Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2268
Haldusasi
Ranamber OÜ kaebus kohtu tegevusega tekitatud 306 000 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2016. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Ranamber OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Ranamber OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
21.novembri 2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-2268 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ranamber OÜ esitas 11.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Maakohtu registriosakonna tegevusega TEI SM OÜ-le (pankrotis) tekitatud 306 000 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Harju Maakohus kuulutas 30.09.2014 määrusega nr 2-14-56604 välja TEI SM OÜ pankroti. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo loovutas 11.11.2016 kaebajale ükskõik missuguse nõude ükskõik missugusel alusel Eesti Vabariigi ja Tallinna notari Sirje Velsbergi vastu, mis rajaneb sellel, et NO sõlmis 03.10.2013 Tallinna notari S. Velsbergi büroos TEI SM OÜ nimel selleks seaduslikku alust omamata Semga OÜ-ga müügi- ja asjaõiguslepingud kinnistute võõrandamiseks Tallinnas Niine tn 8 ja Rae vallas Soodevahe külas Piloodi tee 3. Äriregistris olevad andmed TEI SM OÜ juhatuse liikme NO kohta olid ebaõiged ning registriosakonna õigusvastase tegevuse tõttu esindas äriühingut 03.10.2013 kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimisel isik, kellel puudus esindusõigus. NO sõlmis TEI SM OÜ nimel 04.06.2013 ostu-müügilepingu Semga OÜ-ga viie maali ostmiseks koguhinnaga 196 000 eurot. TEI SM OÜ võõrandas 03.10.2013 kinnistute müügija asjaõiguslepingutega Niine tn 8 ja Piloodi tee 3 kinnistud Semga OÜ-le ning müügihind
3-16-2268 196 000 eurot loeti tasaarvestatuks 04.06.2013 maalide müügilepingust tuleneva nõudega. TEI SM OÜ juhatuse liige NO lõpetas orienteeruvalt 2009. aastal omal initsiatiivil juhatuse liikme kohustuste täitmise. NO volitused TEI SM OÜ juhatuse liikmena olid lõppenud juba 15.08.1999 (sel hetkel möödus kolm aastat äriühingu juhatuse liikmete nimetamisest ning juhatuse liikmete volituste pikendamist või uute juhatuse liikmete valimist ei olnud toimunud) ja seega pidi registripidaja äriseadustiku (ÄS) § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt olema vähemalt 2013. aastal teadlik, et TEI SM OÜ registrikaardi andmed juhatuse liikme kohta on ebaõiged. Registripidaja ei ole võtnud ÄS § 61 kohaseid meetmeid ebaõigete registriandmete parandamiseks. Ebaõige kande kajastamine registrikaardil võimaldas NOl võõrandada äriühingu vara, ilma et TEI SM OÜ oleks saanud selle eest mistahes vastutasu, põhjustades sellega äriühingule kahju kinnistute turuväärtuse ulatuses (306 000 eurot).
2.Tallinna Halduskohus tagastas 21.11.2016 määrusega Ranamber OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. HKMS ega RVastS ei näe ette võimalust riigivastutusnõudeid loovutada ja seeläbi nõude omandajale kaebeõiguse tekkimiseks. Isegi kaebuses väidetud asjaolude tõendatust eeldades ei ole võimalik, et Tartu Maakohtu registriosakonna tegevus oleks saanud kuidagi rikkuda Ranamber OÜ õigusi.
3.Ranamber OÜ palub 09.12.2016 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, tunnistades põhiseadusevastaseks sellise regulatsiooni puudumise, mis ei võimalda pöörduda kaebusega halduskohtusse isikul, kes on riigivastutusnõude omandanud selle temale loovutamise teel. Avalik-õigusliku nõude loovutamise lubatavuse osas ei ole kohtupraktika olnud järjekindel ning seadusest ei tulene selleks selgesõnalist keeldu. HKMS § 44 lg-st 1 ei saa järeldada, et halduskohtusse pöördumise eelduseks on kitsalt kaebaja enda subjektiivsete õiguste rikkumine. HKMS § 30 lg-st 1 tulenev võimalus loovutada nõudeid kohtumenetluse ajal, kinnitab avalik-õigusliku nõude loovutamise põhimõttelist võimalikkust. Pankrotihaldur loovutas nõude esitamisega kaasnevate rahaliste vahendite puudumise tõttu nõudeõiguse kaebajale. Kahju hüvitamise nõude loovutamise võimalikkuse eitamine teenib üksnes kahju hüvitamiseks kohustatud isiku huve ega arvesta kahju hüvitamise tegeliku eesmärgiga. Üldjuhul on varalised õigused üleantavad ning avalik-õigusliku nõude loovutamise võimaluse absoluutne eitamine ei ole kooskõlas põhiseaduse (PS) §-dega 14, 25 ja 32. Kehtivat õigust on võimalik tõlgendada viisil, mis võimaldaks antud juhul erandlikult lubada kaebuse esitamist. Kui kohus asub seisukohale, et kaebuse esitamine on võimalik üksnes juhul, kui see on seaduses selgelt ette nähtud, tuleb selleks vajaliku regulatsiooni puudumine tunnistada põhiseadusevastaseks.
4.Tallinna Halduskohus ei pidanud 09.12.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ranamber OÜ määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
6.Ringkonnakohus on senises praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et avalikõiguslikust suhtest tekkinud nõuete (sh kahju hüvitamise nõuete) loovutamine ei ole ilma seaduses selgelt sätestatud aluseta lubatud ja kuna kehtivas õiguses vastav norm seni puudub, ei ole avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse kokkuleppeline üleandmine seega võimalik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2015 otsus nr 3-13-2342, p 2(4)
3-16-2268 11; 26.11.2014 määrus nr 3-14-50490, p-d 15 ja 17; 08.07.2011 määrus nr 3-11-1463, p-d 910; 11.04.2011 määrus nr 3-11-47, p-d 13-14; 06.07.2007 määrus nr 3-04-474; 18.05.2006 otsus nr 3-04-318, p 8). Sellise piirangu legitiimseks eesmärgiks on tagada avalike vahendite säästlik kasutamine, mis väljendub avaliku võimu poolt tekitatud kahju hüvitamises üksnes sellele konkreetsele isikule, kelle subjektiivseid õigusi on avaliku võimu tegevus või tegevusetus kahjustanud. Ka Riigikohus on 22.03.2011 otsuses nr 3-3-1-85-09 (p 121) märkinud, et kuigi RVastS-s sätestatud kahju hüvitamise alused ja kord piiravad PS §-s 25 sätestatud põhiõiguse kasutamist (st nähes ette avaliku võimu poolt isikule tekitatud kahju hüvitamine isiku õigusi taastaval, kuid avalikke ressursse mitte liialt koormaval viisil), toimub see avaliku võimu kulutuste vähendamise ja seeläbi riigi rahaliste huvide kaitsmise eesmärgil, mis on iseenesest legitiimne eesmärk põhiõiguste piiramiseks. Kaebaja väide kohtupraktika ebajärjekindlusest on paljasõnaline ja põhjendamatu. Praktika vastuolulisust ei saa järeldada muu hulgas asjaolust, et Riigikohus ei pidanud 19.12.2007 määruses nr 3-3-1-77-07 (p 10) ega 03.11.2011 määruses nr 3-3-1-69-11 (p 17) asjakohaseks võtta seisukohta küsimuses, kas riigi vastu esitatava kahju hüvitamise nõude loovutamine on põhimõtteliselt võimalik või mitte. Samas on Riigikohus 07.12.2015 otsuses nr 3-3-1-53-15 (p 18) selgelt välistanud näiteks maksunõuete tehingulise loovutamise võimaluse, kui selleks puudub seaduses selgelt sätestatud alus. Ringkonnakohus jääb oma varasemalt väljendatud seisukohtade juurde ning leiab, et avalik-õiguslike kahju hüvitamise nõuete loovutamise võimaluse puudumine ei ole vastuolus põhiseadusega, sest kahju hüvitamine avaliku võimu kandja tegevuse või tegevusetuse tõttu tegelikult kannatanud isikule on seaduse järgi tagatud. Viited eraõiguse sätetele ei ole asjakohased, sest need reguleerivad nõuete loovutamist üksnes eraõiguslikes suhetes ega ole laiendatavad avalik-õiguslikele suhetele. Eraõiguse sätete alusel on üldises korras loovutatavad üksnes sellised kahju hüvitamise nõuded, mis tulenevad avaliku võimu kandja poolt kahju tekitamisest eraõiguslikes suhetes (RVastS § 1 lg 3).
7.Praegusel juhul on Ranamber OÜ soovinud halduskohtus maksma panna Tartu Maakohtu registriosakonna väidetava tegevusetusega seonduvat kahju hüvitamise nõuet, mille läbi kannatanud isikuks sai asjaoludest tulenevalt olla üksnes TEI SM OÜ (pankrotis). Kuna Ranamber OÜ kaebus tugineb RVastS § 7 lg-le 1 ja temale TEI SM OÜ (pankrotis) pankrotihalduri poolt 11.11.2016 loovutatud nõudel, kuid eeltoodud põhjendustel ei ole riigivastutusnõude loovutamine lubatav, siis on halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti tagastanud, sest Ranamber OÜ-l ei saa ilmselgelt olla õigust, mille kaitseks on ta halduskohtusse pöördunud.
8.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui aktsepteerida riigivastutusnõude loovutamise võimalikkust ja Ranamber OÜ õigust nõuda TEI SM OÜ-le (pankrotis) tekitatud kahju hüvitamist, oleks kaebus selles toodud asjaoludel sisuliselt perspektiivitu ja tuleks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
9.Kaebus tugineb hinnangule, et ÄS § 61 lg-st 2 tulenevalt pidi registripidaja olema praegusel juhul teadlik TEI SM OÜ juhatuse liikme kohta äriregistris tehtud kande ebaõigsusest (kuna 15.08.1999 lõppes 3 aastat juhatuse liikme nimetamisest ning toimunud ei olnud juhatuse liikme volituste pikendamist ega uute juhatuse liikmete valimist) ning tal oli kohustus parandada kanne ilma avalduseta. Kaebaja hinnangul muutis see võimalikuks NO poolt Semga OÜ-ga 04.06.2013 ja 03.10.2013 lepingute sõlmimise, millega tekitati TEI SM OÜ-le kahju 306 000 eurot. Kaebaja paljasõnaline väide, et NO lõpetas TEI SM OÜ juhatuse liikme kohustuste täitmise orienteeruvalt 2009. aastal, ei ole kooskõlas äriregistris sisalduvates dokumentides kajastatud 3(4)
3-16-2268 andmetega. Näiteks nähtub TEI SM OÜ poolt 07.06.2012 esitatud 2011. a majandusaasta aruandest (hiljem pole äriühing aruandeid esitanud), et sellele on juhatuse liikmetena omakäeliselt alla kirjutanud nii KS kui ka NO. Majandusaasta aruande heakskiitmisega tunnustavad osanikud (kelleks olid nimetatud perioodil samuti võrdsetes osades KS ja NO) eelduslikult ka selle juhatuse liikmena koostanud isikute ametiseisundit (nt Riigikohtu 20.12.2016 otsus nr 3-2-1-65-16, p 18; 08.10.2008 otsus nr 3-2-1-65-08, p 34).
10.Lisaks näeb ÄS § 184 lg 2 ls 1 alates 01.01.2011 ette, et juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Äriregistri andmetel on TEI SM OÜ viimane põhikiri kinnitatud 29.12.2011 ning selles ei ole sätestatud, et juhatuse liikmed valitakse kindlaks tähtajaks. Kuna TEI SM OÜ on pärast põhikirja kinnitamist esitanud äriregistrile majandusaasta aruande, mille kohaselt on NO juhatuse liikmeks, siis ei ole võimalik väita, et äriregistri pidajal pidanuks hiljemalt 2013. aastal tekkima kahtlus, et TEI SM OÜ juhatuse liikmete andmed ei vasta tegelikkusele (st erinevalt näiteks Riigikohtu 26.04.2005 määruse nr 3-2-1-39-05 p-s 18 kajastatud olukorrast). Kaebaja ei ole toonud välja ka muid põhjuseid, millest tuleneks, et registripidajal pidi olema põhjendatud kahtlus TEI SM OÜ juhatuse liikmete kohta tehtud registrikande õigsuses. Eeltoodust tulenevalt ei olnud registripidajal ka ÄS § 61 lg-test 1 ja 2 tulenevat avalik-õiguslikku kohustust alustada menetlust registriandmete õigsuse kontrollimiseks ja nende vajaduse korral parandamiseks. Seega puudub praegusel juhul ilmselgelt Tartu Maakohtu registriosakonna õigusvastane tegevusetus, mis on RVastS § 7 lg 1 järgi üheks kahju hüvitamise nõude aluseks.
11.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kuivõrd ÄS § 34 lg-st 2 tulenevalt eeldatakse äriregistrisse juhatuse liikme kohta tehtud kande õigsust üksnes suhetes heauskse kolmanda isikuga (nt Riigikohtu 05.01.2011 otsus nr 3-2-1-116-10, p-d 26-27), siis ei saa äriregistri kandest tulenevale õigusnäivusele tugineda juhatuse liige ega juriidiline isik, kelle juhatuse liiget vastav kanne puudutab (vt Riigikohtu 26.04.2012 otsus nr 3-3-1-17-12, p 9). See tähendab, et registripidaja väidetaval õigusvastasel tegevusel puudub mõju äriühingu sisesuhetele (vt ka lahend nr 3-3-1-17-12, p 12). Kuna äriregistri kande väidetav ebaõigsus ei saanud vaidlusaluste tehingute tegemise ajal ühelgi juhul olla teadmata TEI SM OÜ-le ega NOle, siis ei välista äriregistri kanne kahju hüvitamise nõude esitamist NO vastu.
12.Eelneva põhjal jääb Ranamber OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2016 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.