi sõlmimiseks puudus V. Luigel S. Sirge esindusõigus. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal alus hagiavalduse esitamiseks põhjendusel, et täitedokumendis sisalduv kompromiss on esindusõiguse puudumise tõttu tühine. S. Sirge ja J. Luige esindajaks pidas kohus tsiviilasja nr 2-09-15090 menetluses V. Luike, kelle esindusõigust TsMS § 226 lg 1 alusel eeldati. V. Luik on kinnitanud kohtule, et ta on korduvalt S. Sirget näinud ja suhelnud temaga, ning S. Sirge vastuse hagiavaldusele, millel on S. Sirge allkiri, koostas V. Luik (tl 148-150), mida kinnitas ka S. Sirge esindaja käesolevas menetluses 19.02.2014 toimunud kohtuistungil (tl 146). Kohtule on esitatud tõenditena mh tsiviilasja nr 2-09-15090 väljastusteated, millest nähtuvalt on S. Sirge saanud isiklikult kätte kohtukutsed eelnimetatud tsiviilasjas 12.02.2010 ja 15.11.2010 toimunud kohtuistungitele (tl 124, 127). S. Sirge on kinnitanud asjaolu, et ta oli tsiviilasja menetlusest ja kohtuistungite toimumise ajast teadlik, kuid ei osalenud nendel kohtuistungitel. Sellise käitumise tagajärjel oleks kohtul olnud alust teha S. Sirge suhtes mh tagaseljaotsus, kuid kohus eeldas õigustatult V. Luigel mõlema kostja esindusõigust, mistõttu jätkas kohus menetlust S. Sirge osavõtuta. Seega pidi S. Sirge olema teadlik sellest, et menetluses osaleb esindajana V. Luik ning allkirjastades viimase koostatud menetlusdokumendi ja usaldades kõik oma menetluslikud õigused väidetavalt J. Luigele, pidi S. Sirge ettevõtte juhatuse liikmena nägema ette kaasneda võivaid tagajärgi. Oma käitumisega aktsepteeris hageja, et menetluses osalevad tema eest ja tema nimel J. Luik ja nende esindajana V. Luik.
TsÜS § 120 lg 3 kohaselt määrab volituse ulatuse esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Nii kohus kui ka V. Luik tõlgendasid õigustatult V. Luige volitust S. Sirge ja J. Luige esindamisel. V. Luigel oli esindusõigus ka S. Sirge nimel kompromisslepingu sõlmimiseks. S. Sirge ei ole tsiviilasjas nr 2-09-15090 esitanud kohtule vastuväiteid seoses V. Luige esindusega, võtnud volitust tagasi või muul viisil soovinud volituse lõppemist (TsÜS § 125 lg 2) ega piiranud volituse ulatust. Kohus eeldas õigustatult TsMS § 226 lg 1 alusel volituse kehtivust. Seetõttu puudub ka alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 193/2012/3162. 13.02.2014 määrusega on kohus rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud S. Sirge. Kohus mõistis S. Sirgelt TsMS § 190 lg-te 1 ja 2 alusel välja vähemmakstud riigilõivu summas 175 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Signe Sirge esitas 07.04.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et apellandil oli alus hagiavalduse esitamiseks põhjendusel, et täitedokumendis sisalduv kompromiss on esindusõiguse puudumise tõttu tühine; 2) on kohus jätnud ebaõigesti kohaldamata advokatuuriseaduse § 55 lg 1. Apellant on kogu menetluse kestel kinnitanud, et ta ei ole tsiviilasjas nr 2-09-15090 mingisugust kliendilepingut (ei suulist ega kirjalikku) kunagi sõlminud. Seda, et advokaadil V. Luik puudus igasugune õiguslik alus apellandi esindamiseks, tõendab ka OÜ Valga Advokaadibüroo poolt 25.11.2013. a saadetud vastus päringule. Seda, et apellant ei volitanud end esindama advokaat V. Luike, tõendab ka V. Luige enda poolt 24.10.2013. a eelistungil antud seletus, mille kohaselt tasusid teised isikud osutatud õigusabiteenuse eest; 3) on kohus jätnud ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 129 lg 1. Kohus jättis tähelepanuta selle, et apellant ei ole V. Luige poolt volituseta tehtud tehingut heaks kiitnud suuliselt ega kirjalikult; 4) on kohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 226 lg 1 ja leidnud, et advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Viidatud TsMS § 226 lg 1 mõte seisneb selles, et advokaat ei pea kliendi esindamiseks võtma kohtusse kaasa oma volitusi tõendavat dokumenti. Esindusõigus saab aga advokaadil kohtutes esindamiseks tekkida üksnes vastava kirjaliku volikirja olemasolul (advokatuuriseaduse § 55 lg 4); 5) on kohus ebaõigesti käsitlenud tõendamisega seonduvat. Apellandi arvates oleks kohus pidanud kolmanda isiku seletustesse suhtuma äärmiselt kriitiliselt, sest kolmanda isiku huvi on vastupidine apellandi huviga. Kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud;
6) on kohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 230 lg 1, sest esmalt lasub vastustajal tõendamiskoormus advokaat V. Luige esindusõiguse olemasolu kohta. Seni kuni vastustaja ei ole esitanud tõendeid advokaat V. Luige esindusõiguse olemasolu kohta, saab apellant tugineda volituste puudumisele nii kohtus esindamisel kui ka kompromissi sõlmimisel; 7) on kohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 120 lg 3. Apellant peab oluliseks märkida, et volitusi saab tagasi võtta või piirata üksnes siis, kui volitus on eelnevalt antud. Apellant ei ole volitusi andnud; 8) on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja lg 2. Kohtuotsus on vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8, sest kohus ei ole märkinud, millise tõendiga loeb ta tõendatuks, et advokaadil V. Luigel oli olemas volitus apellandi esindamiseks.
6.Sound Masters OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole advokatuuriseaduse §-i 55 kohaldamine käesoleval juhul asjakohane. Advokatuuriseadus ei sätesta, et kirjalikus vormis kliendilepingu sõlmimata jätmine toob kaasa selle lepingu tühisuse; 2) on maakohus õigesti leidnud, et kolmandal isikul oli tsiviilasja nr 2-09-15090 menetluses volitus apellandi esindamiseks. Arvestades asjaoludega, et apellant oli tsiviilasja nr 2-0915090 menetlusest ja kohtuistungite toimumisest teadlik ning et ta oli hagi teda puudutavas osas sisuliselt õigeks võtnud, siis oli Tartu Maakohtul põhjendatud alus vastavalt TsMS § 226 lg-le 1 eeldada, et kolmas isik V. Luik omas advokaadina esindusõigust apellandi esindamiseks ja ühtlasi kompromissilepingu sõlmimiseks. Tähendust ei oma asjaolu, kes tasus apellandile osutatud õigusabiteenuse eest; 3) ei kuulu TsÜS § 129 lg 1 käesoleval juhul kohaldamisele. Tegemist ei olnud esindusõiguseta tehtud tehinguga, mida apellant oleks pidanud hiljem heaks kiitma; 4) on ebaõige apellandi väide, et V. Luik esindas tsiviilasjas nr 2-09-15090 üksnes Jüri Luike. Vastustaja poolt käesolevas tsiviilasjas tõendina esitatud 12.01.2010. a. kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus kontrollinud V. Luige esindusõigust Jüri Luige ja S. Sirge osas eraldi ning lubanud V. Luike eraldi S. Sirge esindajana esinema; 5) ei ole kohus ebaõigesti hinnanud käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendeid. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigusnorme ka tõendite hindamise osas. Kohus ei ole tuginenud otsuse tegemisel ainuüksi ja üksnes kolmanda isiku V. Luige poolt antud seletustele.
7.Apellant esitas 01.10.2014. a täiendavad seisukohad. Täiendavate seisukohtade kohaselt: 1) on ebaõige vastustaja seisukoht, et apellant ei ole selgitanud, miks ta ei ilmunud kahel korral kohtuistungile; 2) on ebaõige vastustaja väide, et apellant ei ole vastu vaielnud kolmanda isiku seletusele, et ta oli kolmanda isikuga seoses talle õigusteenuse osutamisega korduvalt kohtunud. Apellant puutus kolmanda isikuga kokku hoopis teise kohtuasjaga seoses. Ebaõige on ka väide, et kolmas isik koostas apellandile vastuse hagile.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
10.märtsi 2014. a otsus muutmata.
9.Maakohus on õigesti tuginenud TsMS § 226 lg 1 kolmandale lausele ja leidnud, et advokaat V. Luigel oli esindusõigus S. Sirge esindamiseks tsiviilasjas nr 2-09-15090. Maakohus tuvastas, et S. Sirge sai isiklikult kätte kohtukutsed 12.01.2010. a ja 15.11.2010. a toimunud kohtuistungitele. 12.01.2010. a kohtuistungile ilmus S. Sirge esindajana advokaat V. Luik, kellel kohus lubas esineda. Samuti on S. Sirge esindaja Janar Kuus käesoleva tsiviilasja raames 19.02.2014. a kohtuistungil (I kd, tl 146) kinnitanud, et S. Sirge vastuse hagiavaldusele tsiviilasjas nr 2-09-15090 on koostanud V. Luik. S. Sirge ei esitanud tsiviilasja nr 2-09-15090 raames vastuväiteid seoses V. Luige esindusõigusega. Vaidlust ei ole selles, et V. Luik oli vaidlusalusel perioodil advokatuuri täieõiguslik liige advokatuuriseaduse § 22 tähenduses. TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu. Kui advokaat V. Luik ilmus S. Sirge esindajana 12.01.2010 ja 15.11.2010 kohtuistungitele, tekkis viidatud sätte alusel eeldus, et advokaat V. Luik on TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause alusel S. Sirge täieõiguslik esindaja ning sellest tulenevalt oli V. Luigel õigus sõlmida S. Sirge nimel ka kompromiss. Õige on apellandi väide selles, et asjaolu, et advokaadi puhul eeldatakse TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause järgi esindusõiguse olemasolu, ei tähenda see seda, et kahtluse korral ei tuleks ka advokaadi esindusõigust TsMS §-de 226 ja 227 järgi kontrollida. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohtul ei pidanud tekkima tsiviilasja nr 2-09-15090 raames kahtlust esindaja volituse suhtes ega alust advokaadi esindusõiguse kontrollimiseks.
9.1.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga selles, et maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata advokatuuriseaduse § 55 lg 1. Advokatuuriseaduse § 55 lg 1 kohaselt sõlmib advokaadibüroopidaja õigusteenuse osutamiseks isikuga kliendilepingu. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud V. Luik avaldas 24.10.2013. a kohtuistungil, et tema ei tea, kus on kliendileping. Samas väitis V. Luik, et ta küll ei mäleta lepingu sõlmimise asjaolusid, kuid ta ei esindanud kohtus kedagi, kellega ta ei olnud sõlminud kliendilepingut. Kirjalikku õigusteenuse osutamise lepingut, mis oleks sõlmitud OÜ Valga Advokaadibüroo ja S. Sirge vahel, ei ole kohtule esitatud. Samas ei tähenda ringkonnakohtu arvates kirjaliku õigusteenuse osutamise kliendilepingu puudumine käesoleval juhul seda, et menetluses tehtud toimingud oleksid õigustühised. Ringkonnakohtu hinnangul on advokatuuriseaduse § 55 lõikel 1 toime esindatava ja esindaja vahelisele sisesuhtele ning see ei mõjuta väljapoole antud volituse kehtivust. Advokatuuriseaduses sätestatakse advokatuuri korraldus ning advokaadi tegevuse õiguslikud alused ega reguleerita lepingulist esindust tsiviilkohtumenetluses. Ringkonnakohus märgib, et õigusteenuse osutamise kliendilepingu võimalik puudumine omab tähendust V. Luige ja S. Sirge vahelises sisesuhtes, kuid ei muuda õigustühiseks tsiviilasja nr 2-09-15090 kohtumenetlust ega kompromissi kinnitavat määrust ning ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
9.2.Apellandi väide, et ta ei ole V. Luige poolt volituseta tehtud tehingut heaks kiitnud suuliselt ega kirjalikult, ei ole asjakohane. TsÜS § 129 lg 1 ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele, sest tegemist ei olnud esindusõiguseta tehtud tehinguga, mida apellant oleks pidanud hiljem heaks kiitma.
9.3.Ebaõige on apellandi väide selles, et kohus on rajanud otsuse kolmanda isiku V. Luige antud seletustele. Maakohus lähtus otsuse tegemisel poolte kohtuistungil antud seletustest,
tsiviilasja nr 2-09-15090 raames tuvastatud asjaoludest ja tugines TsMS § 226 lg 1 kolmandale lausele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud õigesti poolte esitatud tõendeid ning maakohus ei ole käsitlenud ebaõigesti tõendamiskoormisega seonduvat.
9.4.Põhjendatud ei ole apellandi väide ka selles, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsÜS § 120 lg 3. Maakohus on põhjendatult märkinud, et kuna käesoleval juhul sai kohus tsiviilasja nr 2-09-15090 raames eeldada V. Luigel esindusõiguse olemasolu ning kui S. Sirge ei oleks olnud nõus, et V. Luik esindab teda kohtumenetluses, oleks S. Sirge pidanud esitama maakohtule vastuväited esindusõiguse osas, sest TsÜS § 120 lg 3 alusel määrab volituse ulatuse esindatav.
10.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.