Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2014. a, kell 14.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-56604
Tsiviilasi
Osaühingu XXX pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Võlgniku pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
Avalduse esitaja/võlgnik: osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, e-post: XXX); Avaldaja/võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX(e-post: XXX); Avaldaja/võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Priit Kala (Advokaadibüroo Luberg & Päts, asukoht Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, e-post: [email protected]); Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo ( Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]).
Viimase kohtuistungi toimumise aeg
24.09.2014. a.
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja osaühingu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrot.
4.Kinnitada ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks summa 64 (kuuskümmend neli) eurot (sisaldab käibemaksu).
Tsiviilasi nr 2-14-56604
5.Välja mõista osaühingult XXX ajutise halduri töötasu ja kulud OÜ INC Partner (registrikood 11008111) kasuks, mille kaudu Indrek Lepsoo tegutseb.
6.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 30. oktoober 2014. a, algusega kell 09.45. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni 13, 15 158 Tallinn, V korrus, saal nr 518).
7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
8.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 7 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
9.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
10.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Kohtumäärus saata avaldajale, ajutisele pankrotihaldurile ja Harju Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Asjaolude kirjeldus
1.Osaühing XXX(ka võlgnik) esitas 28.08.2014 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Võlgnikul puudub reaalne majandustegevus ja avalduse esitanud juhatuse liikme hinnangul ei pea ta selle taastamist ka võimalikuks. Võlgnikul sisuliselt puudub lähitulevikus piisavalt kiiresti realiseeritav vara (samuti ei ole olnud ka hetkel pikemalt aega see tulemuslik), mille arvel oleks võimalik juba olemasolevaid võlgnevusi kohaselt tasuda. Samas ei kata avalduse hetkel võlgniku olemasolevad rahalised vahendid (4 292,85 eurot) enam tema lühiajalisi teadaolevaid kohustusi (5 884,89 eurot). Võlgnik leiab ka, et kuna Maksu- ja Tolliamet algatas 10.03.2014 korraldusega võlgniku suhtes maksumenetluse 04.06.2013 (seoses juhatuse teise liikme poolt soetatud maalidega 196 000 euro väärtuses) ja 03.10.2013 (seoses juhatuse teise liikme poolt võlgnikule kuulunud 2 kinnistu müügiga) tehtud tehingute osas maksude arvestamise õigsuse suhtes, siis selle menetluse raames on võimalik Maksu- ja Tolliameti nõue lisanduvate maksude summas 145 174,69 eurot sissenõudmiseks võlgnikult, mida ei ole aga võlgnik ilmselgelt suuteline täitma. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ja tuleb kuulutada välja osaühingu XXX pankrot.
2.05.09.2014 määras kohus ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo ja pankrotiavalduse
Tsiviilasi nr 2-14-56604 läbivaatamiseks kohtuistungi 24.09.2014.
3.22.09.2014 esitas Indrek Lepsoo ajutise pankrotihalduri aruande. Osaühing XXX on 1996 augustis asutatud äriühing, mis on tegelenud tekstiilitoodete tootmisega, sealjuures peamiselt projektipõhiste allhanketööde ja lasteriiete tootmisega. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara turuväärtuses ca 6 500–7 000 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad käesoleval hetkel seevastu kokku vähemalt 5 889,89 eurot, millele lisandub Maksu- ja Tolliameti võimalik nõue summas 145 174,69 eurot (s.o maalide müügilepingu ja kinnistute võõrandamislepingu pinnalt). Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid kõikide olemasolevate kohustuste katmiseks ning tekkivate võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku müügitulu on aastate lõikes vähenenud, võlgnik on alates 2011 teeninud üksnes kahjumit. Viimased tehingud võlgniku arvelduskontodel on toimunud 2013. Võlgniku majandustegevus on lõppenud juba 2013 alguses. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks 2013 oktoobris, pärast võlgnikule kuulunud kahe kinnistu müüki (sõlmitud teise juhatuse liikme XXX poolt), mille tulemusena on võlgniku vara vähenenud ulatuses, millest tulenevalt ei ole võlgnik võimeline täna enam täitma kõiki oma kohustusi võlausaldajate ees. Ajutise halduri hinnangul sõlmis XXX seega osaühingu XXX nimel viimasele kahjulikud tehingud (s.o 04.06.2013 maalide müügileping ja 03.10.2013 kinnistute võõrandamisleping), mis on viinud võlgniku varalise olukorra märkimisväärse halvenemiseni ning maksejõuetuse tekkimiseni. Ajutise halduri hinnangul on maalide müügilepingu näol tegemist tehinguga, mille eesmärgiks on olnud jätta mulje rahalise kohustuse olemasolust kolmanda isiku ees ning viia seeläbi kinnistud osaühingust XXX välja ilma kinnistute eest tasu saamata. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku poolt selline tegutsemisviis ja vara väljaviimine ettevõttest käsitletav raske juhtimisveana. Ajutise halduri hinnangul võivad võlgniku juhatuse liikme XXX tegevuses esineda ka KarS §-s 384 sätestatud süüteo tunnused. Arvestades võlgnikule eelnimetatud tegevuse tulemusena tekkinud kahju suurust (eksperthinnangu kohaselt on kinnistute turuväärtus 306 000 eurot, kinnistud müüdi aga hinnaga 196 000 eurot, selle eest reaalselt tasu saamata), ei ole välistatud, et selline võlgniku vara võõrandamine on olnud vähemalt üheks osaühingu XXX maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Osaühingu XXX maksejõuetuse põhjuseks tuleb ajutise halduri hinnangul seega olemasolevate andmete alusel lugeda tekkinud erimeelsused võlgniku juhatuse liikmete vahel, mis on toonud kaasa võimalikud rasked juhtimisvead ning ei ole välistatud ka kuriteo tunnustega teod (KarS § 384). Ajutine haldur on menetluse käigus tuvastanud, et 01.04.2011 on äriregistrisse kantud OÜ XXX (registrikood XXX), mille tegevusalaks on samuti tekstiilitoodete tootmine ning kelle osanikuks ja juhatuse liikmeks on osaühingu XXX osanik ja juhatuse liige XXX. Ajutise halduri hinnangul tuleb edasises menetluses anda hinnang ka asjaolule, et kas tegemist võib olla muuhulgas ettevõtte üleminekuga VÕS § 180 tähenduses. Ajutine haldur märgib täiendavalt, et antud menetluses võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi ning võimalusi esitada nõudeid kolmandate isikute vastu, seda eelkõige 04.06.2013 ja
Tsiviilasi nr 2-14-56604 03.10.2013 tehtud tehingute valguses. Eelnimetatud tehingutega seotud tagasivõitmise võimalused ning nõuete esitamisega seotud asjaolud vajavad edasist analüüsimist pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja palub välja kuulutada osaühingu XXX pankrot. Ajutine haldur Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku peale pankroti väljakuulutamist osaühingu XXX pankrotihaldurina jätkamiseks. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 280 eurot, millele lisandub käibemaks, ning kulutuste hüvitiseks 64 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasu ja kulutuste hüvitis kanda OÜ INC Partner arveldusarvele (registrikood 11008111, a/a XXXXXXXXXXXX).
4.24.09.2014 kohtuistungil jäi võlgnik esitatud avalduse ja ajutine haldur oma aruande juurde ja palus välja kuulutada osaühingu XXX pankrot. Ajutise halduri aruande ja tasu osas vastuväiteid ei esitatud. Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Osaühing XXX esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine haldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele aruande koostamiseks ajaks kogutud dokumentide põhjal, samuti andis esialgse hinnangu võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Seetõttu on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud ja kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise aeg on 30.09.2014 kl 14.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 30.10.2014 kell 09.45 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 518. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest
Tsiviilasi nr 2-14-56604 isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuivõrd ajutine haldur on näinud võlgniku juhatuse liikme XXX poolt osaühingu XXX nimel tehtud tehingutes (s.o maalide müügileping ja kinnistute võõrandamisleping) kahjumlikkust, kuna need on viinud võlgniku varalise olukorra märkimisväärse halvenemiseni ning maksejõuetuse tekkimiseni, mistõttu on võlgniku poolt selline tegutsemisviis ja vara väljaviimine ettevõttest käsitletav ajutise halduri hinnangul ühtlasi raske juhtimisveana ja välistatud ei ole KarS §-s 384 sätestatud süüteo tunnuste esinemine. Kohus asub seega seisukohale, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb ajutisel halduril konkretiseerida raske juhtimisviga ja kuriteotunnustega teo olemasolu ning esitada kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Ajutine haldur märgib, et antud menetluses võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi ning võimalusi esitada nõudeid kolmandate isikute vastu, seda eelkõige 04.06.2013 ja 03.10.2013 tehtud tehingute valguses. 01.04.2011 on äriregistrisse kantud OÜ XXX (registrikood XXX), mille tegevusalaks on samuti tekstiilitoodete tootmine ning kelle osanikuks ja juhatuse liikmeks on OÜ XXX osanik ja juhatuse liige XXX. Ajutise halduri hinnangul tuleb edasises menetluses anda hinnang ka asjaolule, et kas tegemist võib olla muuhulgas ettevõtte üleminekuga VÕS § 180 tähenduses. Kohus asub seega seisukohale, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb ajutisel halduril välja selgitada tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Püsivaks maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus kooskõlas ajutise halduri esitatud seisukohaga 2013 oktoobrit.
6.Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühingu XXX pankrotihalduriks. Kohus määrab Indrek Lepsoo võlgniku pankrotihalduriks.
7.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
8.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise registriosakonnale.
10.PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.
Tsiviilasi nr 2-14-56604 PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo palub välja mõista ajutise pankrotihalduri töötasuna ja vajalike kulutustena kokku 1 600 eurot (sisaldab käibemaksu), s.o ajutise halduri tasuna 1 536 eurot ja vajalike kulutustena 64 eurot, pankrotivara arvelt, kandes selle OÜ-le INC Partner (registrikood 11008111, a/a XXXXXXXXXXXXXX). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 536 eurot (sisaldab käibemaksu) ja vajalike kulutuste katteks 64 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus mõistab ajutise halduri töötasu ja kulutuste hüvitise välja pankrotivarast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.